IDAPOOLSETE SOOMEUGRILASTE KEELE, KULTUURI JA HARIDUSE PROBLEEMIDEST
Kultuuri, hariduse ja teaduse
komisjoni ettekanne Soome-Ugri Rahvaste Konsultatiivkomiteele
18. oktoobril 1997 Helsingis
Aasta jooksul pärast Budapestis toimunud teist soome-ugri rahvaste maailmakongressi on jätkunud hõimurahvaste kultuurilise integratsiooni protsess. Edukalt areneb soome-ugri rahvaste folkloorifestivalide korraldamise traditsioon. Neljandast festivalist Eestis 17.-21.07.1997 võttis osa umbes 300 rahvakunstnikku, kes esindasid kõiki soome-ugri rahvaid peale permikomide. Soome-Ugri Kultuuride Arengufondi juhatuse Tartus toimunud istungil võeti vastu pöördumine Udmurdi Vabariigi Valitsuse esimehele P.Veršininile VII festivali korraldamisest 1998. aasta suvel Ižkaris. Paraku sõltub festivali saatus olulisel määral Moskvast saadavast toetusest.
Soome-ugri kultuuride kaitse ja arengu programme finantseeritakse Vene föderaaleelarvest harva, viidates ressursside vähesusele. Siiani pole kinnitatud Venemaa soome-ugri rahvaste kultuuride säilitamise ja arendamise programmi. Palume veelkord Konsultatiivkomiteed pöörduda Vene Föderatsiooni Valitsuse esimehe Ternomõrdini poole programmi kinnitamise kiirendamiseks.
Oktoobris toimus Jokar-Olas III rahvusvaheline soome-ugri teatrite festival, milles osalesid peale ungarlaste kõigi soome-ugri rahvaste teatrid. Festivalil toimus ka rahvusvaheline konverents Soome-ugri teatrid ja rahvusvaheline teatriprotsess, umbes 80 lavastaja, teatriteadlase, näitekirjaniku ja kriitiku osavõtul. Moodustati Soome-Ugri Rahvaste Teatrite Assotsiatsioon, saavutati kokkulepe IV festivali toimumise kohta 1999. aastal Eestis.
Septembri algul toimus Sõktõvkaris esimene soome-ugri balletifestival, millest võtsid osa balletitantsijad Ungarist, Eestist, Rootsist, Marimaalt, Karjalast, Komist, Moskvast, Peterburist ja Kaasanist.
Soome-ugri rahvaste teaduskeskused ja raamatukogud tegelevad soome-ugri keelsete üllitiste elektronkataloogi loomisega. Projekti teostatakse Soome, Eesti, Ungari ja Venemaa juhtivate raamatukogude osalusel. 1997. aasta suvel toimus Ižkaris raamatukogutöötajate nõupidamine automatiseeritud tehnoloogiate kasutamisest soome-ugri keelsete raamatute kataloogimiseks ja süstematiseerimiseks. Raamatukogude automatiseerimine takerdub tehnika hankimiseks tarviliku raha ja arvutispetsialistide puuduse taha. On hädavajalik jätkata automatiseerimisega tegelevate raamatukogutöötajate seminaride ja kursuste sarja koostöös Meedia ja Informatsiooni Töörühmaga Udmurdi Rahvusraamatukogu baasil ning Venemaa Rahvusraamatukogu (Peterburi) osavõtul.
Viimase 34 aasta jooksul on märkimisväärselt vähenenud Venemaa soome-ugri rahvaste keelsete raamatute ja perioodiliste väljaannnete nimetuste arv ja tiraažid. Praegu trükitakse iga Venemaa soomeugrilase kohta 0,05 emakeelset raamatut aastas (võrdluseks: iga venelase kohta ilmub 7 raamatut vene keeles). Praktiliselt pole võimalust osta emakeelseid raamatuid ega neid raamatukogudest laenata 35-40 protsendil soome-ugrilastest, kes elavad väljaspool rahvusvabariike ja -ringkondi. Riiklik jaotussüsteem on seiskunud, rahvusautonoomiates väljaantav kirjandus ei suuda rahuldada soome-ugri rahvuskultuuride vajadusi. Toetame ettepanekut luua Moskvasse riiklik raamatukirjastus Venemaa vähemusrahvuste keelse kirjanduse väljaandmiseks.
