SOOME-UGRI
RAHVASTE IV MAAILMAKONGRESSI RESOLUTSIOON
Soome-ugri
rahvaste IV maailmakongress deklareerib, et tema põhiülesandeks
on soome-ugri ja samojeedi rahvaste ja nende kultuuride säilitamine
ja arendamine inimkonna pärandi osana. Maailmakongress
on teadlik, et assimilatsiooni ja rahvusliku identiteedi kadumisega
seotud probleemide lahendamine sõltub peamiselt riikide
poliitikast ning noorte suhtumisest oma kultuuri, keelde ja
ajalukku.
Kongress
tõdeb, et inimõiguste ning põlisrahvaste
ja vähemusrahvuste õiguste kaitse ei ole mitte üksnes
riigi sisepoliitika küsimus, vaid puudutab kogu rahvusvahelist
üldsust. Seetõttu on tähtis, et lisaks rahvusvaheliste
inimõiguste ning vähemusrahvuste õiguste
normide lülitamisele riigi seadusandlusesse kasutataks
ka rahvusvahelisi õigusmehhanisme, mis ei nõua
ratifitseerimist riikide poolt ning mis omavad otsest juriidilist
jõudu.
Selles
suhtes nähakse perspektiivi kõikide riikide koostöös
mitmesuguste rahvusvaheliste organisatsioonide kaudu, eelkõige
Euroopa Nõukogu ja OSCE (Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioon)
raames ning Ungari, Soome ja Eesti puhul ka Euroopa Liidu raames.
Viimasel
ajal on täheldatud enamiku soome-ugri ja samojeedi rahvaste
rahvaarvu vähenemist ning nende keelte kasutussfääri
ahenemist. Eelkõige on kaotajaks olnud noorem põlvkond
seal, kus ta on ilma jäetud sotsialiseerumisvõimalustest
oma rahvuskultuuri raames.
Kujunenud
olukorrast lähtudes peab kongress vajalikuks võtta
järgmisi meetmeid:
Rahvuspoliitika
ja õiguse alal:
1. Kongress teeb konsultatiivkomiteele ülesandeks pöörduda
Euroopa Nõukogu inimõiguste komissari poole taotlusega
luua Euroopa põlisrahvaste ja vähemusrahvuste küsimuste
alaline foorum.
2.
Kongress teeb konsultatiivkomiteele ülesandeks olla koordinaatoriks
inimõiguste ning põlisrahvaste ja vähemusrahvuste
õiguste kaitse alaste kohustuste täitmise jälgimisel
soome-ugri ja samojeedi rahvaste asualariikides.
3.
Kongress kutsub Ungarit, Venemaad, Soomet, Eestit ja teisi soome-ugri
ja samojeedi rahvaste traditsioonilisi asualariike üles
ratifitseerima Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni konventsiooni
nr 169 põlisrahvaste ja kogukondliku eluviisiga rahvaste
kohta sõltumatutes riikides. Kuni nimetatud konventsiooni
ratifitseerimiseni on vaja täiustada seadusandlikku raamistikku,
et tagada selles sätestatud õigused, eelkõige
õigus kasutada loodusressursse, sealhulgas maavarasid.
4.
Kongress kohustab konsultatiivkomiteed tugevdama soome-ugri
ja samojeedi rahvaste koostööd inimõiguste
ning vähemusrahvuste ja põlisrahvaste õigustega
tegelevate rahvusvaheliste organisatsioonidega, kaasates sellesse
protsessi aktiivselt ka noori.
5.
Kongress teeb konsultatiivkomiteele ülesandeks luua info-
ja õiguskeskuste võrgustik inimõigusi ning
põlisrahvaste ja vähemusrahvuste õigusi käsitleva
riikliku seadusandluse ja rahvusvaheliste normide uurimiseks.
6.
Kongress on mures rahvuslike ja rahvustevaheliste suhete koordineerimisega
tegeleva föderaalse riigiorgani puudumise pärast Venemaa-suguses
paljurahvuselises riigis ning kutsub Venemaa Föderatsiooni
valitsust üles taastama rahvusasjade ministeeriumi.
7.
Kongress väljendab oma muret protsesside üle, mis
viivad rahvusautonoomsete moodustiste kaotamisele. Ta teeb konsultatiivkomiteele
ülesandeks jälgida Permikomi autonoomse ringkonna
ja Permi oblasti ühendamise tagajärgi.
loe
sektsiooni lõppdokumenti
Keelte
ja hariduse alal:
1. Kongress on seisukohal, et soome-ugri ja samojeedi rahvaste
õigused peaksid põhinema rahvusvahelistel normidel,
sealhulgas Euroopa piirkondlike ja vähemuskeelte hartal,
ning kutsub üles riike, kes ei ole nimetatud dokumenti
veel ratifitseerinud, tegema seda niipea kui võimalik.
2.
Kongress kutsub Ungari, Venemaa, Soome, Eesti ja teiste soome-ugri
ja samojeedi põliste asualariikide parlamente ja valitsusi
üles jätkama koostööd soome-ugri ja samojeedi
rahvaste keelt ja kultuuri toetava riikliku poliitika alal.
3.
