1803–2003:
Eesti keele lektoraadist soome-ugri keeleteaduseni
Emeriitprofessor
Tiit-Rein Viitso
24.09.1803
loodi tsaari ukaasiga Tartu ülikoolis läti ning eesti
ja soome keele lektoraat. Sellega said need keeled vormiliselt
esimest korda ülikooliõpetuse objektiks ja seda usuteaduskonnas.
Ei ole selge, kas esimene lektor Friedrich David Lenz kunagi tegelikult
soome keelt õpetas, kuigi õppekava järgi seda
lubati.
Esimesed lektorid eelistasid õpetuses tartu keelt tallinna
keelele. Esimene eestlasest eesti keele lektor Dietrich Heinrich
Jürgenson tegi 1839. a uurimisreisi Salatsi liivlaste juurde.
Esimene eestlasest doktorikraadiga eesti keele lektor Michael
Weske (postuumselt Mihkel Veske) alustas omal algatusel lisaks
eesti keelele õpetamisele 1876. a soome keele õpetamist
ja luges soome-liivi-eesti keele võrdlevat grammatikat.
Ka Karl August Hermann õpetas soome keelt ning luges lisaks
fennugristilisi kursusi.
Ülikooli kasvandik Ferdinand Johann Wiedemann kirjutas juba
Tallinnas gümnaasiumiõpetajana 1840. aastail sürjakomi,
mäemari ja udmurdi keele grammatikad, sai Peterburi Teaduste
Akadeemia liikmeks ning uuris liivi, kreevini ja eesti keelt.
Eesti, läänemeresoome ja uurali keelte õpetamine
professorite tasemel algas Tartu ülikoolis alles Eesti Vabariigis
1919. aastast. Esimese läänemeresoome keelte professori
Lauri Kettuneni (1919–1925) algatusel asutati 1920. a Akadeemiline
Emakeele Selts ja alustati välitöödega liivi ja
karjala keele alal. 1920. a loodi soome keele lektori ametikoht,
lektori kohusetäitjaks sai Hilja Kettunen.
1944. aasta sügisel asub ainsa doktorikraadiga keeleteadlasena
Eestisse jäänud Paul Ariste juhtima eesti ja soome-ugri
keeleteaduse õpetamist Tartu Ülikoolis. 1950.–1960.
aastail saavutati sel alal kõrgtase. Paul Ariste õpilased
olid edukad nii Tartu ülikoolis kui ka Keele ja Kirjanduse
Instituudis / Eesti Keele Instituudis nii soome-ugri kui ka eesti
keeleteaduse alal.
Eesti taasiseseisvumise järel taastati Tartu ülikoolis
ainesüsteemis õpetamine. Peaainena võib õppida
eesti keelt, soome-ugri keeli, soome keelt ja kultuuri ning ungari
keelt ja kultuuri. Samas on Eesti fennougristikat tabanud allakäik.
Selle üheks põhjuseks on Eesti Keele Instituudi sunnitud
kiratsemine – palgad on väikesed, töökohti
vähe.
Riigikogul ja valitsusel tuleb eesti keelele rohkem mõelda.
Eesti on ainuke koht maailmas, kus eesti keel on kõige
tähtsam! Äärmiselt oluline on iseenese ja oma keele
tausta, lähimate sugulaskeelte tundmine. See avardab pilti
eesti keele võimalikest suundumustest. Kui taustauurimine
lakkab, tekkib paus, siis seda hiljem täita on hirmus raske,
et mitte öelda võimatu.