Soome Vabariigi Presidendi Martti Ahtisaari tervitus liivi pühal Irel Liivi Rannas 1. augustil 1998
Härra president,
proua Ulmane,
auväärt hõimurahva liivlaste esindajad.
Enda ja oma naise nimel tänan teid võimaluse eest osaleda Liivi Liidu traditsioonilistel suvepidustustel siin Mazirbes (Irel) Liivi rannal. Minule isiklikult on suur au osaleda esimese Soome presidendina neil pidustustel.
Soomlaste ja liivlaste vahelised sidemed tekkisid 19. sajandi keskel, kui Soome rahvuslik ärkamine suurendas huvi teiste läänemeresoome hõimurahvaste keelte ja kultuuride vastu. Esimesed sidemed rajati, kui aastail 1846 ja 1852 külastas liivlasi Anders Johan Sjögren, Peterburi Keiserliku Teaduste Akadeemia soomlasest liige. Ta kogus arvestatava keele- ja rahvateadusliku ainestiku ning õhutas liivlasi endid talletama ja säilitama oma kultuuripärandit. Sidemeid arendas edasi sajandivahetuse aegu professor Setälä ja 1920ndatel aastatel professor Lauri Kettunen.
Maailmasõdade vahelisel ajajärgul muutus koostöö tihedamaks ning laienes uutele tegevusaladele. Eesti, Soome ja Ungari hõimuseltsid toetasid liivi kultuuri, alustati liivi noorte koolitamist kooliõpetajateks ja pastoriteks, alguse sai liivikeelne haridus, ilmus ka liivikeelne ajakiri ning avaldati liivikeelset kirjandust – saavutused, mis olid sama olulised ja on jäänud tänapäeval sama nähtavaks kui Liivi Liidu (Lîvõd Ît) asutamine aastal 1923 ja selle ilusa Liivi rahvamaja ehitamine. See maja, mille on projekteerinud soome arhitekt Erkki Huttunen, avati ametlikult 6. augustil 1939, peaaegu täpselt 59 aastat tagasi. Raha maja ehitamiseks koguti lisaks Lätile ka Soomes, Eestis ja Ungaris.
Liivi rahvamaja Irçl. Foto: Lîvõd Rânda
Teine maailmasõda katkestas sidemed soomlaste ja liivlaste vahel pooleks sajandiks, nii et soomlased olid unustamas isegi liivlasteks nimetatava hõimurahva olemasolu. Alles pärast Läti taasiseseisvumist on osutunud võimalikuks taastada katkestatud sidemeid ning alles pärast Läti taasiseseisvumist on ilmsiks tulnud tõde selle kohta, millisesse kitsikusse liivi keel ja kultuur nõukogude ajal oli aetud.
Minu abikaasal ja minul endal on nüüd olnud võimalus kuulda liivlaste esindajatelt nende rahva tänasest olukorrast. Väga vähe inimesi räägib liivi keelt emakeelena, kuid huvi liivi keele vastu noorte hulgas on taastumas. Praeguseks on tagatud vähemalt liivi keele säilimine elava ja kõneldava keelena. Käesolev püha ja sellega seotud kultuurisündmused on liivi kultuuri elujõu kindlaks näitajaks. Mulle valmistab erilist rõõmu soome ja liivi organisatsioonide ja eraisikute vahelise koostöö elavus. Tänan teid, härra president, ja teie kaudu Läti valitsust kogu toetuse ja poolehoiu eest, mida see väike keel ja kultuur on pälvinud.
* * *
Kallid sõbrad,
Läti välispoliitika kõige olulisemaks eesmärgiks on integratsioon Euroopa struktuuridega ja Euroopa Liidu liikmeks saamine. Euroopa Liidu liikmena võib Läti näha oma tõelist kohta Euroopa rahvaste seas ja viisipäraselt määratleda oma suhted ühiste euroopalike väärtustega. Soome toetab kindlalt Euroopa Liidu laienemist ja teeb kõik endast sõltuva, et Lätil oleks võimalik liituda EL-iga niipea, kui ta täidab kindlaksmääratud nõudmised EL-i tulevasele liikmele. Euroopa Liidu laienemine kiirendab Euroopa senise jaotuse lõpliku kadumise käiku. Laienemine avab uusi võimalusi soodustada ja kindlustada nii positiivset piirkondlikku majanduslikku ja ühiskondlikku arengut kui ka stabiilsust üle-euroopalises raamistikus.
Läti ühiskonna positiivne areng taastatud iseseisvuse seni lühida perioodi vältel on olnud arvestatav. Keskse tähendusega on tõik, et Läti demokraatlikud institutsioonid ja majandus on tugevnenud. Läti saavutusi võib pidada veelgi märkimisväärsemaks, kui arvestada raskusi ja väljakutseid, mille tingimustes läti rahvas seda tööd alustas.
Jätkuva positiivse arengu tagatiseks on toimiv ja ühendatud kodanikuühiskond. Tõesti, Läti edusamme oma ühiskonna sisemisel ühendamisel ja vanade haavade parandamisel jälgitakse Soomes pideva huvi ja poolehoiuga. Läti parlament on vastu võtnud uue kodakondsusseaduse, mis võimaldab mitte-läti rahvastikurühmadel kiiremini integreeruda. Loodetavasti jõustub nimetatud seadus lähemal ajal. Ei Soomel ega Euroopa Liidul pole enam rohkem nõudmisi kodakondsusseaduse suhtes. Läti valitsus on alustanud integreerimise kiirendamise riikliku programmi kavandamist. Loodame, et kirjeldatud protsess viib parima võimaliku tulemuseni.
* * *
Lätil on siiski veel ees palju raskeid poliitilisi valikuid ja otsustusi. Lätile on suureks õnneks, et riigi juhtfiguurid on võimelised ja ka soovivad hinnata küsimusi erapooletult ja mitmetest erinevatest perspektiividest. Soomlased on alati hinnanud vastutustunnet ja otsekohesust.
Soovin teile, president Ulmanis, ja teie auväärt abikaasale nagu ka kogu Läti rahvale õnne ja edu. Enda ja oma abikaasa nimel tänan kõiki neid, kes on andnud oma osa heasoovlikus ja külalislahkes vastuvõtus siin Mazirbes (Irçl).