Helsingis algas rahvuspyha tähistamine juba eelmisel õhtul, mil Savoy teatris esines tuntud saami laulja Wimme Saari.

6. veebruari hommikul kell 10 heisati saami rahvuslipp Helsingi Ylikooli Porthania õppehoone ees. Kohal oli paarkymmend inimest ja televisioon. Rahvariides naised laulsid saami hymni. Saami lipu kõrvale heisati ka Soome lipp. Saami rahvuspyha ei ole Soomes ametlik pyha, kuigi võiks olla, sellega näitaks Soome riik lugupidamist oma vähemusrahvuse vastu

6. veebruaril tähistati saami rahvuspyha. Tol päeval 1917. aastal tulid Trondheimis esimest korda kokku eri saami ryhmade esindajad. Kokkutulekul otsustati luua saami poliitilne organisatsioon.

Helsingis algas rahvuspyha tähistamine juba eelmisel õhtul, mil Savoy teatris esines tuntud saami laulja Wimme Saari.

6. veebruari hommikul kell 10 heisati saami rahvuslipp Helsingi Ylikooli Porthania õppehoone ees. Kohal oli paarkymmend inimest ja televisioon. Rahvariides naised laulsid saami hymni. Saami lipu kõrvale heisati ka Soome lipp. Saami rahvuspyha ei ole Soomes ametlik pyha, kuigi võiks olla, sellega näitaks Soome riik lugupidamist oma vähemusrahvuse vastu.

Õhtul korraldas City-Saamit ry tavapärase peo Villa Kivis. Koos söödi, joodi ja lauldi nii põhjasaami, inarisaami kui ka soome keeles. Kohal oli ka yks ansambli Angelin Tytöt liige, kes esitas mitmeid laule. Yks kohalolnutest tõdes et ajad on muutunud. Ta meenutas oma lapsepõlve, mil ta pidi minema soomekeelsesse kooli, oskamata sõnagi soome keelt. Tollal suhtuti temasse kui looma – ei osanud ta ju “inimese kombel” rääkidagi. Olgugi et olukord on tänapäeval parem ja saami keeles saab ka koolis õppida, tuleb siiski palju vaeva näha taastamaks seda, mis aastakymnete jooksul hävitatud. Lõpuks käidi koos väljas lippu langetamas ja hymni laulmas.

Tänavu toimusid suuremad rahvuspyhale pyhendatud yritused Oulus, kus oli kontsert ja kõnekoosolek.

Sven-Erik Soosaar