“KLOOSTRI AIDAS” KÕLASID LAULUD
(Izvestija Mordovii, 6. mai 1998)
15.–18. aprillini pidid Tartus ja Tallinnas toimuma Mordva Kultuuriseltsi ja Fenno-Ugria Asutuse korraldatud ersa keele päevad, mis on pühendatud väljapaistva ersa keeleteadlase Anatoli Rjabovi sünniaastapäevale. Kuna need päevad langesid peaaegu kokku 60 aasta möödumisega tuntud valitsus- teaduse- ja kultuuritegelaste (sh. Rjabovi) massilise mahalaskmisega Saranskis, oli plaanis tähistada ka seda traagilist päeva.
Päevadele oli kutsutud üheksa inimest, peamiselt teadlasi ja kunstitegelasi, et tutvustada Eesti teadus- ja kultuuriinimesi Mordva ajaloosündmuste, laulukunsti, keeleprobleemide ja muu seesugusega. Eesti pool finantseeris täielikult delegatsiooni Eestis viibimise ajal, mordva pool pidi vastutama reisikulude eest Tallinnasse ja tagasi. Ometi sõitsid Eestisse mitmetel korralduslikel ja finantsilistel põhjustel vaid kaks inimest: nende ridade autorid, kes tutvusid alles rongijaamas.
N.-ö. metropolist tulnud ettekandjate ebapiisavust kompenseeriti osaliselt Mordva Kultuuriseltsi abiga, kes muretses ettekanded ersa keele probleemidest (filoloog Nikolai Bajuškin) ja tuhandeliikmelisest mordva diasporaast Eestis (Juri Kulnin), vokaalset poolt toetas eesti ansambel “Hellero” (juhendaja Viktor Danilov), mille repertuaarist hõlmavad olulise osa mordva, peamiselt ersa laulud. Muudatusi tegime meiegi, lülitades oma repertuaari ka mokša laule ja lisades varem planeeritud ettekandele “A.P.Rjabov ja tema aeg” sõnavõtu teemal “Mordva intelligentsi kujunemine ja repressioonid 1930-ndatel aastatel”. Nii õnnestus täita kogu esinemiste programm, ainult ersa keele õhtu Tartu kirjanike majas jäi ära, sest mordva delegatsioonis ei olnud keele- ega kirjandusteadlast.
Loengute ja ettekannetega tuli esineda Eesti Keele Instituudis, Tallinna Pedagoogilises ja Tartu Riiklikus Ülikoolis. Neid valmistasid ette ja saatsid mordva laulud. Peale selle kõlasid laulud ka õhtul Mordva Kultuuriseltsis Tallinnas ja koos ansambliga “Hellero” Tartus. Suur kaheosaline ersa ja mokša lauludega kontsert toimus eksootilise nimega klubis “Kloostri ait”. Selles asutuses Tallinna vanalinnas, kus kuulajad võivad nautida ka õlut või veini, on kombeks läbi viia rahvuslikke kultuuripäevi. Enne ersa keele päeva oli seal tutvutud flamencoga, aprillikuus olid veel kavas hollandlaste, armeenlaste, maride ja ungarlaste esinemised.
Samal päeval koos meie delegatsiooniga esines Mari Eli presidendi nõunik Aleksandr Abdulov. Ta tuli Eestisse mari kultuuri päeva ette valmistama ja kohtuma mari üliõpilastega, kes avaldasid meile päris korralikku toetust “Kloostri aidas” sõbraliku osavõtu ja aplausidega. Muuseas, Eesti ülikoolides õpib valitsuse ja erinevate ühiskondlike organisatsioonide toetusel üle 60 mari üliõpilase, ent mordvalasi pole ühtegi. Tundub, et Mordva valitsus ja muud asutused kasutavad äärmiselt ebapiisavalt võimalusi kultuuri- ja majanduskontaktideks sellise kõrgeltarenenud Euroopa riigiga nagu Eesti.
Aga eestlastelt on, mida õppida. Eesti väljus esimesena endiste liiduvabariikide hulgas majanduskriisist ja areneb dünaamiliselt, tagades oma kodanikele kõrgeima elustandardi kogu endise N.Liidu territooriumil. Riigis on rikkalik kultuurielu, millest kaunis Tallinna vanalinnas annavad tunnistust arvukad kohalike meistrite maali-, skulptuuri-, juveeli- jms. näitused. Igal aastal toimub vaid poolteisemiljonilise elanikkonnaga maal ligi poolteist tuhat kõikvõimalikku muusikafestivali, veel rohkem teaduslikke konverentse, ametialaseid foorumeid jm. Eestis hakkad eriti selgelt tajuma, kui tihedalt on omavahel seotud hingeline ja materiaalne elu, et vaid kultuurne rahvas võib luua kõrgtehnoloogilist, sotsiaalsete ja ökonoomiliste näitajate poolest optimaalset majandust.
Muidugi on Eestis ka oma probleemid, ja rahvustevahelised on ühed tähtsamatest. Sellega seoses tahaks ära märkida siinse Mordva Kultuuriseltsi liikmete rolli, kelle rõõm ja suurepärane külalislahkus meile neil päevil osaks sai. Seltsi esimeheks on endine N.Liidu relvajõudude tšempion suusatamises, nõukogude vägede spordikoordinaator (ametlik nimetus kõlas kuidagi teisiti) Baltikumi väegrupis, praegune Venemaa pensionär ja Eesti ettevõtja Juri Kulnin. Juri Petrovitši tegevus hõlmab nii Eestit kui Venemaad ja annab teatud panuse meie kodumaise majanduse arendamisse. Seltsi aktiivsetest liikmetest tutvusime Antonina Simbergi (abielus eestlasega), Nikolai Bajuškini ja Viktor Daniloviga. A.Simberg on vene algkooli ja lasteaia direktor Tallinnas, kelle lapsevanemad sellele ametikohale korduvalt tagasi valinud on. N.Bajuškin õpetab vene keelt Tallinna Tööstuskoolis. V.Danilov ei juhi mitte ainult seltsi Tartu filiaali, vaid ka suurepärast ansamblit “Hellero”, mis esitab eestlaste, mordvalaste, setude, venelaste jt. laule. Tema korter on tõeline etnograafiamuuseum, killuke Mordvat. Nii ei soodusta Mordva Kultuuriselts mitte ainult omapärase rahvuskultuuri säilimist mordva Eesti diasporaas, vaid annab märkimisväärse panuse ka vene kultuuri säilitamisse, aidates nii kaasa heanaaberlike suhete säilitamisele Venemaa ja Eesti vahel.
Peame ka oma sõitu väikeseks, ent konkreetseks panuseks sõbralike suhete arendamisse meie maade vahel. Teistsuguseid suhteid naabrite vahel olla ei tohigi.
Mordva Vabariigi teeneline kunstitegelane,
ajalooteaduste doktor, N.P.Ogarjovi nimelise Mordva Riikliku Ülikooli dotsent
Fotod : Juri Kulnin, Anna
Atlasova ja Nikolai Bajuškin Eesti Keele Instituudi saalis
Vladimir
Abramov ja Anna Atlasova sompus Tallinna kohal
Eha Viluoja fotod