SOOME-UGRI TUDENGITE OLUKORRAST
Praegu õpib EV kõrgkoolides 85 soome-ugri tudengit, 1 magistrant ja 4 doktoranti. Aastatel 1991-95 lahkus 14 tudengit, 1 lõpetas kõrgkooli. Tudengite rahvuslik koosseis on praegu 66 mari, 14 udmurti ja 5 komi. Juurde on tulemas 10 udmurti.
Tudengid on Eestisse tulnud lepingute alusel, mille järgi meie katame nende õppekulud. Stipendiume maksavad soome-ugri vabariigid ja M.A.Castrénin Seura Soomes. Ühe tudengi õpinguid finantseerib Avatud Eesti Fond ja ühe tudengi stipendiumikulud katavad tema vanemad. Majutuskulud on lähetajamaa kanda. Kõik soome-ugri tudengid elavad ühiselamutes.
Tudengite valik toimub enamasti konkursi alusel, osa tudengeid on õppinud eelnevalt ülikooli esimesel kursusel või lõpetanud pedagoogilise kooli. Reeglina on nad teistest edukamad. Tudengite poolt täidetud ankeetide analüüs ei kinnita arvamust, nagu oleks siia tuldud põhiliselt tutvuste kaudu.
Enamasti õpivad soome-ugri tudengid võõrkeeli. Ülikoolides jälgivad tudengite õppe- ja sotsiaalprobleeme kuraatorid. Nende sõnul võib tudengite õppeedukusega rahule jääda. Tudengid ise on loodud õppe- ja elutingimustega rahul. Mari Vabariigist saabunud tudengid (v.a 2) on seotud nende tagasipöördumist puudutavate lepingutega.
Tudengite olukorrast saab ülevaate 1995.a aprillis 50 mari tudengi seas läbi viidud sotsioloogilisest küsitlusest.
1. Mis rahvusest on Teie parimad sõbrad ?
| marid | 80 % |
| venelased | 18 % |
| eestlased | 2 % |
2. Kui tihti suhtlete oma ja teistest rahvustest tudengitega?
- iga päev
| maridega | 90 % |
| venelastega | 45 % |
| eestlastega | 45 % |
- 1-2 korda nädalas
| maridega | 5 % |
| venelastega | 18 % |
| eestlastega | 26 % |
- mitte kunagi ei suhtle
| maridega | - |
| venelastega | 12 % |
| eestlastega | 7 % |
3. Rahvuskeelt loeb emakeeleks 52 % , vene keelt 48 %
4. Mari keele oskus:
| räägin, loen, kirjutan | 65 % |
| räägin, loen, ei kirjuta | 21 % |
| räägin, kuid ei loe ega kirjuta | 8 % |
| räägin halvasti | 6% |
5. Kas loete marikeelset kirjandust ?
a) alati 22 %
b) mõnikord 60 %
c) ei loe 18 %
6. Kas vabal ajal käite teatris, kinodes, näitustel
a) alati 8 % 16 % 6 %
b) mõnikord 38 % 68 % 62 %
c) ei käi 54 % 16 % 32 %
7. Kas loete ajalehti?
a) alati 35 %
b) mõnikord 60 %
c) ei loe 5 %
8. Kui lõpetate kõrgkooli, kas lähete kodumaale ?
| Ting.: | lähen | eks näis | ei lähe | ei oska vastata |
| Kui Eestis on head elutingimused | 44 % | 44% | 8 % | 4 % |
| Kui on võimalus karjääriks | 50 % | 38% | 8 % | 4 % |
| Kui abiellun | 50 % | 36% | 12 % | 2 % |
| Kui on leping Mari Eliga | 66 % | 28% | 4 % | 2 % |
Vestlustest tudengite ja kuraatoritega ning sotsioloogilisest küsitlusest ilmnevad järgmised probleemid:
a) stipendiumite laekumine on kaootiline;
b) osa tudengeid, eelkõige 1992.a saabunud udmurdid ja konservatooriumis õppivad marid ei oska hästi emakeelt, paljude keeleoskus on nõrk. Ei tunta oma maa ja rahva ajalugu;
c) side kodumaaga on nõrk, ajalehti tuleb vähe ja juhuslikult, post kulgeb aeglaselt;
d) kodumaa leige ja ebaterve huvi tudengite probleemide vastu. Viimasest annab tunnistust see, et Marimaa ei soovitanud tudengite seltsi asutamist, samuti sealse KGB huvi;
e) pole asutatud seltsi ja tudengitel pole kooskäimise paika;
f) halb integreerumine siinsesse ühiskonda, mis viib venelastega suhtlemisele ja lõppkokkuvõttes halvale eesti keele tundmisele. Sellele lisandub väärinformatsioon venelaste olukorrast, meie ja oma rahva ajaloost jne;
g) ei tunta Eesti ajalugu, kultuuri. Elatakse ja suheldakse oma linna, kursuse ja ühiselamu piires;
h) siia õppima asunud tudengite õppeained ei vasta alati nende kodumaa nõuetele;
i) siiatulnud tudengite võõrkeelte oskus on nõrk.
Koostas Jaak Prozes