Läti Vabariigi Presidendi Guntis Ulmanise tervitus liivi päeva avamisel Irel 1. augustil 19981
Auväärt Liivi päeva osalised,
härra Soome president,
proua Ahtisaari.
Olen tõeliselt rõõmus, et saan täna olla teie seas. Arvan, et pühad, mida peavad liivlased, üks Läti vanimatest põlisrahvastest, kinnitab taas kord usku, et rahva peamine ülesanne on koguda elutarkust ja seda ennastsalgavalt järeltulevatele põlvedele edasi anda.
Liivi lipu värvid on roheline, valge ja sinine – metsa, valge liiva ja mere värvid. Need on läbi sajandite ühte põimitud lõngad, liivlaste sümbolid, mis räägivad hingele, innustavad meelt ja kutsuvad üles vaatama silmapiirist kaugemale.
Liivlased on kirjutanud kustumatu lehekülje Läti ajalukku, milleta Läti ajaloo kultuuripärand on kujuteldamatu. Liivimaa, Liivimaa Henrik, liivlane Imauts, Toreida vanem Kaupo, liivlaste asundused, mille kohale hiljem ehitati Riia linn. Need nimed on osa meist, osa meie ajaloost ja tulevikust. Nagu männid Läänemere soolastes tuultes, on liivlased juurdunud sellesse maasse. Koos lätlastega on nad aidanud sel maal vastu pidada isegi saatuse kõige karmimates katsumustes. Kümme aastat tagasi tõi Ärkamisaeg kaasa ka liivi rahva taassünni. Taastati Liivi Liit (Lîvõd Ît). Mazirbes (Irel) 6. augustil 1939. aastal avatud Liivi Seltsi maja2 tõi taas kokku neid, kes ei olnud ükskõiksed oma esivanemate mineviku ja oma peaaegu kadunud keele vastu.
Lätlaste ja liivlaste ühine saatus, meie ühine vastutus Läti riigi tuleviku eest ning meie ühine soov näha Lätit demokraatliku ja kaasaegse riigina tingib vajaduse võtta liivlaste kultuurilis-ajalooline keskkond riigi kaitse alla. Liivlaste pärand on väärtus, mida Läti ja kogu Euroopa peaks kalliks pidama ja edendama.
Võib rahuloluga järeldada, et Liivi Liidu ja Liivi Ranna (Lîvõd Rânda) tehtud töö on siia Mazirbesse (Irçle) meelitanud inimesi mitte ainult Läti erinevatest osadest, vaid ka meie sõpru naabermaadest. Liivi kultuur mitte ainult ei rikasta meie kultuurikeskkonda, vaid seob meie maad ka soome-ugri rahvaste vaimsete väärtuste maailmaga. Olen eriti rõõmus Soome presidendi härra Martti Ahtisaari ja proua Ahtisaari kohaloleku üle tänastel pühadel. See näitab soome rahva sügavat huvi liivlaste saatuse ja meie maa vastu. Seetõttu pole vaid pelk kokkusattumus, et professor Lauri Kettunen, endine Helsingi Ülikooli soome-ugri keelte kateedri juhataja3, kutsus 1920ndate aastate algul liivlasi üles asutama oma seltsi. Seda sidet sümboliseerib veel tõsiasi, et soomlaste, eestlaste ja liivlaste hümn on sama viisiga.
Auväärt kohalviibijad,
vähem kui kahe aasta pärast astub Läti uude aastatuhandesse, mis märgib kõigi Lätis elavate rahvaste jaoks võimalust vabastada oma positiivset loovat energiat suveräänses ning vabas riigis, mis neile oli keelatud eelnenud aastakümnete jooksul. Oleme saavutanud selle võimaluse oma visaduse ja sihikindlusega. Uued ajad on toonud uusi väärtusi, mida tuleb mõista ning mille hulgast tuleb valida, mida omaks võtta ja mida tagasi lükata. Samas tuleb meil kaitsta ja suurendada väärtusi, mis pole sajandite vältel oma tähtsust kaotanud.
Ärkamisaja algusest peale on liivlased teinud ära hiiglasliku töö, identifitseerides ja populariseerides oma vaimset pärandit: õpetades liivi keelt, taastades sidemeid oma soome-ugri hõimurahvastega. Uus aeg nõuab võimet jõuda kokkuleppele suurtes asjades ja suurtes küsimustes, see omakorda nõuab selget tulevikunägemust.
Läti on teel vaimse, poliitilise ja majandusliku tagasipöördumise poole Euroopasse. Euroopasse, mis üha tihemini seisab silmitsi meie igapäevaelu ülejäänud maailmaga siduvate protsessidega. Inimõigused, turumajandus ja demokraatia – need väärtused on saanud osaks meie igapäevaelust. Millised on liivlaste eesmärgid ja ülesanded sel ajastul ja kuidas näevad neid liivlased ise? Need on küsimused, millele tuleb näha selgeid vastuseid. Läti riigi ülesanne on aidata kaasa liivlaste – Läti põlisrahva – eesmärkide täitmisele.
Lõpetuseks sooviksin tänada Liivi Liitu, Liivi Randa, Slîtere kaitseala juhtkonda ja Liivi Kultuuri Keskust (Lîvõ Kultûr Sidâm) nende ennastsalgavate jõupingutuste eest, mis on Lätile väga vajalikud. Suurendagu see püha teie energiat, et tõeks teha oma plaane ja unistusi.
1 Tõlke aluseks on lätikeelne originaal. Sulgudes olevad liivikeelsed nimetused on lisatud infolehe toimetuse poolt. Toim. märkus
2 Tegelikult: Liivi rahvamaja. Toim. märkus.
3 Tegelikult: Tartu ülikooli läänemeresoome keelte kateedri juhataja. Toim. märkus