Püha Olafi rüütel Valt Ernštreit

Norra kuningas annetas oma visiidi käigus Baltimaadesse 24-aastasele liivi kirjanikule ja kunstnikule Valt Ernštreitile Püha Olafi ordeni V järgu, eriliste tsiviil- või militaarteenete eest.

Valt ei oska ise määratleda, millised on need tsiviil- ja militaarteened, mis Norra kuningale muljet on avaldanud. Püüame siis meie neid ära arvata. Ise peab ta end esimeseks Tartu ülikooli lõpetanud liivlaseks ning tsiteerib sellega seoses Pētõr Dambergi: “Enne läheb kaamel läbi nõelasilma, kui liivlane Tartu ülikooli”. Kui Valt Tartusse saabus, ei osanud ta sõnagi eesti keelt, kuigi pidi mõne kuu pärast eesti keeles neli eksamit õiendama. Nii võiks Tartu ülikooli lõpetamine küll ordenit väärt kangelastegu olla. Valdi bakalaureusetööks oli liivi-eesti, liivi-soome ja liivi-läti sõnastik, tarviline abivahend meiegi infokeskusele.

Väljapaistvate tegudega on Valt hakkama saanud varemgi. 1994. aasta 26. märtsil asutas ta koos grupi liivi noortega Riias Liivi Kultuuri Keskuse, mis on välja andnud kolm numbrit liivikeelset ajakirja Õvā (toimetaja ja kujundaja Valt Ernštreit). Seegi annab militaarse teo mõõdu välja, kui arvestada, et emakeelseid liivlasi on vaid kahekümne ringis ning liivlaste ajaleht Līvli ilmub läti keeles lühikese liivikeelse sisukokkuvõttega viimasel leheküljel. Valt oli ka liivi noorte keele- ja kultuurilaagri alusepanijate hulgas, mis tänavu toimus juba seitsmendat korda. Käesoleval suvel ilmus Liivi Kultuuri Keskuse väljaandel Valdi koostatud ja kirjakeelde redigeeritud liivi luule antoloogia Olen sust, tursast, kavalam, milles on avaldatud 22 liivi keeles luuletanud autori tööd. Baiba Dambergi ja Uldis Krastsi lätikeelsed luuletused on liivi keelde tõlkinud Pētõr Damberg ja Valt Ernštreit. Liivi luuleantoloogia 1500-eksemplarilise tiraaži seletab ära asjaolu, et antoloogias on ka liivi luuletuste lätikeelsed tõlked. Kuid kangelasteo suurust see seik siiski liiga palju ei vähenda.

Kõik eelloetletu (pluss loetlemata jäänu) kokku on aidanud tühjaks teha liialdatud kuuldusi liivi rahva peatsest surmast. See on küll ordenit väärt. Lubatagu siis ka Fenno-Ugrial ühineda Valt Ernštreidi ja liivi rahva kõrge rahvusvahelise tunnustuse puhul õnnitlejate kooriga.

Loe ka: Kerti Tergem. Liivi rahva arhitekt // Luup. 1998. Nr. 23 (80), 16. november.

"Fenno-Ugria Infoleht" 1998/3