X KAIKA SUVÕÜLIKUULI PEETI KANEPI KIHELKONNAS PÕLGASTES

Tekst ja fotod: Marju Kõivupuu

Esimene võrufiilide kõrgem metsakool peeti kümme aastat tagasi Karula kihelkonnas Kaikal, säält siis hääle lapsele ilus nimi. Järgnevalt on antud kaika-koolitust Loosil (Vahtsõliina khk), Obinitsas (Setomaal Mokornulgah), Kuutsil (Hargla khk), Sulbis (Urvaste khk), Lüllemäel (Karula khk), Viitinas (Rõuge khk) ja Vilustes (Räpina khk). Sõnaga – selleks suveks sai ajaloolise Võrumaa kihelkondele tsõõr pääle tehtud. Kaika-koolides peetud tuumakamate ettekannete artiklivariante võib huviline lugeda kolmest väljaandest: Kaika Suvõülikuul Kaikal (Tartu 1990), Kaika Suvõülikuul Lüllemäel (Võro 1996) ja Kaika Suvõülikuulõ Kogomik. I-VIII (Võro 1997).

Cätlin Jaago torupilli-, Anu Tauli lõõtsa- ja Elo Kalda kandleviisid avasid seekordse suveülikooli hoo- ja paduvihma tõttu Põlgaste koolimaja saalis. 7. augustil kell 13.00 kuulutasid X Kaika suveülikooli avatuks Põlva maavanem Mart Madissoon, Võru maavanem Tiit Soosaar, Põlgaste Põhikooli direktor Külli Oja, Kanepi vallavolikogu aseesimees Harald Truija, Võro Seltsi VKKF (Võro Keele ja Kultuuri Fond) esimees Evar Saar, Võru Instituudi direktor Kaido Kama ning seekordsed kaika-kooli korraldajad: allakirjutanu, Jüvä Sullõv (keelekonverentsi osa) ja Mariko Faster (laste kaika-koolitus).

Esimest päeva sisustasid ettekanded peamiselt Kanepi kihelkonna kodu- ja kultuuriloost

Põhjaliku ülevaate andis ajaloolane ja kodu-uurija, Kanepi kihelkonnast pärit Milvi Hirvlaane. Magistrand Evar Saar tutvustas Kanepi kihelkonna nime saamise lugu. Arheoloog Arvis Kiristaja kõneles oma ettekandes Kanepi kihelkonna muinasajast, allakirjutanu Kanepi kihelkonnale iseloomulikust usundipärimusest. Esimese päeva ettekannete ploki lõpetasid Külli Eichenbaum, kes tutvustas Võru Instituudi läinudaastase setu-uuringu tulemusi; Sjoerd Siebinga, kes inglise keeles kõneles friisi keele väljasuretamisest Hollandis, ning Mare Kõiva, kelle ettekande sisuks olid ööitketajad ja teised öised folkloorsed tegelased.

Õhtu jätkus lustiõdakuga

Siim Sarv ja mujalkoolituvate võrokeste folklooriühendus Sinimaniseele õhutasid osalejaid ajutise vihmakatkestuse tõttu juba vabas õhus sajandivahetuse Kagu-Eesti külastiilis jalga keerutama.

Kella 22-ks olid osalejad palutud Põlgaste koolimaja poolelioleva uusehituse stalkerlikku miljöösse vaatama võrukeelse näidendi esietendust. Seekord toodi publiku ette Ain Mäeotsa ja tema trupi poolt (Merle Jääger, Riho Kütsar, Margus Jaanovits, Ao Peep) sünteesitud fragmentaarium Madis Kõivu näidendist Kõnelusi tädi Elliga. Madiskõivulikku une ja ärkveloleku, teadvuse ja alateadvuse piiril balansseerivat Ellit mängiti järgmiselgi õhtul. Näitlejatöödest oli teistest üle Merle Jäägeri kehastatud tädi Elli. Südame alt võttis soojaks mittevõrulastest meesosatäitjate (Kütsar, Jaanovits, Peep) peaaegu et perfektne võru keel. Kaika suveülikoolides mängitud lavatükid jäävad ainukordseteks teatrisündmusteks ainuüksi seetõttu, et ei improvisatsioonilist mänguruumi ega võru vaimu saa üle kanda nö. kutselise teatri tegemiseks mõeldud hoonetesse Linna(de)s. Nagu ka ehtsa kuiva heina lõhna, mis tädi Elli kaelamurdvast seljatäiest täitis äkki kogu külma ja kõleda mänguruumi.

