PERMI RAHVASTE ETNOLOOGIA
26. ja 27. novembril toimus Komimaa pealinnas Sõktõvkaris ülevenemaaline üliõpilaste ja noorte õpetajate teaduslik-praktiline konverents Permi rahvaste etnoloogia, millest allakirjutanul õnnestus osa võtta.
Algul oli konverents planeeritud kolmepäevaseks ning selle raames pidi toimuma ka ümarlaud Soome-ugri noored poliitikud, mis jäi kahjuks osavõtjate puudumisel ära. Põhitöö toimus kuues sektsioonis. Peatun lühidalt igaühel.
1. Permi rahvaste traditsiooniline kultuur ja kunst. Arutlusele tulid permi rahvaste tavad, muinasjutud, maailmavaated, samuti Biarmiaga seotud probleemid jpm. Parimaks tunnistati L.Lobanova ettekanne Lehm ühe küla müüdirituaalses elus.
2. Permi rahvaste kirjanduste probleemid. Ettekanded kajastasid järgmisi teemasid: portreed permi rahvaste kirjanduses, vene kirjanduse tõlked komi keelde, loodus-kirjeldused, kaasaegne permikomi naiste luule jpm. Parimaks nimetati L.Popova ettekanne G.Fjodorovi loomingust.
3. Permi keelte kui riigikeelte arengu probleemid. Teemad: umbisikulised laused, verbi semantiline tüpoloogia, termini ja terminoloogia mõisted, komi keele ajalugu, morfeemide foneetiline ehitus, komikeelsed terminid jpm.
4. Permi rahvaste elutegevuse etnoökoloogilised aspektid. Räägiti keskkonnakaitsest, lastehaigus-test, ökoloogilisest turvalisusest, süsteemist Komi etnofond jpm. Parim oli V._ilina ettekanne Komi rahva ja looduse suhete kultuur.
5. Permi regioonide majanduslikud, õiguslikud ja omavalitsuse küsimused. Vaadeldi järgmisi probleeme: rahvusküsimus, omavalitsuse ajalugu, soojus-energeetiline kompleks, soome-ugri rahvaste majandamise iseärasused, kohalike eelarvete tuluallikad, Komimaa demograafiline situatsioon jpm. Parim ettekanne oli J.Iguševa Gunnar Myrdal ja tema panus regionoloogia arengule.
6. Regionoloogia teoreetilised aspektid. Ettekanded olid seotud probleemidega: inimene - raha - võim, regionoloogia meetodid, situatsioo-nianalüüs, regiooni elu ajalooline aspekt, rahvussuhted Komimaal, regionoloogia kui teadus, etnoloogia ja regionoloogia jpm. Parimaks nimetati M.Kolegovi ettekanne Etnoloogia ja regionoloogia.
Igas sektsioonis toimus kõigi ettekannete arutelu, mis mõnel korral arenes kuumaks diskussiooniks. Konverentsi lõpus võeti vastu soovitused Komimaa valitsusele ja teistele riigiasutustele.
Minul õnnestus vestelda Sõktõvkari Riikliku Ülikooli soome-ugri teaduskonna dekaani kohusetäitja Natalja Sergijevaga. Teaduskond on huvitatud eesti keele, kirjanduse ja kultuuri õppejõust, on nõus võimaldama ka teaduslikule kraadile vastavat palka. Vajaduse ja huvi korral saab pakkuda Eesti ülikoolidele komi keele õpetajat.
On kahju, et ümarlaud jäi ära, sest kavatsesin just sellest osa võtta. Ümarlaua organiseerija Niina Nesterova sõnul ei avaldanud noored poliitikud selle vastu suurt huvi. Mina aga kardan, et komi iseseisvumine ja Komimaa poliitiline olukord on lihtsalt tabuteemad.
Arvan, et minu kohalolek andis mulle palju kasulikku, sain palju uut informatsiooni, tutvusin paljude huvitavate inimestega. Kõige selle eest avaldadan suurt tänu Tallinna Pedagoogikaülikooli rektoraadile, kes finantseeris minu sõitu.
Eduard Odinets
TPÜ eesti filoloogia osakonna tudeng