Ulla Pirttijärvi
Jazzkaare
kodulehelt:
Ämbientsete helimaastikega tekstureeritud saami joig,
milles on ka kerge jazzi puude
Põhja
Soomes, Angeli külas sündinud Ulla Pirttijärvi alustas
ansamblis Angelin Tytöt, kuid lahkus sealt 1992. aastal
ja pürgis muusikuna tuntuse poole omapäi, eelistades
elada kodukandis, olles ümbritsetud perest ja kasvatada
lapsi. [- - -]
Länsmani õeksed laulsid edasi kitarri saatel joiulaulukesi
ja arendasid oma huvi pikapeale techno-rütmideni välja,
sellal kui Pirttijärvit köitis rohkem algupärane joig.
1996. aastal salvestas ta saami lastelaulude plaadi,
millega koos ilmus ka lastele mõeldud tekstiraamatuke.
Suurplaadifirma Warner tütarfirma Atrium, mis paiknes
Rootsis, sõlmis seepeale Ullaga kohe lepingu ning aasta
hiljem järgnes pressilt kiituse osaliseks saanud “Ruošša
Eanan” (Vene maa), mis oli inspireeritud kohtumistest
saamlastega, kes elavad Venemaa piiresse jääval Saamimaal.
See plaat oli Pirttijärvile ka esimene koostöökogemus
norrasaami produtsendi ja multiinstrumentalisti Frode
Fjellheimiga. Nende partnerlus on hästi ja viljakalt
sujunud kuni tänapäevani.
Just Fjellheim punus Ulla Pirttijärvi joiu ümber kitarride,
tšelloheli, saksofoni, šaamaanitrummi ja süntesaatoritega
peene helikoe, mis moodustab ämbientseid helimaastikke.
Samasugust helipilti kohtate ka Pirttijärvi 2002. aastal
ilmunud plaadil “Máttaráhku Askái” (Meie esiemade käte
vahel). Algupärase joiu taustal kõlavad lisaks pillihelidele
ka loodushääled, mis salvestati laulja kodus koos laulmisega.
Osa moodsatest biitidest lisati aga märksa urbanistlikumas
keskkonnas – New Yorgis. Nõnda moodustuski mikstuur
moodsast ja traditsioonilisest, linnalikust ja looduslikust.
Et produtsent Fjellheim on ansambli Transjoik juht,
on ka Ulla Pirttijärvi löönud kaasa grupi kontsertidel.
Rääkides Ulla Pirttijärvi joiust, on kriitikud märkinud,
et olgu tegemist tema enda kompositsioonide või rahvapärandi
esitusega, on seal mõlemal juhul selgesti tajutav hääle
ja saate orgaaniline koosmõju, mis on nii loomulik,
et ei jää mingit muljet stuudios tehtud ülemängimistest.
Pirttijärvi on selge omapäraga esineja ja muusik, kes
samm-sammult on astunud laia publiku tunnustuse suunas.
Teda mainitakse järjest sagedamini koos selliste saami
muusika maailmale populariseerijatega nagu Wimme ja
Mari Boine.
Vastustest
Artur Talviku küsimustele möödunud aasta suvel:
Mis on joig?
Joig on väga vana, mäletamatutest aegadest pärit, tuhandeid
aastaid vana saami laululaad. Kui inimene joigab, siis
joigab ta näiteks tundru või põhjapõdra kohapeale. Armastusest
või või muust sarnasest, millest lauludes lauldakse,
joiata ei saa. Joius on meloodiline maailm eriti rikas,
sõnu võib aga olla vähe. Kui joigad inimest, siis võib
öelda näiteks, et inimene, kes tunneb seda, keda joiatakse,
võib aru saada, mida too minimalistlik tekst tähendab.
Joig pole olnud varem esinemiseks mõeldud, vaid omavahel
või päris üksi joigamiseks.
Millal ise joigama hakkasid?
Hakkasin joigama lapsena kodus omaette, hiljem koolis
hakkasin esinema. Algul Riutula lasterühmas, hiljem
ansamblis Angelin Tytöt. Koostöö nendega katkes, sest
mulle ei meeldinud Helsingis elada.
Kas teed ka ise joige?
Teen joige ise küll. Vanad joiud olen õppinud kodunt,
Angeli külast. Seal on praegugi veel mu põhjapõdrad.
See on siit u 170 km. Saamidel on lihtsalt niisugune
komme –joige teha. See pärimus pole katkenud. Tegelikult
tulevad need ise mitmesugustes eluolukordades. Kalal
olles näiteks tegin lõhejoiu. Joig tuleb, jääb meelde
või laulan ta linti. Viis tuleb tundest, olukorrast
või olendist. Lõhejoiu viis tuleb lõhest. Mõned on alguse
saanud ka mõtetest.
Miks tulid Helsingist tagasi?
Olin Helsingis ainult aasta. Olen tundeinimene. Hakkasin
igatsema kodukandi loodust ja sõpru, kes Saamimaale
jäid. Kogu linnaelu tundus mulle liiga piiratud, ma
ei tundnud end seal koduselt.
Kas joigamine on su töö?
Õpetan lapsi, korraldan neile joiutunde. On eriti oluline,
et saami pärimus säiliks. Praegu ongi noored rohkem
huvitatud oma juurtest. Võitleme joiutraditsiooni säilimise
eest.
Kas mittesaam saab-tohib-oskab joiata?
See pole nii lihtne, sest joig on keele ja kultuuriga
väga seotud. Kuid siin ei aita sellest, et õpid ära
mõned meloodiad. Kuid kui inimene on rohkem sisenenud
saami kultuuri, siis võib see võimalik olla.
Kas oskad põhjapõtru kasvatada?
See on rohkem meeste töö, minu mees kasvatab põhjapõtru.
Mina olen olnud kaasas loendamisel, liigitamisel ja
märkimisel.
Oled nüüd sooloesineja. Kas käid palju mööda
Soomet kontsertidel?
Olen enamasti esinenud Norra poolel, sest sealt on mu
muusikutest sõbrad pärit. Viimasel ajal olen palju esinenud
koos meresaam Frode Fjellheimiga, kes on ka mu viimase
plaadi produtsent. Temaga olen esinenud Oslos, Trondheimis
ja mujal. Ühe teise, Oslo bändiga olen teinud joiujazzi.
Olen ka üksi esitanud traditsioonilist joigu. Peale
selle olen esinenud Jaapanis, Itaalias, Hispaanias,
Saksamaal ja mujal.
Kuidas sulle esinemisreisid meeldivad?
Mulle meeldib anda inimestele arusaamist, milline joig
on ja missugune on saami hingemaailm.