SOOME-UGRI RAHVASTE NOORTEASSOTSIATSIOON (SURNA)
18. juunil 1990 Joshkar-Olas asutatud SURNA on soome-ugri ja samojeedi (uurali) rahvaste noorte- ja muude organisatsioonide ühendus. Tegemist pole sellesse kuuluvate organisatsioonide kõrgema organiga, vaid liikmesorganisatsioonide tööd koordineeriva katusorganisatsiooniga.
SURNA põhieesmärgid on kontaktide loomine ja koostöö korraldamine uurali rahvaste noorte vahel; uurali rahvaste poliitiliste, sotsiaalsete, majanduslike, rahvuslike ja teiste õiguste kaitsmine; uurali rahvaste traditsioonide, vaimsete ja kultuuriväärtuste kui maailmakultuuri ühe osa taaselustamine ja tutvustamine; uurali rahvaste assimileerimisprotsessi tõkestamine ja selle negatiivsete tagajärgede neutraliseerimine. Nende eesmärkide saavutamiseks aitab SURNA liikmesorganisatsioonidel täita nende programme, osutab kaasabi uurali rahvaste noorteorganisatsioonide, -ühenduste ja -liitude loomisele, teeb koostööd riiklike struktuuride ja teiste organisatsioonidega, toetab andekaid noori ja võimekaid lapsi.
SURNA on tegelikult ainuke organisatsioon, mis koordineerib soome-ugri noorte koostööd ning tema tegevusel on märkimisväärne mõju Venemaa soome-ugri vabariikide noorsoopoliitikale. SURNA tegevusele avaldati korduvalt tunnustust 1996. aastal Budapestis toimunud II ülemaailmsel soome-ugri rahvaste kongressil.
SURNA on esindatud vaatlejana Soome-Ugri Rahvaste Konsultatiivkomitees ning juhib selle noorsootöö sektorit, SURNA on ka Esindamata Rahvaste Organisatsiooni (ERO) vaatlejaliige.
SURNA IV kongress toimub 18.-21.11.1997 Tallinnas
SURNA kongressid toimuvad iga 2-3 aasta järel. Kongressidevahelisel ajal korraldab tööd kongressi poolt valitud SURNA nõukogu. Nõukogu valib SURNA presidendi ja kaks asepresidenti, kes moodustavad juhatuse ning korraldavad tegelikku tööd SURNA keskuse kaudu. Praegu on SURNA president komi Niina Nesterova. SURNA eelmine, III kongress toimus 1995. aastal Sõktõvkaris ning tookord võeti vastu otsus korraldada IV kongress Eestis. Selle korraldajad on SA “Fenno-Ugria”, EV Haridusministeerium, SURNA, Eesti Mari Selts, Eesti-Saami Ühendus, Eesti Kostabi Selts ja Eesti Noorsoo-organisatsioonide Ühendus.
Seekordne kongress on esimene väljaspool Venemaad toimuv ning Eesti jaoks oluline selle poolest, et uus president valitakse ilmselt Eestist ning assotsiatsiooni keskus saab olema kuni 1999. aastani Eestis. Seega hakkab Eesti sellest kongressist alates koordineerima soome-ugri noorte tegevust.
SURNA IV kongress tahab luua silla soome-ugri rahvaste noorteorganisatsioonide ning Euroopa Liitu kuuluvate rahvusvähemuste noorteorganisatsioonide vahel.
SURNA IV kongressil tutvustavad oma tööd pea kõigi soome-ugri rahvaste noorteorganisatsioonide esindajad; kõneldakse noorte rahvusprobleemidest kompleksselt. Samasuguseid ettekandeid oodatakse ka Euroopa Liitu kuuluvate rahvusvähemuste noorteorganisatsioonidelt või rahvust koondavate organisatsioonide noorteosakondadelt. Osalema on palutud ka Venemaa soome-ugri rahvaste vabariikide noorsookomiteede juhid. Pärast üldosa järgneb töö viies sektsioonis: “Noored ja poliitika”, “Koostöö üliõpilaste ja ülikoolide vahel”, “Looming ja noored”, “Õpilasvahetus”, “Eesti, Soome ja Ungari noorte koostöö võimalikkusest Venemaa soome-ugri rahvaste noortega”.
Kongressile peaks tulema ligi 60 delegaati.
Jaak Prozes