ARNOLD RÜÜTLI JA EESTI RIIGIKOGU DELEGATSIOONI MARIMAA-VISIIT
29.02.-3.03.1996. a. toimus Arnold Rüütli juhitud Eesti Vabariigi Riigikogu delegatsiooni visiit Marimaale. Sõidu eesmärgiks oli kinnistada traditsiooniliselt häid sidemeid Marimaaga ja leida uusi võimalusi koostöö arendamiseks. Paraku kaasnes A.Rüütli visiidiga niivõrd tugev õigeusu-keskne müra massimeedias, et unustati ära küsimused, miks Riigikogu aseesimees Marimaale sõitis, mida seal tehti, kuidas marid elavad jne.
Marimaa võttis meid külalislahkelt vastu - nii mõneski paigas lehvisid Eesti lipud, kõlas Eesti hümn, suhtlemine Mari Vabariigi juhtkonnaga oli siiras ja vahetu.
Kohtumistel Marimaa juhtkonnaga saime ülevaate Marimaa praegusest olukorrast, mis minus erilist optimismi ei äratanud. Eelkõige kurdeti halba majanduslikku olukorda, mille tulemusena, näiteks, ei saa Mari Eli valitsus juba teist kuud palka. Majanduslike hädade peapõhjus tundub olevat selles, et veel mõni aasta tagasi andis sõjatööstus üle 80% Marimaa tööstuslikust kogutoodangust. Nüüdseks on sõjatööstus peaaegu likvideeritud, kuid suurtehased pole uut ja konkurentsivõimelist toodangut veel väljastama hakanud. Tootmise ümberprofüleerimine nõuab investeeringuid, mis aga sealse olukorra ebastabiilsusest tulenevalt on visad tulema. Seepärast tööstus seisab ja riigikassa maksude näol ei täiene. Kui enne sai Marimaa pea 60% ulatuses Moskvast dotatsiooni, siis nüüdseks on seegi kokku kuivamas. Praegu aga ei suuda Moskvagi lubatud dotatsioone maksta ja see suurendab sotsiaalseid pingeid ühiskonnas veelgi. Olukorra pingelisuse ilmekamateks näitajateks on see, et ligi 20% elanikkonnast on tööta, Marimaa kaheksa panka on sisuliselt pankrotis, sealse venekeelse kesklehe Mariiskaja Pravada viimane number ilmus 28. veebruaril, peretoetusi ja pensione pole paar kuud makstud jne.
Sellest tulenevalt on marimaalaste nostalgia vanade heade aegade järele tunduvalt tõusnud. Väljendub see aga privatiseerimise peatumises, poodide taastoomises riiklikusse alluvusse jne.
Kuna raha on vähe, siis pole midagi imestada, et Marimaa president Vladislav Zotin, kes on ühtlasi ka valitsuse juht, tegeleb pea kõigi riigi rahalisi sissetulekuid ja väljaminekuid puudutavate küsimustega isiklikult. Küsib Moskvast raha, laene, lahendab korterite probleeme, otsustab poodide saatust, komandeeringuid jne.
Muidugi ei maksa arvata, et Marimaa majanduselu on täiesti soikunud. Külmutusseadmete ja tehnilise paberi tootmine jätkub ning on isegi suurenenud. Samuti toodetakse jalgrattaid, ravimeid. Ka välismajanuduskontaktid arenevad, praeguseks on asutatud 26 ühisettevõtet. Suurimaks kaubanduspartneriks on Itaalia, kellega on 10 ühisettevõtet. Itaallased tegelevad koostöös marimaalastega tööstuslike külmutusseadmete tootmisega. Eestiga on majanduskontaktid kehvad, meie eksport Marimaale oli 1995.a 12 tuhat dollarit, import 140 tuhat dollarit. Põhjuseks Eestile kehtestatud topelt tollimaks.
Siiski on marid majanduslikust koostööst Eestiga vägagi huvitatud ja arvasid, et alustada tuleks ühisettevõtete moodustamisega. Ka lubas Mari Eli riigisekretär Nikolai Rõbakov astuda Vene Välisministeeriumis samme, et kaotataks Eestile kehtestatud kahekordne tollimaks. Kuna Marimaal on avastatud ulatuslikud gaasi- ja naftamaardlad, siis olid marid huvitatud transiitvedudest läbi Eesti.
Kohtumistel teadus-, haridus- ja kultuuritegelasega tunti suurt huvi kontaktide edasise arendamise vastu. Marid olid eestlastele ja eriti Paul Aristele tänulikud, et meil on saanud koolitust märkimisväärne osa mari rahvusintelligentsist. Nagu märkis Marimaa tuntumaid keeleteadlasi akadeemik Ivan Ivanov, on mari keeleteaduses välja kujunenud termin "Tartu koolkond". Tänapäevast olukorda analüüsides tõsteti korduvalt esile fakti, et Eestis õpib üle 70 mari tudengi.
Huvi suurenemisest annab märku see, et tahetakse enam õppida eesti keelt, ajalugu, rahvusraamatukogust nõutakse üha enam Eestit tutvustavaid raamatuid, aktiivselt tegutseb ja on suurenenud Mari Eesti Seltsi liikmeskond. Ka dr Ingrid Rüütli loeng "Kultuur ja rahvuslik eneseteadvus" (eesti kogemus soome-ugri kontekstis) Mari Riiklikus Ülikoolis tõi kokku pilgeni täis saali üliõpilasi ja õppejõude.
Eestiga kontaktide tihendamisest on eriti huvitatud sealse ülikooli baasil moodustatud Fennougristika keskus, samuti Soome-Ugri Rahvaste Arengufond. Viimase poolt tehti ettepanek korraldada VII soome-ugri rahvaste folkloorifestival 1997.a Tartus.
Samas nenditi kohtumistel, et viimaste aastatega on nõrgemaks muutunud teaduskontaktid, ka suhtlemine muuseumite vahel jätvat soovida.
Delegatsiooni Marimaal viibimise käigus kirjutasid A.Rüütel ja V.Zotin alla ühiskommünikeele, milles nenditi, et nende poolt 1992.a alla kirjutatud leping sai uueks etapiks Eesti-Mari koostöö arengus. Kommünikees märgitakse, et lepingu kultuuri- ja haridusalast koostööd puudutavaid sätteid täidetakse. Siiski leiti, et neis küsimustes tuleb edaspidi korraldada delegatsioonide kohtumisi. Kultuurialases koostöös märgiti hõimupäevade korraldamise vajalikkust. Majandussuhteid puudutavas osas tõdeti, et olemasolevaid võimalusi kasutatakse ebapiisavalt ja kohustuti astuma praktilisi samme välismajandussuhete arendamiseks.
Kommentaariks 1992.a sõlmitud Eesti Vabariigi ja Mari Eli lepingule peaks mainima, et marid on selle lepigu üle väga uhked. Leping on maride jaoks nagu teatav tunnustus nende edusammudele rahvusliku taassünni arengus. Samas on lepingut rünnanud sealsed venelased, kes on korduvalt nõudnud lepingu tühistamist. Seda sellepärast, et Eestis rikutavat venelaste õigusi. Maridel aga on läbi raskuste (parlamendis on nad vähemuses) õnnestunud lepingut kaitsta. Eestis muidugi antud lepingusse nii hästi ei suhtuta.
Marimaa ja marid soovivad meiega koostööd. Oleme me selleks valmis?
Jaak Prozes