Täpselt südaööl, 24. 00 tõi Pulga Jaan ohvriks Võro Selts VKKF-ile ja Kukutätäle oma musta kikka. Oma osa ohvrilooma valikul oli rahvaetümoloogilisel seletusel Kanepi nime saamisloost: Kanepi kiriku püstijäämiseks olla müüritud sinna seitse musta kuke või kana pääd. Esteedid muutnud hiljem halvamaigulise Kanapää Kanepiks. Järgmisel päeval enam lausvihma ei sadanud.

Puulpäiv, 8. põimukuu päev, oli kaika-kooli ainukene täistööpäev

Haigestunud Juris Cibuls oli lähetanud oma keelekonverentsi raamesse jääva ettekande stendivariandi Latgali keelest, kultuurist ni aabitsast. Teise põdeja Lembit Mehilase alkoholismi-loengut asendasid Viljandi kultuurikolledži rahvamuusikutest neidude Cätlini, Anu ja Elo esitatud asjaomased regilaulud. Kaika-koolituse raames planeeritud ettekannete plokis As’ost, mis inemist targas võisiq tetäq astusid üles Rein Rootam ettekandega Nii na tuulõq puhkva, Helve Uus kõneles teemal Lisaainist mi söögi seen ning Tea Avarmaa tutvustas lasermeditsiini saavutusi. Enim huvi ja ägedat mõttevahetust ning soovi oma toitumusharjumusi muuta tekitas Helve Uusi ettekanne. Kui Kaika X Suvõülikooli ametlik delegatsioon koosseisus Evar Saar, Nele Reimann ja allakirjutanu sõitis pärast harivate ettekannete lõppu Seto Kuningriigi päevale Meremäele ametlikku tervitust viima, pakkusid sealsed toiduputkad ja -letikesed kahjuks valdavalt E-aineid sisaldavat euronänni. Võrokeste delegatsioon läks otsustavalt tuttavate autosse hapupiimaga segatud kama konsumeerima. Esinduskohustustest sõltuvalt jäid siinkirjutajal keelekonverentsi ettekanded kuulmata, kuid loodan neid lugeda peatselt ilmuvas kaika-kooli Kanepi kogumikus.

Keeleprobleemide lahkamiselt mindi sujuvalt üle Võromaa kirändüse ni kir’ämiihhi kallale. Jan Rahman kõneldes Kolmõst parhillatsõst võro päämisest kir’ämehest - Contrast, Olavi Ruitlasest ja Jan Rahmanist ja taris nad kõige täiega (loe: kitarri ja vokaaliga) rahva ette näha. Siis sai sõna võrukeelse naiskirjanduse Suur Valge Ema Kauksi Ülle, kes kõneles Jaigist tõisi Võromaa kiränike siäh. Võrokiilset kauniskirjandust uuriv-puuriv ettekannete plokk tipnes noorgeeniuste (Rahman, Contra, Ruitlane, Märka) temperamentse loomingutunniga. Pärast seda esitles Kauksi Ülle oma verivahtset, autori enda määratluse kohaselt seksromaani Paat. Kes ostis kirjaniku värske teose, sai autogrammi ning piraka suitsukala pealekauba. Siis tutvustas Pulga Jaan oma juttude esimest helikonservi Pini hind, alapealkirjaga: Pulga Jaani mõnosa jutuq. Pulga Jaani jutud on tõega mõnusad, kuigi näib, et stuudiomiljöö ning mikrofon on muidu nii sõnaka ja mehehäälse doktor Pulga (nagu võrufiilid teda austavalt isekeskis hüüavad) pannud kõnelema alandliku paipoisi häälega. See käib eriti jutu Tsia tapmine kohta, millest siinkirjutajal on tallel Pulga Jaani koduköögis salvestatud ning tipphelitehnika seisukohalt kõlbmatu, kuid pulgajaanilikult autentsem variant. Pärast Elli etendust oli võimalus taas lõõtsa saatel jalga keerutada/trampida ning regi- ja seltskonnalaule laulda.

