nr 3(29) oktoober 2003

Soome-ugri rahvaste IV maailmakongressi ettevalmistustest

Andres Heinapuu

Hantõ-Mansiisk

Juunikuu 16. ja 17. päeval toimus Hantõ-Mansiiskis Soome-Ugri Rahvaste Konsultatiivkomitee istung, mis keskendus suuresti tuleva aasta augustis Tallinnas toimuva soome-ugri rahvaste maailmakongressi ettevalmistamisele.
Kinnitati rahvaste esindusnormid, mis jäid üldjoontes samaks kui varasematel aastatel. Põhimõtteks on, et rahvaid rahvaarvuga üle 100 000 esindab 20 delegaati, rahvaid rahvaarvuga üle 10 000 kümme ja väiksemaid kolm esindajat. Kuigi igal delegatsioonil on üks hääl ja sisulised otsused tehakse kongressil konsensuse alusel, tagab suurem esindatus rahva suurema mõju näiteks sektsioonide töös. Eestlaste ja setode esindatus ei muutunud, kuid saami delegaatide arv tõsteti 10-lt 20-le, kuivõrd mõningate loendamisviiside järgi on saame rohkem kui 100 000.
“Uutele” soome-ugri rahvastele anti võimalus teada anda soovist oma delegatsiooniga kongressil osaleda kuni 29. veebruarini. Nendeks “uuteks” rahvasteks on seni udmurtide hulka arvatud bessermanid, keda loendati esmakordselt eraldi rahvusena Venemaa viimasel rahvaloendusel; soome keele murdeid kõnelevad kveenid Norras ja meäkeelsed Rootsis, kellele on vahepeal neis riikides ametlik staatus antud.
Peale korralduslike küsimuste käsitleti sektsioonide temaatikat ning otsustati ümber sõnastada ka kongressi peateema, mille lõplik versioon kõlab: “Noored – soome-ugri rahvaste lootus ja tulevik”.

Tallinn

Kongressi sisuline ettevalmistustöö jätkus augusti lõpul Tallinnas. Istungile kogunenud kongressi keele ja hariduse sektsiooni ettevalmistav töörühm võttis arutuse alla ka kongressi üldisemalt, kuivõrd keele edasiandmine järgmisele põlvkonnale on tegelikult soome-ugri rahvaste säilimise võtmeküsimus.
Koostati esimese plenaaristungi ajakava eelnõu (vt allpool).
Tehti ettepanek, et saabumispäeval esitletakse kergemas vormis soome-ugri ja teiste vähemuste õnnestunud projekte (sh filmid, praktilised vestlused jm), mis kongressiettekannete raamidesse ei mahu. Keele ja hariduse alalt näiteks: näitlik keelekümbluse tund, film ja praktilise kallakuga vestlus inarisaami ja vienakarjala keelepesadest, kus lasteaiaealine noorem põlvkond oma vanaemade keele omandab, jutt kõmride kogemusest vanemate mõjutamisel, et nad õpetaks oma lastele ka emakeelt jpm.
Keele ja hariduse sektsiooni töörühma nägemuse kohaselt peaks sektsioonide töö jaotatama teemaplokkideks, nii et delegaadid saaksid tarbe korral osaleda mitme sektsiooni töös. Tekkis mõtteid ka teiste sektsioonide teemade osas.
Töörühma ettepanekud kiitis 25. augustil Tallinna kogunenud Konsultatiivkomitee sekretariaat mõnevõrra edasiarendatult heaks ja esitas oktoobri algul Ungaris toimuvale Konsultatiivkomitee istungile.
Infolehe ilmumise ajaks peaks Konsultatiivkomitee istung Szombathelys juba täie hooga käima. Szombathelys peaks kinnitatama kongressi sektsioonide teemad ja ettevalmistamise lõplik ajakava.

ETTEPANEKUD SOOME-UGRI RAHVASTE KONSULTATIIVKOMITEE ISTUNGILE,
BUDAPEST–SZOMBATHELY, 2.–6. OKTOOBER 2003

PLENAARISTUNGI ESIMESE PÄEVA ESIALGNE PÄEVAKORD

1. Eesti Vabariigi Presidendi tervituskõne.
2. Venemaa, Soome ja Ungari presidentide tervitused.
3. Rahvusvaheliste ja muude organisatsioonide ametlikud tervitused.
4. Konsultatiivkomitee ettekanne:
- olukorra üldine kirjeldus: tendentsid, protsessid ja muutused;
- viimase kongressi järgsed suuremad saavutused;
- maksimaalselt 5 arenguprioriteeti lähiperspektiivis, vastavuses kongressil väljakuulutatud väärtustele
5. Prof János Pusztay interdistsiplinaarne ettekanne Noored – soome-ugri rahvaste lootus ja tulevik. Teemade ring: tulevase soome-ugri maailma strateegiline planeerimine, rahvaste etnokultuurilise arengu strateegiad ja mudelid.
6. Rahvaste delegatsioonide ettekanded (emakeeles, tõlge vene, inglise ja eesti keelde projitseeritkse seinale).
7. Doktor Tove Skutnabb-Kangas (eeldatav esineja): Soome-ugri rahvad maailma kontekstis: Kultuuride ja keelte säilitamise ning arengu parimad strateegiad ja mudelid.

