AKADEEMILISE HÕIMUKLUBI REANIMEERIMISEST
Tartus korp! “Rotalia” majas 27. veebruaril 1997
Keelemeestest moodustunud “metsatööbrigaad” teeb filoloogiamaastikul hooldusraiet, langetades läbinisti pehastunud soome-ugri keelepuud. Antropoloogide modernseimad uuringud tõendavad eestlase olevat samasuguse geneetilise “kokteili” nagu iga teisegi Euroopas elava rahva. Eriti lähedal seisvat eestlased belglastele. On's eeltooduga ugri-mugri müüt nüüd lõplikult purustatud!?
Oh ei. Selle kinnituseks kogunes 27.02.1997 kell 18.00 Tartus korp! “Rotalia” (nõukogudeaegse TRÜ klubi) saali üle poolesaja akadeemilise persooni, kelle lipulauseks näikse kujunevat “Saagem eurooplasteks, kuid jäägem soomeugrilasteks!” Nõuks oli võetud taastada Akadeemilise Hõimuklubi ajalooline järjepidevus. Klubi akadeemilisus seisneb nüansis, et liikmeteks saavad olla üliõpilased ja/või kõrgema haridusega isikud.
Koosoleku juhatajaks valiti Fenno-Ugria sekretär Kauksi Ülle, protokollijaks allakirjutanu.
Kui juhataja oli kokkutulnutele päevakava tutvustanud, sai tervituseks sõna soome-ugri liikumise juhtfiguure Tõnu Seilenthal, kes luges ette Ungari Vabariigi Tartu aukonsuli tervituse (ajaloolise tõe huvides ei saa jätta mainimata, et härra aukonsul Ago Künnapi isikus jõudis tervituse lõpusõnade kõlamise hetkeks ka ise kohale) ning omapoolsed parimad soovid nii IX Rahvusvahelise FU Kongressi korralduskomitee presidendina, Eesti Fennougristide Komitee esimehena kui ka Rahvusvahelise Fennougristikakongresside Komitee presidendina. 7.-13. augustini aastal 2000 peetakse Tartus soome-ugri teadlaste maailmafoorum - Congressus Nonus Internationalis Fenno-Ugristarum, ning härra Seilenthal avaldas lootust, et taasasutatav AHK toetab igakülgselt nimetatud suurfoorumit. M. A. Castréni Seltsi nimel tervitas kokkutulnuid dr. Seppo Lalluka.
Pikema ülevaate Akadeemilise Hõimuklubi tegevuse ajaloost andis Veiko Tonts. Akadeemiline Hõimuklubi registreeriti 20.10.1920 ning asutati 29. oktoobril 1920 kell kaheksa õhtul Eesti üliõpilaste seltsi “Ühendus” ruumes ja kandis nime “Eesti-Soome Üliõpilasklubi”. Alates 28. septembrist 1923 nimetati see ümber Akadeemiliseks Hõimuklubiks. Selle nime all eksisteeris organisatsioon 1940. aasta suveni, mil ta likvideeriti. Asutajaliikmetest mainitagu näiteks prof. Lauri Kettust, Harri Moorat, August Anni(sti)t, Oskar Looritsat. 1935. aasta seisuga oli AHK-l 108 liiget. Nende hulgas 5 auliiget - ungarlastest prof. Istv?n (Stefan) Csekey ja dr. Elemer Vir?ny, soomlastest prof. Lauri Kettunen ja pr. H. Kettunen ning eestlastest dr. Oskar Kallas.
AHK-i tegevuses on osalenud eestvedajatena veel Villem Ernits, Samuel Sommer, Julius Mägiste, Gustav Ränk jpt. Kaks viimast olid tegevad samuti ajakirja “Eesti Hõim” väljaandmise juures. Suurematest ettevõtmistest ajavahemikul 1920-1940 nimetatagu algajatele soome keele kursuste korraldamist; jõulupakkide valmistamist liivi, lutsi ja leivu lastele; rahakogumist liivi rahvamaja ehitamiseks; koostöös sihtasutisega “Fenno-Ugria” ajakirjade “Eesti Hõim” ja “Eesti Hõimu Almanahh” ning ajalehe “Väliseestlane” väljaandmist jne.
Järgnevalt pani Kauksi Ülle arutusele Akadeemilise Hõimuklubi põhikirja. Seltsi taastamistoimkonna nimel väitis koosoleku juhtaja omaaegse põhikirja “piisavalt hästi vett pidavat, mida on vaja õige vähe muuta.” Põhikirjaga lähemalt tutvunud akadeemiline seltskond sellega siiski igas punktis nõustuda ei saanud. Konstruktiivseid ettepanekuid põhikirja paranduse osas tegid Eduard Vääri (aeg on edasi läinud, põhikirja tekst tuleb vormistada tänapäeva eesti keeles), Jüri Valge (hõimuklubi kui mittetulundusühingu registreerimise juriidilised nüansid, asutamislepingu blanketi hankimine ning selle nõuetekohane vormistamine), Tõnu Seilenthal (põhikirja tuleb sisse viia tegevuse lõpetamise ning klubi võimaliku likvideerimisega seotud sätted, põhikiri on filoloogiliselt ebatäpne ning vajab korrastamist).
Kuna selgus, et põhikirja korrastamine võtab rohkem aega ja vaeva kui initsiatiivgrupp oskas ette näha, pani Kauksi Ülle lahtisele hääletusele küsimuse, millest tulnuks alata: “Kes on selle poolt, et me taasasutame Akadeemilise Hõimuklubi?” Kokkutulnud olid ühel häälel ettepaneku poolt.
Järgmisena tõstatati küsimus põhikirja korrigeerimise ajutise toimkonna moodustamisest. Lihthäälteenamusega valiti sinna Eduard Vääri, Tõnu Seilenthal, Veiko Tonts, Anderi Tentjakov ning Kauksi Ülle.
Veiko Tonts ja Tõnu Seilenthal pidasid ka vajalikuks 7-liikmelise ajutise juhatuse moodustamist, mille liikmeteks valiti Kauksi Ülle, Ott Kurs, Tõnu Seilenthal, Irina Orehhova, Nikolai Kuznetsov, Ahto Raudoja, Toivo Sikka ja Veiko Tonts.
Lõpetuseks tutvustas Kauksi Ülle AHK-i lähitulevikku planeeritud ettevõtmisi. 21.03. kl 16.00 tutvustatakse Eesti Kirjandusmuuseumi saalis kevadiste rahvakalendri tähtpäevadega seotud soome-ugri rahvaste laule ja kombeid. Aprillis külastab Tartut Mari teater, tähistatakse mari sangari päeva. Mais peetakse eelkõige soome-ugri rahvaste laulude esitamisega tuntuks saanud “Hellero” 25. juubelit.
Eeltoodu põhjal võib nentida, et kallis kadunuke - Akadeemiline Hõimuklubi - ilmutas mõningaid elususe märke. Kui tudengkond, kes pärast ametlikku osa eurougri etnoviisde saatel vengerkat, krakovjakki ning padespanni tatsuma hakkas, abistavat kätt AHK-i nõrgalt pulseerival tuiksoonel hoiab ning vanakest värske vaimsusega teole virgutab, võib soome-ugri keelepuu kännust võrsuda nii mõndagi.
Marju Kõivupuu