1995. AASTA LIIKMESORGANISATSIOONIDES
Eesti Keele Instituudi soome-ugri keelte sektor
on möödunud aastal tegelenud kahe laiaulatusliku projektiga - vadja keele sõnaraamatust anti 3. osa üle trükikojale, jätkub eesti keele etümoloogilise sõnaraamatu koostamine. Arvo Laanest on läänemeresoome keeleatlase koostamise rahvusvahelise projekti Eesti-poolne juht. Tööd on jätkatud saami (M.Sarve väitekiri "Noomeni morfoloogia ja derivatsioon saami keele idamurdes"), isuri (A.Laanest "Isuri keele hevaha murde sõnastik") ning komi keele alal (A.Turkin "Uurali keelte dialektoloogia: komi keele alam-võtšega murde kirjeldus"). Eraldi projektina jätkus läänemeresoome keelte baltismide sõnaraamatu koostamine, mida teostab L.Vaba. Marju Sarv on käinud välitöödel Koola poolsaare saamide juures.
Tartu Ülikooli uurali ja läänemeresoome keelte õppetoolid
on jätkanud teadustööd järgmiste projektide kallal: "Uurali ja teiste keelte sidemed", "Uurali baassõnavara korpus", "Läänemeresoome ja teiste keelte sidemed" ja "Läänemeresoome keelte murdejaotus". Uurali keelte õppetooli juures õpetasid oma emakeelt ersa doktorant O.Jerina, mari doktorant I.Timirjajeva ja udmurdi doktorant L.Karpova. Külalisloenguid on pidanud Mordva Ülikooli professor N.Zavarjuhhin, Udmurdi Ülikooli professor T.Vladõkina ja Jyväskylä Ülikooli professor T.Lahdelma. Läänemeresoome keelte õppetool on kutsunud loenguid pidama arvukalt soome teadlasi. Koos Fenno-Ugriaga korraldati veebruaris Paul Ariste päevi ning oktoobris Paul Ariste sümpoosion, mai lõpus koos Groningeni Ülikooliga Tempus-konverents Tartus. Suvel viidi läbi ekspeditsioon Vadjamaale ja Liivimaale.
Eesti Rahva Muuseumi soome-ugri ja võrdleva etnoloogia osakond
on korraldanud rea huvitavaid väljapanekuid: aasta algul võis muuseumis vaadata traditsioonilist ja kaasaegset mordva rahvakunsti, veebruaris EPMÜ üliõpilasmajas fotonäitust metsasoomlastest ja setudest, mai lõpus Tallinnas Ajaloomuuseumis saami esemeid ERMi kogudest, juunist augustini Rakvere Muuseumis näitust "Marid, mordvalased, udmurdid, komid", oktoobrist detsembrini ERMi näitusemajas mari rahvakunsti. Valmistati ette soome-ugri fotoalbumit, osakonna juhataja Art Leete osales Eesti Teadusfondi projektis "Lääne-Siberi kultuurimuutuste uurimine". Aleksei Peterson on saanud valmis kaks filmi ja demonstreerinud mõlemaid Ižkaris - novembris filmi "Põhjaudmurdid 20. sajandi algul" ja aprillis "Lõunaudmurdid"; A.Leete on näidanud videomaterjale Siberi-välitöödest hantide juures. Osakonna töötajad on pidanud hulgaliselt huvitavaid loenguid, sealhulgas A.Peterson Baškiiri TA Etnograafia ja Arheoloogia Instituudis ja Udmurdi Ülikoolis. Neli osakonna teadurit tegi ettekande 8. soome-ugri teadlaste kongressil Jyväkyläs.
Viljandi Kultuurikolledži rahvamuusika ja folkloori kateeder
on alati lahkelt vastu võtnud Fenno-Ugria külalisi. Veebruaris esines kolledžis udmurdi näitlejatar Olga Aleksandrova monoetendusega "Kolm pulmalaulu", hõimupäevade ajal korraldati mitmeid koolikontserte, tantsuklubi ja ansambli "Mari" kontsert. Maridega kohtumise tulemusel sõlmiti kokkulepe nende osalemiseks käesoleva aasta Viljandi folkmuusikafestivalil, Komi Kultuuriministeeriumi ja kolledži vahel on sõlmitud koostöölepe. Kultuurikolledži õpilased on olnud aktiivsed ekspeditsioonidest osavõtjad Venemaa soome-ugri aladele. Kateedris on peetud huvitavaid loenguid: Anneli Kont soome-ugri rahvaste muusikalisest folkloorist, Triinu Ojamaa põhja rahvaste muusikalisest folkloorist, Anzori Barkalaja soome-ugri rahvausundist.
Eesti Mordva Selts
on väga aktiivselt koos käinud EKI saalis, nüüdsest on neil oma ruum Endla tänav 4a. Möödunud aastal võtsid seltsi liikmed osa eesti keele kursustest ning sooritasid märtsikuus edukalt keeleeksami kodakondsuse saamiseks. 16. juunil tähistati suurejooneliselt seltsi esimest aastapäeva, juulis võttis seltsi delegatsioon osa ersa kultuuri päevast Saranskis. Seltsi suunitluseks on olnud ühisürituste abil tihendada sõprussidemeid eestlaste, ersade ja mokšade vahel.
Eesti Mari Selts
tegi seltsi esimehe Jaak Prozese sõnul möödunud aastal läbi renessansi, eelkõige tänu mari tudengitele. Võõrustati mari õpetajate delegatsiooni, seltsi kutsel stažeeris Eestis mari tõlkija ja ajalehe "Kugarnja" toimetaja Vladimir Kozlov. Aprillis tähistati välismaride probleeme käsitleva konverentsiga "Uuralitest Emajõeni" Mari kangelase päeva, juunis piduliku õhtuga Estonia Talveaias seltsi 5. sünnipäeva; esines Joškar-Ola muusikakooli kandleansambel. Juulis Baltika folkloorifestivalil esines seltsi vahendusel ja finantseerimisel mari tudengite kandleansambel "Kärš". Oktoobris korraldati koos Eesti Rahva Muuseumiga viimase ruumides mari kultuuri ja ajalugu tutvustav näitus ning bankett marisõpradele. J.Prozes pidas loengu 16. sajandi mari sõdadest. Aasta lõpul täitus seltsi ammune unistus - saadi oma ruum Tallinnas, Endla tänav 4a.
Eesti Ungari Selts ja Ungari Kultuuriesindus
on korraldanud publikurohkeid ungari päevi Tallinnas, Tartus ja Rakveres sisustades neid ungari muusikute esinemiste ja näitustega. Augustist septembrini liikus Tallinnast Haapsallu, Pärnusse ja Tartusse ungari filminädal. Välja on pandud Urmas Bereczki keraamikat, Zoltán Moséri fotosid, Klára Tóbiase emailmaale, Krisztián Frey piltkirju. Ungari muusikat on mitmelpool Eestis pakkunud kuulata Magyar Folk Trio Ungarist, Trio Pegasus ja Kuldjala Lauluselts Eestist. Juulikuus sai teoks kultuuri- ja keelekursus Lääne-Ungaris Szombathelys.