SEKTSIOONIDE TEEMAD

Poliitika ja õigus
Otsuste vastuvõtmine ja sisepoliitika formeerimine soomeugrilaste asualadel. Ümarlaud: Riikliku poliitika formeerimise süsteem soomeugrilaste asualadel. Diskussioon: Etniline aspekt regiooni sotsiaal-majanduslikus poliitikas.

Keelepoliitika
Osalema kutsutakse: politoloogid ja sotsiolingvistid, eri astme rahvaesindajad, võimuesindajad. Alateemad: ametlik keel ja keelealane seadusandlus; poliitilised vahendid, tehnoloogiad ja mudelid keelte säilitamisel, ühiskonna mitmekeelsuse arenemine; keelelised inimõigused.

Keel ja haridus
Keele arengustrateegiad ja nende planeerimine. Seminar Keelekorralduse probleemid soome-ugri rahvastel ja rahvusvaheline keele arengustrateegiate kogemus.
Tänapäevane kaks- või mitmekeelne haridus. Osalema kutsutakse: haridusala spetsialistid, täitevvõimu organite esindajad keele- ja rahvuspoliitika alal.
1. Rahvusvaheline kogemus ja uued meetodid (nt keelekümblus). 2. Kakskeelsete õppeprogrammide väljatöötamise kogemus soome-ugri aladel.
3. Prioriteetide, toimemehhanismide töötehnoloogiate määratlemine antud töösuunal, töö planeerimine ja võrguprojekti loomiseks kokkuleppe saavutamine. Võrguprojekti alase partnerluse leppe allakirjutamine
Keelekultuur, keele puhtus, keele ökosüsteem ja terminoloogia. Juhataja: János Pusztay. Keeleökoloogia alase memorandumi allakirjutamine.

Kultuur
Korrastatud identiteedihierarhiad kultuuridevahelise kommunikatsiooni garandina: soome-ugri panus:
· traditsiooni tähtsus identiteedi kujundamisel: pärandtehnoloogiad muutuvas maailmas
· etnofuturism – sild eilse ja homse vahel
· soome-ugri maailm ja Euroopa: sild EL ja SRÜ vahel.

Võimalikud alateemad/aspektid:
· kultuuripoliitika soome-ugri regioonides
· soome-ugri rahvaste traditsioonid ja innovatsioon
· etnofuturism: ideelised ja organisatsioonilised aspektid
· soome-ugri rahvaste kultuur kui Venemaa regioonide sotsiaal-majanduslik arenguressurss
· põlisrahva kultuuri edasiandmisviisid järgmisele põlvkonnale 21. sajandil (kodu, kool, ühiskond).

Meedia ja infosüsteemid
· soomeugri- ja samojeedikeelsed laste- ja noortesaated raadios ja televisioonis
· dublaaz ja subtiitrid
· uurali põlisrahvaste noorsooajakirjandus: olukord ja võimalused
· rahvusliku keelelise ja kultuurilise keskkonna loomine internetis

Tervishoid, ökoloogia ja demograafia
· Soome-ugri ja samojeedi noorsoo tervislik seisund
· Uurali põlisrahvaste sotsiaal-emotsionaalne keskkond.

SOOME-UGRI RAHVASTE KONSULTATIIVKOMITEE JA KONGRESS, VOLITUSED JA ÜLESANDED

	Maailmakongress	Konsultatiivkomitee
Koguneb	Igal olümpia-aastal	Kaks korda aastas
Esindusnormid	3, 10 või 20 delegaati igalt rahvalt vastavalt rahvaarvule. Igal rahval üks hääl. Erandina: Tveri karjalastel oma esindus, kuid üks hääl koos Karjala karjalastega; Ingeri soomlastel oma esindus, hääletavad eraldi.	1-2 liiget igalt rahvalt (oma äranägemisel), igal rahval üks hääl. Erandid samad mis kongressidel. Hääletatakse ainult organisatsioonilistes küsimustes, sisulised otsused võetakse vastu konsensuse alusel.
Juhtimine	Ettevalmistustööd teeb, päevakorra eelnõu ja dokumentide eelnõud koostab Konsultatiiv-komitee. Tööd juhib tööpresiidium, millesse kuuluvad esindajad Venemaalt, Ungarist, Soomest ja Eestist (igast üks, tava järgi Konsultatiivkomitee koordinaatorid).	Esimees valitakse tava järgi Venemaalt (praegu komi Valeri Markov), kes koos kolme koordinaatoriga (Ungari, Soome ning Eesti ja liivlaste) moodustab sekretariaadi. Sekretariaat valmistab ette komitee istungite päevakorra.
Ülesanded ja volitused	kuulab ära ja kinnitab Konsultatiivkomitee aruande võtab vastu otsuseid, deklaratsioone ja resolutsioone sektsioonid võtavad vastu soovitusi	täidab kongresside otsuseid juhindub oma tegevuses sektsioonide soovitustest korraldab soome-ugri rahvaste koostööd

Vt ka: http://www.suri.ee/kongress/