Nilla Outakoski
(Niillasaš-Ándaras Aimo)
28.4.1919 – 1.03.2003

1. märtsil lahkus meie seast väljapaistev saami ühiskonnategelane ja kirikuõpetaja Nilla Outakoski, saamikeelse nimega Niillasaš-Ándaras Aimo, kes sündis 28. aprillil 1919 Pudasjärvel (Vuovdaguoikas). Outakoski lõpetas Oulu lütseumi 1938. aastal ja õppis Helsingis metsateadust, osales Jätkusõjas ja Lapimaa sõjas, kus ta tõusis auastmelt ülemleitnandiks. Õppinud Helsingi ülikoolis teoloogiat, pühitseti ta pastoriks 1951. Ta teenis meremeeste kirikus ja paljudes kogudustes, pensionile läks ta aastal 1975 Loviisast.

Kohe peale sõda aastal 1945 asutas Outakoski esimese saamlaste õigusi esindava organisatsiooni Samii Litto. “Tahtsin saami keelele püsivat staatust ja tahtsin, et maa jääks saamlaste kätte.” Keele ja kultuuri staatus on praeguseks seadustes tagatud, aga võitlus saamlaste maaõiguste eest jätkub. Nilla Outakoski kuulus paljudesse Lapimaa asju arutanud komisjonidesse, tegi raadio- ja telesaateid (olles tegev Soome saami raadios selle algusaastatel), toimetas mitmeid ajakirjandusväljaandeid ja avaldas rohkesti publitsistikat.

Kõige muu kõrval kirjutas Outakoski ühe saamikeelse aabitsa, koostas saami-soome sõnaloendi ja kirjutas libreto kahele Tauno Marttise ooperile, “Laestadiuse jutlus” (Laestadiuksen saarna) ja “Nõiatrumm” (Noitarumpu).

Aastal 1991 kaitses Nilla Outakoski Helsingi ülikoolis doktoriväitekirja Lars Levi Laestadiuse jutluste maa-aluste kujutlusest võrrelduna Gárasavvoni rändpõdrakasvatajate arusaamistega maa-alustest (Lars Levi Laestadiuksen saarnojen maahiskuva verrattuna Kaaresuvannon nomadien maahiskäsityksiin, Oulu 1991). Sellele järgnes Laestadiuse “Lapi mütoloogia fragmentide” tõlge rootsi keelest soome keelde (Katkelmia lappalaisten mythologiasta, Tallinn 1994). Tallinnas on trükitud ka tema koostatud Lars Levi Laestadiuse kirjatööde bibliograafia (1993).


Nilla Outakoski põhjapõtrade kõrvamärgid

Teadlasena oligi Outakoski eelkõige tuntud saami päritolu rootsi kirikuõpetaja ning peamiselt Põhja-Soomes levinud kristlik-luterliku äratusliikumise eestvedaja L. L. Laestadiuse (1800-1861) pärandi ja tema algatatud liikumise uurijana, nendel teemadel kõneldes on ta esinenud lugematutel konverentsidel ja seminaridel, sealhulgas 1995. aastal Tallinnas Eesti-Saami Ühenduse seminaril “Saami vähemuse olukorrast Idas ja Läänes” ning 1996. aastal Tartus peetud seminaril “Arktiline hüsteeria ja Soome kultuur”.

Oma elu viimased aastad elas Nilla Outakoski Tartus, Vantaal ja Gáregasnjárgas. Saamisõbrad võisid ülikooli raamatukogus, kus tal oli töötamiseks oma kabiin, tihti kohata seda reibast hallipäist vanahärrat ja kuulda tema teraseid ja sageli teravaid arutlusi saami minevikust ja olevikust. Mõnigi käsikiri jäi lõpetamata, Tartu kaotas värvika mõtleja.

Eesti-Saami Ühendus