Keeleseadused Komis ja Marimaal on hakanud toimima tänu riiklike keele ja kultuuri arendamise programmide rakendumisele. Marimaal on näiteks juba ette valmistatud mari keelel baseeruvad võõrkeeleõpikud, kavandatakse üleminekut emakeelsele haridusele ka vanemates klassides. Konsultatiivkomitee kultuuri, hariduse ja teaduse komisjon soovitab luua vabariikide, autonoomsete ringkondade ja oblastite valitsuste juurde keelekomisjonid, mis tegeleksid vabariiklike keeleseaduste ja vene Föderatsiooni keeleseaduse täitmise kontrolliga.
Maikuus Tallinnas toimunud seminaril Soome-ugri rahvaste hariduse probleemid jõuti järeldusele, et emakeele õpetamine vabatahtlikkuse alusel on ebapiisav. Seminaril selgus veel, et noorema põlvkonna huvi taastamiseks emakeele vastu on hädavajalik omakeelse olulise ja väärtusliku informatsiooni olemasolu. Seetõttu peame vajalikuks erilisi jõupingutusi soome-ugri keelte tarvituse laienemiseks kõigile ühiskonna- ja kultuurielu sfääridele ning omakeelse massikommunikatsiooni tugevdamiseks. Seda teemat plaanitakse arutada ka oktoobris Jokar-Olas toimuval sümpoosionil Soome-ugri maailm ja XXI sajand.
Tõsiseks probleemiks on jäänud emakeeleõpetus väljaspool nimivabariike asuvate rahvuslike enklaavide lastele. Seda probleemi on võimalik lahendada kokkulepetega (lepingutega) ühelt poolt rahvusautonoomiate ministeeriumide ja teiselt poolt diasporaa asukoha administratsiooni ministeeriumide või haridusvalitsuste vahel. Tervikuna nõuab diasporaade rahvusliku arengu küsimus tõsist üleriigilist lahendust. Praeguseks on mitmes regioonis asutatud väljaspool omanimelist rahvusautonoomiat elavate soomeugrilaste kultuurikeskused, mis koos loodavate rahvuslike kultuurautonoomiatega võivad aidata tõhusalt säilitada ja arendada soome-ugri rahvaste keeli ja kultuure väljaspool põhiasuala. Peame möödapääsmatuks korraldada soome-ugri rahvaste kultuurikeskuste juhatajate seminar 1998. aastal Vene Föderatsiooni Rahvusasjade ja Föderatsioonisuhete Ministeeriumi toetusel.
Mitmetel põhjustel on soomeugrilased haridustasemelt (üliõpilaste arv 1000 elaniku kohta) viimastel kohtadel Vene Föderatsioonis. See näitaja on komidel 133, mordvalastel 118, maridel 116, udmurtidel 115, hantidel ja mansidel 113, karjalastel 106, permikomidel 88 (võrdluseks: burjaatidel 354, venelastel 190). Seetõttu on meie rahvaste haridustaseme tõstmine üks säilimise võtmeküsimusi. Madal haridustase on üks madala rahvusliku eneseteadvuse ja emakeele kaotuse põhjusi. Sellega seoses on hädavajalik stimuleerida õppimisvajadust. Tuleb luua rahvusvahelise tudengivahetuse büroo, nimelised stipendiumid andekatele üliõpilastele, sihtlähetuste süsteemid välismaa (sh soome-ugri maade) õppeasutustesse, saavutada vastuvõtt riiklikesse kõrgkoolidesse rahvuslike limiitide ja kvootide alusel, avada rahvuslikke spetsialiseeritud internaatkoole ja lütseume kõrgkoolieelseks ettevalmistuseks, algatada uute teaduskondade ja osakondade ning teaduskeskuste avamist.
Professionaalse kunsti arendamiseks on tarvis käivitada riiklikud kultuuri ja kunstide säilitamise ja arendamise programmid. Marimaal on näiteks ettevalmistamisel kultuurkapitali seadus, mis hakkab majanduslikult toetama originaalsete ja tähtsate kultuuriprojektide autoreid, kirjanikke, kunstnikke, uurijaid.
Vassili Janalov
Konsultatiivkomitee liige, Soome-Ugri Kultuuride Arengufondi infoanalüüsi büroo juhataja
Lühendatult tõlkinud A.H.