Kongress teeb konsultatiivkomiteele ülesandeks aidata kaasa
andmebaasi loomisele tõhusate õppe- ja kasvatusmeetodite
kohta ning selliste meetodite tarvituselevõtmisele rahvuskeelte
õpetamisel lastele, kasutades selleks kaasaegset haridustehnoloogiat.
4.
Kongress toetab Ungari, Venemaa, Soome ja Eesti juhtivate hariduskeskuste
tegevust kutsetöötajate väljaõppe ja täiendusõppe
alal soome-ugri ja samojeedi piirkondade jaoks. Ta pöörab
nende piirkondade administratsioonide tähelepanu vajadusele
kasutada tõhusamalt rahvusliku kaadri potentsiaali.
5.
Kongress tõstab esile jätkuvat rahvuskeele kadu
soome-ugri ja samojeedi vähemusrahvuste seas. Et rahvas
saaks ellu jääda, ei piisa emakeele õpetamisest
eraldi õppeainena. Vaja on laiendada rahvuskoolide võrku
ning esimese sammuna suurendada emakeeletundide arvu õppekavas.
6.
Kongress ei ole nõus nõndanimetatud väikekoolide
sulgemise praktikaga soome-ugri vähemuste asualal.
loe
sektsiooni lõppdokumenti
Kultuuri
alal:
1. Kongress peab vajalikuks jätkata rahvusvaheliste folkloori-,
etnofuturismi- ja teatrifestivalide, hõimupäevade
ning tähtpäevade tähistamise traditsiooni.
2.
Kongress teeb konsultatiivkomiteele ülesandeks toetada
raamatute väljaandmist uurali keeltes.
3.
Kongress soovitab intensiivistada noorsootööga tegelevate
organisatsioonide tööd keele- ja kultuuripärandi
uurimisel ning tänapäevaste rahvakunstivormide õppimisel.
4.
Kongress peab vajalikuks säilitada traditsioonilist kultuuri
ja anda see nooremale põlvkonnale edasi ajakohaste tehniliste
vahendite abil.
Tervishoiu,
demograafia ja ökoloogia alal:
1. Kongress rõhutab, et riik peab tagama kõikidele
õiguse saada representatiivset informatsiooni oma rahvusrühma
kohta vastavalt riiklikele statistikanormidele.
2.
Kongress peab vajalikuks korraldada rahvusvaheline andmevahetus
(sh teaduskonverentside näol jne) soome-ugri ja samojeedi
rahvaste tervisliku seisundi, keskkonnakaitseprobleemide ning
kultuuri- ja hariduspoliitika kohta.
3.
Kongress teeb konsultatiivkomiteele ülesandeks korraldada
rahvusvaheline õpikoda 2002. aasta ülevenemaalise
rahvaloenduse tulemustest.
loe
sektsiooni lõppdokumenti
Tervishoiu,
demograafia ja ökoloogia alal:
1. Kongress rõhutab, et riik peab tagama kõikidele
õiguse saada representatiivset informatsiooni oma rahvusrühma
kohta vastavalt riiklikele statistikanormidele.
2.
Kongress peab vajalikuks korraldada rahvusvaheline andmevahetus
(sh teaduskonverentside näol jne) soome-ugri ja samojeedi
rahvaste tervisliku seisundi, keskkonnakaitseprobleemide ning
kultuuri- ja hariduspoliitika kohta.
3.
Kongress teeb konsultatiivkomiteele ülesandeks korraldada
rahvusvaheline õpikoda 2002. aasta ülevenemaalise
rahvaloenduse tulemustest.
loe
sektsiooni lõppdokumenti
Meedia
ja infosüsteemide alal:
1. Kongress teeb konsultatiivkomiteele ülesandeks intensiivistada
tööd infovahetuse alal ning arendada välja oma
massimeedia ja andmebaasid, sh elektroonse meedia, eesmärgiga
luua ühine inforuum keskkonna-, tervishoiu-, haridus- ja
kultuuriprobleemide valdkonnas.
2.
Riiklikud talitused peavad tagama rahvastele nende emakeelse
massimeedia olemasolu, mis hõlmaks kõiki elualasid
ja oleks kättesaadav võimalikult laialdasele publikule.
Kongress
soovitab konsultatiivkomiteel korraldada 2006. aastal soome-ugri
ja samojeedi rahvaste rahvusvaheline konverents käesoleva
kongressi soovituste täitmise esialgsete tulemuste analüüsimiseks
ning kajastada konverentsi tulemusi laialdaselt meedias.
Kongress
teeb konsultatiivkomiteele ülesandeks vaadata läbi
kongressile adresseeritud pöördumised, märkused
ja ettepanekud.
Kongress
deklareerib, et Eesti ja Ungari ühinemine Euroopa Liiduga
on väga lootustandev sündmus. Käimasolev dialoog
Euroopa Liidu ja Venemaa Föderatsiooni vahel avab uued
perspektiivid koostööks kõikide soome-ugri
ja samojeedi rahvaste vahel. Noorsoo aktiivne kaasamine nendesse
protsessidesse annab meie liikumisele uut hoogu.
loe
sektsiooni lõppdokumenti