EESTI VABARIIGI 78. AASTAPÄEVA PIDUSTUSED KOMIMAAL

Eesti Vabariigi 78. aastapäeva pidustustele kutsus Komi Vabariik Eestist neli esinejat, kes tutvustasid neile meie rahvalaule ja -tantse. Sinna sõitsid Koidu Ahk ja Irina Orehhova Viljandist ning Ahto Raudoja ja Ain Raal Tartust.

22. veebruaril jõudsime Sõktõvkari. Meile oli vastu tulnud Lidia, kes töötab Komi soome-ugri keskuses. Samal õhtul külastasime akadeemilist draamateatrit, kus vaatasime kahevaatuselist komöödiat "Hullumeelne raha". Teatri külastajateks olid enamuses vanemad naisterahvad, kuid oli ka koolilapsi.

23. veebruari hommikul külastasime Sõktõvkari Riikliku Ülikooli soome-ugri teaduskonda. Seal tutvustati meile õppimisvõimalusi ja kutsuti suvistele ekspeditsioonidele maarajoonidesse. Sealsetele tudengitele rääkisime lühidalt Eesti Vabariigi ajaloost ja esitasime ka mõned rahvalaulud ning lõõtspillilood. Peale kontserti läksime Pedagoogikakolled_isse, kus meile tutvustati kooli ja näidati õpilaste loomingut. Selgus, et osa selle kooli õpilasi on käinud sõjaväes ja sõdinud ka Tšetšeenias. Armee aastapäeva puhul oli neile korraldatud pidulik lõunasöök, kuhu kutsuti ka meid. Esinesime neile vanade sõdurilauludega. Peale lõunasööki suundusime Kultuurikolled_isse, kus vaatasime nende isetegevuskava. Selle päeva viimaseks külastuseks jäi soome-ugri kultuurikeskus, kus andsime kontserdi ja esitasime mõned eesti rahvalikud tantsud. Publikuks olid keskuse töötajad ja mitmest rahvusest asjahuvilised.

24. veebruaril oli väljasõit Emva linna (Knjazpogoski rajoon), kus külastasime kohalikku linnamuuseumi. Ka seal linnas andsime kontserdi. Samal päeval külastasime sealset nunnakloostrit (mitte kaugel Emvast). Klooster on nunnadele tagastatud alles 1995. aastal ja seega väga armetus olukorras, sest viimase mõnekümne aasta jooksul oli seal kloostris olnud vangla, alaealiste koloonia ja kultuurimaja. Vaatamata halbadele oludele elab kloostris üle kümne nunna, kuid hingekirjas olevat neid 32. Tagasi Sõktõvkari jõudsime hilja õhtul.

25. veebruaril külastasime Komi rahvuslikku galeriid, kus oli eksponeeritud mitmete tuntud kunstnike töid nii Moskvast, Peterburist kui ka Komist. Peale lõunasööki asusime koduteele. Sellega oli meie ekspeditsioon Komimaale lõppenud.

 

Ahto Raudoja

Ain Raal


"Fenno-Ugria Infoleht" 1996/1