FENNO-UGRIA JUHATUSE ASEESIMEHE MART MERI KÕNE HÕIMUPÄEVADE LÕPETAMISEL 20.OKTOOBRIL TALLINNA RAEKOJAS
Lugupeetavad hõimupäevadest osavõtjad!
Lugupeetavad kaasmaalased ja hõimurahvaste esindajad!
Lõpule on jõudmas järjekordsed hõimupäevad siin sügiseses Eestis. Meie külalised asutavad end koduteele ja meie naaseme oma igapäevaste tegemiste juurde, sõnumid ja artiklid hõimu-liikumisest kahanevad ajakirjanduses miinimu-mini või lakkavad sootuks.
Milleks siis kõik see siin? Mis on see sõnum, mida kaasa võtta nüüdsetest hõimu-päevadest?
Mis on see tunne, millega lahkume siit Tallinna iidse raekoja võlvsaalist, mis teps mitte ei meenuta eesti suitsutaret ega isegi mitte meie rahvaarhitektuuri tippsaavutust - eesti rehi-elamut? Kuidas ühendada võlvsaali ja hõimutunnet?
Võib-olla see tunne on rõõm meie maailma kirevusest, mitmekülgsusest, paradoksidest - sellest maailma rohkusest, võimaluste rikkusest. Teadmine sellest, et pikki sajandeid sattus siia võlvsaali eestlasi üsna harva, et kojameeski ei tarvitsenud eesti soost olla, aga nüüd ometi võtame siinsamas saalis vastu oma kaugeid hõimlasi. Ja tunneme ühtekuuluvust, osadust, hoolimata sellest, et tänaseks erineme nii kultuuritavade, geograa-filiste tingimuste kui ka ajalooliste kogemuste poolest. See aastatuhandete tagune ühisosa, see tuum on kasvatanud enese ümber niidistiku, mis toitub meie omavahelistest kontaktidest, kaasa arvatud hõimupäevadest, ega lase enam tuumal kärbuda.
Võib-olla on hõimupäevade sõnum aru-saamises, et meil on üksteiselt paljugi õppida. Õppida kuidas tagada oma kultuuriline järje-pidevus. Õppida teistest kultuuridest laenama nii, et see muudaks meid endid rikkamaks ja mitte vaesemaks. Õppida, kuidas ellu kutsuda rahvuslikke asutusi, kuidas arendada emakeelset haridussüsteemi. Õppida üksteise kogemustele toetudes.
Kogeda, et on täiesti võimalik ja loomulik pidada hõimupäevade üritusi siin Tallinna raekoja võlvsaalis, mis ometi on nii erinev soomeugrilikust kultuuritraditsioonist.
Kui me lahkume siit saalist selliste mõtete-ga - ühisosale toetudes õppida erinevustest -, kui me oleme valmis neid mõtteid ellu viima, siis olen kindel - hõimupäevad on oma rolli täitnud! Aga see on Teie otsustada, lugupeetud kohalolijad!
Sihtasutis Fenno-Ugria kavatseb ka edaspidi jätkata senist rada ja teha kõik endast oleneva, et see habras niidistik tiheneks ja tuum kosuks. Kosuks sel määral, et udmurdil oleks Udmurdimaal hea olla, maril Marimaal, eestlasel Eestimaal. Ja et edaspidi oleks senisest märksa lihtsam teineteise juures külas käia. Või mis veel olulisem - õppimas viibida.
Fenno-Ugria nimel ma tänan kõiki meie lähemaid ja kaugemiad külalisi, kes andsid sisu seekordsetele hõimupäevadele.
Tänan Eesti kooliõpetajaid, kes ei peljanud vaeva korraldada hõimuüritusi ja kontserte koolides.
Tänan maakondade kultuuriameteid, kes võtsid vastu kaugelt tulnud folkloorirühmi.
Tänan ka ajakirjanikke, kes riskisid oma peatoimetajatele pakkuda hõimupäevi kajastavaid kirjatükke (ja mulle tundub, et ega peatoimetajadki pettunud).
Tänan Avatud Eesti Fondi ja Eesti Kultuurkapitali, kelle rahalise toetuseta poleks hõimupäevad sellisel kujul ülepea võimalikud olnudki.
Lugupeetud kohalolijad!
Kuulutan tänavused hõimupäevad lõppenuks, aga iidse hõimuniidistiku kestvaks!