MIS ON JOIG ehk WIMME VILJANDIS

Andres Heinapuu

Viljandi pärimusmuusika festivali koduleheküljel oli Wimmest muuhulgas kirjutatud järgmist: Sündinud 1959.a. Kelottijärvis, Lapimaa loodeosas. Teda kutsutakse “modernseks joigujaks”. Unikaalne hääl ja fantastilised vokaalsed võimed on ta teinud tuntuks kogu maailmas. Wimme esimene plaat ilmus 1995. aastal. Kõik plaadil kõlav oli autentne, kasutatud polnud ühtegi montaaži- ega sämplimismoodust. Peagi oli Wimme (Saari) kõikide kriitikute ja kuulajate lemmik, temast sai Saami muusika superstaar. [- - -] Wimme Saari unikaalset häält on kasutanud nii Soome techno-jazz bänd “RinneRadio” kui hard-rock bänd “Waltari”. 1995. ja 1996.a oli ta kontsertturneel Skandinaavias ja Ameerikas. 1996.a suvel esines ta tähtsamatel Skandinaavia folkfestivalidel [- - -]. 1997.aastal esines ta tähtsamatel Euroopa folkfestivalidel – festivalidel “St.Florent le Vieil” Prantsusmaal, “Rudolstadt” Saksamaal, “Midfyn” Taanis, taas “Stockholm Waterfestival” Rootsis ja “Nana” (Rahvusvaheline Pärimusmuusika ja Rahvakultuuride Festival) Tromsös Norras. Oktoobris andis ta kaks telekontserti Poolas ja workshopi Marseilles’s. Wimme debüütalbumi “Wimme” müük on endiselt edukas, uued plaadistuslepped on sõlmitud nii USA kui Prantsusmaa plaadikompaniidega. Ta on põhilaulja viimasel “Hedningarna” (Rootsi) plaadil “Hippjokk”. Möödunud aasta septembris ilmus Wimme teine plaat, “Gierran”.

Tutvustuses on märkimata, et Wimme sai tunamullu Aillohaši auhinna laureaadiks, mida antakse saami parimale joigajale, varasemate esinemispaikade hulgas on mainimata Vanemuise kontserdisaal, kus ta esines Eesti-Saami Ühenduse 5. aastapäeva festivalil. s. Tegelikult pole Wimme Saari Eestis sugugi tundmatu kuju. Esimest korda viibis ta siin 1989. aastal Eesti Saami Ühenduse korraldatud rahvamuusika seminaril ja teist korda, nagu juba öeldud, sama seltsi 5. aastapäeva pidustustel Tartus. Huvilistel on olnud võimalust kuulata teda Eestist mõnevõrra põhja pool korduvalt: ta oli näiteks Espoos 1992. aastal toimunud soome-ugri kirjanike kongressi kultuuriprogrammi peaesineja, ta on joianud RinneRadio saatel Nurmeses Põhja-Karjalas soome-ugri teatrifestivalil, rääkimata juba iga-aastasest Samefeastast Helsingis, mille tavakülaline ta on olnud.

Pärast kontserti avanes võimalus Wimmega lühidalt vestelda. Palusin tal Infolehele selgitada, miks saamid ütlevad, et nad joigavad kellegi inimese või mingi tundru või järve, mitte ei laula nendest. Küsisin, kas see on lihtsalt eri keelte rektsioonierinevus või on ütlemisviisi erinevuse taga ka mingi sisuline vahe. Wimme arvas, et on küll: joiu meloodia, rütm, sõnad ja hääletoon ongi see inimene või olend, samavõrra kui kellegi või millegi pilt. Me ei ütle ju, et laps joonistab majast, ta joonistab maja või inimese nagu Wimme joigab rebase, hundi või naabrimehe. Joig ei ole, erinevalt laulust, lugu kellestki või millestki, ta on kellegi või millegi pilt. “Ma võin laulda ka mingist inimesest, aga see on rohkem sõnade peal, joig on totaalsem, see on, kuidas ma näen ja kuidas ma tunnen”. Eesti publik jättis Wimmele väga hea mulje ka eelmisel korral, ent eriti rahul oli ta Viljandi festivali korralduse ja õhkkonnaga: “Siin tundub, et eestlased on erilised inimesed. Mul pole kaua aega olnud niisugust festivalikogemust: publik elab täielikult muusikaga kaasa. Igatahes võeti mind siin paremini vastu kui kus tahes mujal. Ilmselt hinnatakse Eestis muusikat üldiselt rohkem, see ei ole sedavõrd tarbekaup kui Soomes.” Võrreldes seekordset külastust esimese külaskäiguga Eestisse ligi 10 aastat tagasi, leidis Wimme, et need kaks Eestit on nagu täiesti eri maailmadest. Kümme aastat tagasi oli kõik reglementeeritud ja pingul. Nüüd aga on palju vabam hingata, inimesed julgevad rääkida, naeratada ja vabalt liikuda. Eriti meeldib Wimmele, et miilitsat ei ole enam, kes talle ta eriskummalise välimuse pärast (siilisoeng ja roosad püksid) esimesel korral hõlma hakkas. Varem oli Wimme käinud Eestis Eesti-Saami Ühenduse kutsel, nüüd aga sai temast tähtsa festivali peaesineja. Kui tundsin huvi, kas praegu enam ongi vajadust Eesti-Saami Ühenduse järele, arvas ta, et saamiseltsi on alati vaja: kindlasti on nii laialdane saami kultuuri harrastus Eestis ka Eesti-Saami Ühenduse teene.

"Fenno-Ugria Infoleht" 1998/3