SOOME-UGRI TELEVISIOONIDE 7. FILMIPÄEVAD LAULASMAAL

 

Zhürii esimehe Mart Meri sõnavõtt

Head sõbrad!

Soome-ugri televisioonide seitsmendate filmipäevade zhürii nimel on mul meeldiv ülesanne teha kokkuvõte siin Laulasmaal nähtust ja kuuldust ja lõpuks teha teatavaks zhürii otsus.

Laulasmaa filmipäevade konkursile oli saabunud 10 tööd. Lisaks neile 10-le võistlustööle tutvus zhürii 8 konkursivälise filmiga ja ka arvestas nendega oma lõppotsuse tegemisel.

Filmide üle isekeskis aru pidades otsustas zhürii oma tähelepanekuid, nii kiitvaid kui ka laitvaid, jagada ka teiega.

Kõigepealt on tore, et tänavustel filmipäevadel osalevad saamid. Zhürii loodab, et ühised ettevõtmised saami teleinimestega hakkavad edaspidi jõudsalt sagenema, süvenema ja laienema. Asuvad ju saamid kogunisti 4 riigi territooriumil ja enamusel neist on ligipääs oma asukohamaa televisioonitööstusele, see tähendab et ka soome-ugri televisioonide filmipäevadele.

Zhürii märgib tunnustavalt, et on suurenenud emakeelsete filmide hulk. See käib Udmurdi filmide kohta, permikomi ja ühe mari filmi kohta.

Zhürii on üksmeelel, et edaspidi tuleb soome-ugri filmipäevade mängureegleid täpsustada ja koostada neile reglement. Siinsetelgi filmipäevadel oli tegemist väga eriilmeliste töödega – nii sisuliselt kui tehniliselt –, mida tõsisel hindamisel on väga raske, isegi võimatu ühisele skaalale asetada. Seetõttu sõnastas žürii mõned ettepanekud järgmiste filmipäevade korraldajaile. Nendel peatume pisut hiljem.

Zhürii oli range, aga loodetavasti õiglane. Peatselt teatavakstehtavad auhinnafilmid väljendavad kõige selgemini zhürii eelistusi. Kõigepealt aga kõneleme sellest, mis jäi hinge vaevama.

Mis on hea filmi tunnused?

Intrigeeriv süzhee, täpne ning tasakaalustatud kujundivalik, hea tehniline teostus. Siis jõuab filmi sõnum pärale. Need on universaalsed tunnused, mis kuuluvad ühtemoodi nii mängufilmi kui dokumentaalfilmi, nii reportaazhi kui portreefilmi, nii terava probleemfilmi kui folkloorset pärimust talletava filmi juurde. Pole tähtsust, kas film on tehtud Prantsusmaal või Komimaal, BBC-s või Mari TV-s. Filmikunst on filmimise kunst. Pole olemas soome-ugri filmikunsti, millel on justkui mingid teised reeglid kui sellel päris filmikunstil. Tehnilist lohakust, lausa räpakust oli andestamatult palju.

Folkloorsete ja olustikuliste filmide tegemisel usaldage rohkem seda reaalsust, millele suunate oma kaamera silma. Lihtne tõde on ehtne. Ja selliste filmide puhul see ehe lihtsus just lummabki. Pole mingit vajadust filmi justkui väärtustada videotehniliste nippide ülekuhjamisega või magusromantiliste kujundite paraadiga. Filmi sõnum lämbub nende kätte ära.

Kuidas oleks näiteks tahtnud muidu väga heas filmis “Püha päev” kuulda, mida vanamees ütles meheks saavatele poistele. Aga ei, me kuulsime vaid peale loetud autoriteksti! Kuhu jäid loomulikud, looduslikud hääled? Need on selliste filmide puhul unikaalsed, seega hindamatu väärtusega.

Zhürii oli nõutu peale filmi “Armastatud Vene, armastatud Mordva” vaatamist. Miks küll peab kuulsat ersa kujurit Stepan Erzjat tutvustama kuulsa vene luuletaja Sergei Jessenini abil? Nende võimalikud või olematud, aga igal juhul põgusad kohtumised on ajaleheartikli ja mitte dokumentaalfilmi teema. Aga Stepan Erzja väärib mõistagi korralikku, täispikka filmi. Jesseninist on ju filmid olemas.

