Ulla Pirttijärvi

Jazzkaare kodulehelt:
Ämbientsete helimaastikega tekstureeritud saami joig, milles on ka kerge jazzi puude

Põhja Soomes, Angeli külas sündinud Ulla Pirttijärvi alustas ansamblis Angelin Tytöt, kuid lahkus sealt 1992. aastal ja pürgis muusikuna tuntuse poole omapäi, eelistades elada kodukandis, olles ümbritsetud perest ja kasvatada lapsi. [- - -]
Länsmani õeksed laulsid edasi kitarri saatel joiulaulukesi ja arendasid oma huvi pikapeale techno-rütmideni välja, sellal kui Pirttijärvit köitis rohkem algupärane joig.
1996. aastal salvestas ta saami lastelaulude plaadi, millega koos ilmus ka lastele mõeldud tekstiraamatuke. Suurplaadifirma Warner tütarfirma Atrium, mis paiknes Rootsis, sõlmis seepeale Ullaga kohe lepingu ning aasta hiljem järgnes pressilt kiituse osaliseks saanud “Ruošša Eanan” (Vene maa), mis oli inspireeritud kohtumistest saamlastega, kes elavad Venemaa piiresse jääval Saamimaal. See plaat oli Pirttijärvile ka esimene koostöökogemus norrasaami produtsendi ja multiinstrumentalisti Frode Fjellheimiga. Nende partnerlus on hästi ja viljakalt sujunud kuni tänapäevani.
Just Fjellheim punus Ulla Pirttijärvi joiu ümber kitarride, tšelloheli, saksofoni, šaamaanitrummi ja süntesaatoritega peene helikoe, mis moodustab ämbientseid helimaastikke. Samasugust helipilti kohtate ka Pirttijärvi 2002. aastal ilmunud plaadil “Máttaráhku Askái” (Meie esiemade käte vahel). Algupärase joiu taustal kõlavad lisaks pillihelidele ka loodushääled, mis salvestati laulja kodus koos laulmisega. Osa moodsatest biitidest lisati aga märksa urbanistlikumas keskkonnas – New Yorgis. Nõnda moodustuski mikstuur moodsast ja traditsioonilisest, linnalikust ja looduslikust.
Et produtsent Fjellheim on ansambli Transjoik juht, on ka Ulla Pirttijärvi löönud kaasa grupi kontsertidel.
Rääkides Ulla Pirttijärvi joiust, on kriitikud märkinud, et olgu tegemist tema enda kompositsioonide või rahvapärandi esitusega, on seal mõlemal juhul selgesti tajutav hääle ja saate orgaaniline koosmõju, mis on nii loomulik, et ei jää mingit muljet stuudios tehtud ülemängimistest.
Pirttijärvi on selge omapäraga esineja ja muusik, kes samm-sammult on astunud laia publiku tunnustuse suunas. Teda mainitakse järjest sagedamini koos selliste saami muusika maailmale populariseerijatega nagu Wimme ja Mari Boine.

Vastustest Artur Talviku küsimustele möödunud aasta suvel:

Mis on joig?
Joig on väga vana, mäletamatutest aegadest pärit, tuhandeid aastaid vana saami laululaad. Kui inimene joigab, siis joigab ta näiteks tundru või põhjapõdra kohapeale. Armastusest või või muust sarnasest, millest lauludes lauldakse, joiata ei saa. Joius on meloodiline maailm eriti rikas, sõnu võib aga olla vähe. Kui joigad inimest, siis võib öelda näiteks, et inimene, kes tunneb seda, keda joiatakse, võib aru saada, mida too minimalistlik tekst tähendab. Joig pole olnud varem esinemiseks mõeldud, vaid omavahel või päris üksi joigamiseks.

Millal ise joigama hakkasid?
Hakkasin joigama lapsena kodus omaette, hiljem koolis hakkasin esinema. Algul Riutula lasterühmas, hiljem ansamblis Angelin Tytöt. Koostöö nendega katkes, sest mulle ei meeldinud Helsingis elada.

Kas teed ka ise joige?
Teen joige ise küll. Vanad joiud olen õppinud kodunt, Angeli külast. Seal on praegugi veel mu põhjapõdrad. See on siit u 170 km. Saamidel on lihtsalt niisugune komme –joige teha. See pärimus pole katkenud. Tegelikult tulevad need ise mitmesugustes eluolukordades. Kalal olles näiteks tegin lõhejoiu. Joig tuleb, jääb meelde või laulan ta linti. Viis tuleb tundest, olukorrast või olendist. Lõhejoiu viis tuleb lõhest. Mõned on alguse saanud ka mõtetest.

Miks tulid Helsingist tagasi?
Olin Helsingis ainult aasta. Olen tundeinimene. Hakkasin igatsema kodukandi loodust ja sõpru, kes Saamimaale jäid. Kogu linnaelu tundus mulle liiga piiratud, ma ei tundnud end seal koduselt.

Kas joigamine on su töö?
Õpetan lapsi, korraldan neile joiutunde. On eriti oluline, et saami pärimus säiliks. Praegu ongi noored rohkem huvitatud oma juurtest. Võitleme joiutraditsiooni säilimise eest.

Kas mittesaam saab-tohib-oskab joiata?
See pole nii lihtne, sest joig on keele ja kultuuriga väga seotud. Kuid siin ei aita sellest, et õpid ära mõned meloodiad. Kuid kui inimene on rohkem sisenenud saami kultuuri, siis võib see võimalik olla.

Kas oskad põhjapõtru kasvatada?
See on rohkem meeste töö, minu mees kasvatab põhjapõtru. Mina olen olnud kaasas loendamisel, liigitamisel ja märkimisel.

Oled nüüd sooloesineja. Kas käid palju mööda Soomet kontsertidel?
Olen enamasti esinenud Norra poolel, sest sealt on mu muusikutest sõbrad pärit. Viimasel ajal olen palju esinenud koos meresaam Frode Fjellheimiga, kes on ka mu viimase plaadi produtsent. Temaga olen esinenud Oslos, Trondheimis ja mujal. Ühe teise, Oslo bändiga olen teinud joiujazzi. Olen ka üksi esitanud traditsioonilist joigu. Peale selle olen esinenud Jaapanis, Itaalias, Hispaanias, Saksamaal ja mujal.

Kuidas sulle esinemisreisid meeldivad?
Mulle meeldib anda inimestele arusaamist, milline joig on ja missugune on saami hingemaailm.