Pühapäev, 9. august, tõmbas suveülikooli otsad kokku

Varahommikul käidi kihelkonna parima tundja Milvi Hirvlaane juhatusel Kanepi kihelkonna huviväärsusi oma silmaga kaemas. X Kaika suveülikooli pidulikuks lõpetamiseks koguneti kella 12.30 torupillihelide saatel Põlgaste kooli ette, kus öeldi ametlikud tänu- ja lõpusõnad. Mariko Faster autasustas Võro Selts VKKF poolt tublimaid lapsi, kes osalesid pilli-, keele- ja muinasjutukoolis.

Suveülikooli üks kõrghetki saabus esimese võrukeelse näidendivõistluse tulemuste teadaandmisega. Haigestunud žürii esinaise Luule Epneri asemel andis ülevaate näidendikonkursist ja selle tulemustest TÜ teatriteaduse üliõpilane, žürii liige Jaanika Juhanson. Kaks teist preemiat (kumbki 4000 kr.) otsustati anda Kauksi Üllele draama Tandsja pühälik ja värssdraama Kalmuneiu eest. Kolmanda autasu (2000 kr.) sai Voldemar Raidaru näitemängu eest Ku maa palli, kus tegelasteks on saksa mundris eesti poisid ja tegevusajaks 1944. aasta suvi. 1000-kroonise ergutusauhinna sai külajandi Nigu üts pööräne unõnägu autor Raimond Pähn. Värvikate võrukeelsete monoloogide ja hea keelekasutuse eest premeeris näidendivõistluse sponsor, AS Hansatee Grupp tekstide Põllumiis põlinõ rikas ja Euro-seto autorit Eldur Seebat laevareisiga kahele Helsingisse ja tagasi. Žürii tänas ja premeeris ka näidendi Kuldne kodokotus lootustandvat autorit Tea Avarmaad. Lastele mõeldud näidendite hulgas auhinnaväärilist kahjuks ei leidunud.

Torupillihelide saatel langetas Võro Instituudi direktor Kaido Kama riigilipu, saades lõppenud X suvõülikooli korraldajalt verbaalse teatepulga XI Kaika suvõülikooli korraldamiseks 1999. aasta augustikuu esimesel nädalavahetusel taas Kaikal, nii nagu nõuab traditsioon.

Pärast seda sõideti Kanepi kirikusse võrukeelsele jumalateenistusele. Jutlustas õpetaja Jüri Pallo, kes rõhutas nii suulise kui ka kirjaliku võru keele osatähtsust Kagu-Eesti omakultuuri ja iseolemise säilimisel ja säilitamisel. Eraldi tõstis ta esile Kauksi Üllet, kes sel alal eriti Võru Raadio päevil suure töö ära teinud ja palus talle võru kirjandus- ja keelepõllu harimisel jätkuvalt Jumala õnnistust. Kirikust väljudes sadas jälle.

Kaika suvõülikoolist Põlgastes võttis osa üle 220 erineva vanuse ja sotsiaalse staatusega võrufiili. Kontrollimata andmetel olla see suurima osavõtjate arvuga metsakool. Põlgaste poe juures kuulsin oma kõrvaga, kuidas üks vanahärra meelitas teist omasugust õllepudelist loobuma ja ettekandeid kuulama tulema, selle et timä istsõ terve iilätse päävä sääl ja peris põnnõv oll’ ni taht täämbä kah minnäq ja tulku no taa ka üten, mis ta siin poodi man niisama mol’otas…– mida võib üks suveülikooli korraldaja veel tahta?

Põlgaste-Leevi-Tartu, august ’98

Võro Selts VKKF tänab Eesti Kultuurkapitali ja Põlva maakonna kultuurkapitali rahalise toetuse eest, milleta kaika-kooli korraldamine olnuks võimatu

"Fenno-Ugria Infoleht" 1998/3