Zhürii oli nõutu ka filmi “Müütiline tšuud” puhul. Põnev ja oluline teema oleks vajanud süvenemist, teaduslikku täpsust, laiemat haaret aga mitte mängufilmi, õppefilmi ja reportaazhi sigri-migrit. Muidugi, selline film nõuab aega ja raha – ja neid ei ole. Paraku vaatajat see ei huvita. Ta ütleb lihtsalt: “Kehv film.”

Või väga olulist teemat käsitlev ning veetlevat isiksust tutvustav film “Loo ennast ise”. Kaamera oleks pidanud liikuma märksa paindlikumalt, vilkamalt ja montaažlaua taga tulnuks istuda üks päev kauem. Lohakas filmitöö paistab ekraanilt kaugele ja suurepärase ainese ning positiivse, tulevikku vaatava sõnumiga film kaotab oma sära.

Võtame lühidalt kokku:

Žürii peab oluliseks filmipäevade jätkamist, sest on ilmselge et soome-ugri televisioonid vajavad pidevalt omavahelisi kontakte, tutvumist teineteise saadetega, õppimist teineteiselt ning – ka väljundit rahvusvahelisele areenile.

Soome-ugri televisioonide 7. filmipäevade žürii ettepanekud järgmiste filmipäevade korraldajatele:

 

  1. Suurendada ühelt soome-ugri alalt konkursile saadetavate tööde hulka ühelt kolmele.
  2. Lubada konkursile kuni 58-minutilisi töid.
  3. Anda korraldajale saabunud tööde lõpliku sõelumise õigus.
  4. Innustada filmitegijaid otsekontaktidele korraldajaga.
  5. Võimaluse korral jagada filmid žanride kaupa rühmadesse.
  6. Korraldada filmipäevadel osalevate tööde analüüs.
  7. Muuta žürii koosseis rahvusvaheliseks.
  8. Soovitada soome-ugri alade telekanalitel näidata osalenud töid oma programmis.
  9. Levitada informatsiooni temaatiliste filmifestivalide toimumise kohta.

Auhinnad

 

Žürii võttis endale õiguse lõppotsuse tegemisel arvestada ka konkursiväliste filmidega. Ja nii kujuneski, et rahaline auhind jagunes kolme konkursifilmi vahel, lisaks läks kolm suurt soome-ugrilist auhinnamuna ka konkursivälistele filmidele.

  1. Suur auhinnamuna Udmurdi filmile “Harmoonia” võluvalt lihtsa ja seetõttu ehtsa Udmurdi külaelu jäädvustamise eest.
  2. Suur auhinnamuna Norra filmile “Birja ja Mirja” harvaesineva soomeugri eneseiroonia käsitlemise eest.
  3. Suur auhinnamuna Soome filmile “Iga päev pole pulmapäev” pulmakommete jätkuva ja tulevikku suunatud jäädvustamise eest.
  4. Suur auhinnamuna ja rahaline preemia 1350 Saksa marka Udmurtia filmile “Püha päev” unikaalse rituaali emotsionaalse ja peenetundelise jäädvustamise eest.
  5. Suur auhinnamuna ja rahaline preemia 1350 Saksa marka Eesti filmile “Risto” sajandilõpu Eestis toimunud traagilise perekonnaloo meisterliku, halastamatult terava, kuid samas inimliku käsitlemise eest.
  6. Suur auhinnamuna ja rahaline preemia 1350 Saksa marka Mari Eli filmile “Loo end ise” konkreetseid ühiskondlikke olusid trotsiva teemakäsitluse eest.

* * *

Filmipäevadest kirjutab ka Jaak Lõhmus 11. septembri Postimehe kultuurilisas pealkirja all Õudselt hale sugrimugri

( http://www.postimees.ee/leht/98/09/11/kultuur/eesti.htm#kolmas ).

"Fenno-Ugria Infoleht" 1998/3