KUIDAS JA MIKS TAASTATI FENNO-UGRIA
1991. aasta märtsis ajalehtedes ilmunud Eesti Uurali Seltsi, Eesti Mari Seltsi ja Eesti Saami Ühenduse pöördumises on öeldud:
"Viimastel aastatel on loodud rida hõimurahvaid siduvaid organisatsioone, laienemas on hõimukontaktid, üha enam levib hõimupäevade tähistamise traditsioon. Paraku puudub nende, eesmärkidelt üsna lähedaste kultuuriühenduste vahel kontakt ja infovahetus, suuremate kavade teostamiseks jääb sageli jõudu napiks. (...) Seega vajame siduvat lüli, katusorganisatsiooni, mis hõlbustaks infovahetust ja koostööd ning pakuks majanduslikku tuge. Eesti Vabariigi ajal täitis seda funktsiooni Asutis "Fenno-Ugria"."
22. aprillil 1991 toimus tollases Eesti Keele ja Kirjanduse Instituudis esimene Fenno-Ugria asutamist taotlev koosolek. Koosolekul rääkis Jaak Prozes Fenno-Ugria ajaloost, oma isa tegevust asutise juhtimisel meenutas Mihkel Veiderma, Mai Võsu rääkis hõimupäevadest, Heigo Sahk andis ülevaate Joðkar-Olas 1990. a oktoobris toimunud Soome-Ugri Rahvaste Arengufondi asutamisest ja Andres Heinapuu tutvustas Fenno-Ugria põhikirja. Ajakirjandus on koosolekut jäädvustanud järgmiselt: "Veidi muretseti selle üle, et asutis bürokraatlikuks ei kujuneks ja ka selle üle, et hõimusidemeid mõne meie partneri poolt bürokraatlikult ei suunataks. Need hirmud vaigistati maha. Rohkem muret näib tulevat tõenäoliselt sellega, kes asutist juhtima hakkavad. Sest kõik vanemad hundid on fennougristikas niigi üleni rakkes. Uue asja peavad võtma enda kanda nooremad, keda pole ju samuti ülemäära palju." Kõige suuremaid vaidlusi aga põhjustas põhikiri ja seepärast otsustati, et 13. maiks peab kokku tulema redaktsioonitoimkond. Veel otsustati, et "Fenno-Ugria" asutamiskoosolek toimub samas, 30. mail. Asutamiskoosolekul kinnitati Fenno-Ugria põhikiri, valiti juhatus. Juhatuse esimeheks valiti Kultuuriministeeriumi rahvakultuuri peaspetsialist Heigo Sahk. Koosolekul esines marikeelse tervituskõnega Soome-Ugri Rahvaste Arengufondi direktor Vassili Janalov, keda tõlkis esimene Paul Ariste aspirant Liidia Vassikova.
Esimeseks tõsisemaks ettevõtmiseks oli hõimupävade tähistamine.
Ajakiri "Aja Pulss" nr. 6, 1991 kirjutas: "Kahel kohalikul ungari seltsil käib hõimuürituste suunamine juba üle jõu." Hõimupäevadest 1991 sai Fenno-Ugria põhitöö. Meenutades neid hõimupäevi peab nentima, et nad läksid igati korda. Esmakordselt saabusid hõimupäevadele Venemaa soome-ugri rahvaste folklooriansamblid. Samuti kuulusid Fenno-Ugria esmasteks ülesanneteks põhikirja registreerimine ja ruumi hankimine. Siinkohal minu suurim tänu Eesti Keele Instituudile, kes meile ruumi võimaldas. Ka põhikiri sai pärast suuremaid ja väiksemaid viperusi 1992. aastal Kultuuriministeeriumis registreeritud.
1992. aasta suurimaks kordaminekuks tuleb lugeda 40 mari ja udmurdi tudengi Eestisse kutsumist. Kuna Fenno-Ugrial sel aastal raha pea üldse polnud, siis kujunesid hõimupäevad tagasihoidlikumaks, samuti ei suutnud me teisi organisatsioone suurt toetada ega vahendustegevust arendada. Siiski aitas Fenno-Ugria kaasa Eesti delegatsiooni komplekteerimisele Sõktõvkaris toimunud I Ülemaailmseks Soome-Ugri Rahvaste Kongressiks. Samuti toetasime Hellero osalemist Saranskis toimunud soome-ugri rahvaste folkloorifestivalil.
1993. aasta oli Fenno-Ugria tegevuses üks päikesepaistelisemaid. Jaanuarist esindame Eestit Soome-Ugri Rahvaste Konsultatiivikomitees. Samal kuul toimunud aastakoosolekul valiti juhatuse esimeheks allakirjutanu ja määrati tegevussuunad. Nende kohaselt pidime tegelema siin õppivate soome-ugri tudengite toetamise, konsultatiivkomitees töötamise, materiaalse ja vaimse abi vahendamisega Venemaa soome-ugri rahvastele ning hõimupäevade korraldamisega.
Jaak Prozes