ÜLIÕPILASED MAAILMA LÕPUS
(neenetsi k ja mal 'maailma lõpp')
Kunstiüliõpilaste erialad võimaldavad ekspeditsioonidel sugulasrahvaste juurde süveneda nende materiaalsesse kultuuri väga mitmekülgselt - külaplaneeringust, ehitus-konstruktsioonidest ning arhitektuurist töö-riistade, rahvariiete ja ehete ornamentide ja tehnoloogiani välja. Traditsiooniliselt kolme-nädalase ekspeditsiooni jooksul teeb iga tudeng vähemalt 20 etnograafilist joonistust, paarsada slaidi, sama palju must-valgeid fotosid ja värvinegatiive. Kevadel koostatakse tehtud töödest ning fotodest näitus, kus esinetakse ka teemakohaste lühiuurimustega. Sellistena on püsinud prof. Kaljo Põllu algatatud TKÜ uurimisreisid 19 aastat. Vahetud kontaktid ja töö tavaliselt veel emakeelt kõnelevate sugulasrahvaste juures, pilguheit nende vaimsesse maailma ja tõekspidamistesse annavad üliõpilastele võimaluse kogeda seda, mis on kaugemaks taustaks ka kaasaegsele eesti kunstile ning kultuurile laiemalt ja milleni pole võimalik jõuda parimalgi turismimatkal.
Möödunud suvel töötas 13 kunstitudengit Tjumeni oblasti Jamali-Neenetsi autonoomse ringkonna Jamali rajoonis, uurimisobjektiks neenetsite elav ja traditsioone säilitav rahvakunst. Neenetsite kalurikülad, kus töötati, paiknevad polaarjoonel asuvast Salehardist 150-270 km mööda Obi jõge allavoolu, s.o. veelgi kaugemal põhjas, kus lõpeb metsa-vöönd, mis on tinglikuks hantide ja neenetsite asuala piiriks. Põhjapoolseis lagedais Jamali tundrais karjatavad neenetsid põhjapõtru, liikudes suvel koos karjadega Kara mere äärde ja talve hakul metsapiirile Obi ääres.
TKÜ ekspeditsioonigrupp jagunes kolme Obiäärse kaluriküla - Salemali, Panajevski ja Sünei-Sale vahel. Kahes esimeses on nõukogudeaegsete eesrindlike põdrakasvatus-sovhooside keskused, mistõttu elab u 1000 elanikuga külades kõrvuti neenetsitega (ja hantidega) arvukalt Venemaa avarustelt põhjapiirkonda paremat teenistust otsima tulnud rahvast. Koos sisserännanutega on räämas palkmajade ümber tekkinud väikesed kõrgete peenardega kartulimaad, piimafarm paarikümnest musta-valgekirjust lehmast, korteriakendele kurgi- ja tomatitaimed. Sünei-Sale on u 400 elanikuga puht neenetsi kaluriküla.
Põdrakarjused elavad tundras traditsioonilistes püstkodades - tšummides 6-8 kojast koosnevate brigaadidena. Tšummides elavad ka kalastajad üksikute peredena küladest eemal. Kuid ka külas korterites elavad neenetsid püstitavad ilma soojenedes asula taha tundrasse oma tšummi, - "suvila", kus kogu perega elatakse suvi läbi. Kaasaeg pole muutnud tšummi ehituskonstruktsioone, materjale ega sisustuse põhiplaani - lõkkeaset, tagaseinas paiknevat puhast e püha ala, meeste-naiste kindlaks-määratud kohti jne. Kasutusel on spetsiaalne madal sahtliga tšummi laud (poes maksab selline mööblitükk 23 000 rbl); magamis-asemed kuivatatud heintest punutud mattidel on kaetud põdranahkade ja vanade kasukatega; imikud on põdranahka mässitult ning mustrilise helmesvööga kinniseotult hällis, peatsis õnnetoov ja kaitsev talisman. Tšummi põrandat pühitakse parditiivaga ja pesukäsnaks kasutatakse niisket sammalt. Lõkke ääres kuumaks suitsutatud niiske samblaga hõõrumine aitab muide väga tõhusalt kihelevate sääsehammustuste vastu. Samas on nii mõnessegi tšummi siginenud ka ballooniga gaasipliit, televiisor või korralik audio-video-aparatuur. "Santa Barbara" vaatamiseks tuleb tšummi taga käivitada generaator.
Hooajaliselt vajaminevaid esemeid, talve-riideid, jalatseid, tšummi katteid, nahku ja muid tagavarasid hoitakse hoolikalt pakituna nartades, mis täidavad panipaiga aset. Spetsiaalsete meeste-, naiste-, toidu- ja veonartade seas on tavaliselt ka nn püha narta, milles suure hoolega hoitakse pühaks peetavaid esemeid ja esivanemate hingenukke. Jõukamatel peredel võib tšummi ümbruses olla mitukümmend koormatud nartat. Külapildis kohtab tihti ka 1-2-kordsete puumajade vahel ja õuedes koormatega nartasid, kus nad endistviisi täidavad panipaiga aset.
Kunstiüliõpilaste joonistusi ning fotosid tšummides ja nartades leiduvatest kaunitest käsitööesemetest, Jamali loodusest ja inimestest saab näha hõimupäevade ajal Lasteloomigu Majas, kevadisel ekspeditsiooni näitusel TKÜs ning hiljem ERMi fondides. Kõige meele-pärasemateks kingitusteks osutusid värvilised helmed, väikesed kellukesed ja litrid, mida neenetsid kasutavad rahvariiete kaunistamiseks.
Kadri Viires, ekspeditsiooni juht