1803–2003: Eesti keele lektoraadist soome-ugri keeleteaduseni

Emeriitprofessor Tiit-Rein Viitso

24.09.1803 loodi tsaari ukaasiga Tartu ülikoolis läti ning eesti ja soome keele lektoraat. Sellega said need keeled vormiliselt esimest korda ülikooliõpetuse objektiks ja seda usuteaduskonnas. Ei ole selge, kas esimene lektor Friedrich David Lenz kunagi tegelikult soome keelt õpetas, kuigi õppekava järgi seda lubati.

Esimesed lektorid eelistasid õpetuses tartu keelt tallinna keelele. Esimene eestlasest eesti keele lektor Dietrich Heinrich Jürgenson tegi 1839. a uurimisreisi Salatsi liivlaste juurde. Esimene eestlasest doktorikraadiga eesti keele lektor Michael Weske (postuumselt Mihkel Veske) alustas omal algatusel lisaks eesti keelele õpetamisele 1876. a soome keele õpetamist ja luges soome-liivi-eesti keele võrdlevat grammatikat. Ka Karl August Hermann õpetas soome keelt ning luges lisaks fennugristilisi kursusi.

Ülikooli kasvandik Ferdinand Johann Wiedemann kirjutas juba Tallinnas gümnaasiumiõpetajana 1840. aastail sürjakomi, mäemari ja udmurdi keele grammatikad, sai Peterburi Teaduste Akadeemia liikmeks ning uuris liivi, kreevini ja eesti keelt.

Eesti, läänemeresoome ja uurali keelte õpetamine professorite tasemel algas Tartu ülikoolis alles Eesti Vabariigis 1919. aastast. Esimese läänemeresoome keelte professori Lauri Kettuneni (1919–1925) algatusel asutati 1920. a Akadeemiline Emakeele Selts ja alustati välitöödega liivi ja karjala keele alal. 1920. a loodi soome keele lektori ametikoht, lektori kohusetäitjaks sai Hilja Kettunen.

1944. aasta sügisel asub ainsa doktorikraadiga keeleteadlasena Eestisse jäänud Paul Ariste juhtima eesti ja soome-ugri keeleteaduse õpetamist Tartu Ülikoolis. 1950.–1960. aastail saavutati sel alal kõrgtase. Paul Ariste õpilased olid edukad nii Tartu ülikoolis kui ka Keele ja Kirjanduse Instituudis / Eesti Keele Instituudis nii soome-ugri kui ka eesti keeleteaduse alal.

Eesti taasiseseisvumise järel taastati Tartu ülikoolis ainesüsteemis õpetamine. Peaainena võib õppida eesti keelt, soome-ugri keeli, soome keelt ja kultuuri ning ungari keelt ja kultuuri. Samas on Eesti fennougristikat tabanud allakäik. Selle üheks põhjuseks on Eesti Keele Instituudi sunnitud kiratsemine – palgad on väikesed, töökohti vähe.

Riigikogul ja valitsusel tuleb eesti keelele rohkem mõelda. Eesti on ainuke koht maailmas, kus eesti keel on kõige tähtsam! Äärmiselt oluline on iseenese ja oma keele tausta, lähimate sugulaskeelte tundmine. See avardab pilti eesti keele võimalikest suundumustest. Kui taustauurimine lakkab, tekkib paus, siis seda hiljem täita on hirmus raske, et mitte öelda võimatu.