Sõnumeid mitmelt poolt
Soome-ugri maade presidendid osalevad soomeugrilaste maailmakongressil
11.-13. detsembril Helsingis toimuv III soomeugrilaste maailmakongress on ajalooline, sest sellest soovivad esmakordselt osa võtta kõigi soome-ugri riikide presidendid: Eesti president Lennart Meri, Soome president Tarja Halonen ja Ungari president Ferenc Ma'dl. Ungarist tuleb kongressile peale praeguse presidendi ka eelmine president A'rpa'd Göncz, kes on muuhulgas 1993. aastal teinud visiidi Venemaa soome-ugri aladele.
Venemaa riigivõimu esinduse taset pole veel teada, kuid korraldajad loodavad, et kongressi tuleb tervitama vähemalt asepeaminister. Venemaa soome-ugri aladelt on tulemas nii kubernere kui ka ministreid (peamiselt haridus- kultuuri- ja rahvusasjade ministrid), lisaks soome-ugri alade kohalike parlamentide liikmeile on lubanud tulla ka mõned Venemaa Riigiduuma saadikud.
Toim märkus: Tegelikult A'rpa'd Göncz kongressil ei käinud, Venemaa valitsue esindus tipnes föderatsiooniasjade ning rahvastiku- ja migratsioonipoliitika ministri A.Blohhiniga.
Riik toetab eestlaste osavõttu soome-ugri rahvaste maailmakongressist
10. oktoobril eraldas valitsus MTÜ Fenno-Ugria Asutusele 130 000 krooni Eesti delegatsiooni III soome-ugri rahvaste maailmakongressist osavõtu toetuseks.
11.-13. detsembril Helsingis toimuvale kongressile sõidab Eestist 40-liikmeline delegatsioon: 20 ametlikku delegaati ja 20 vaatlejat. Osavõtumaks delegaatidele on 90 USD ja vaatlejatele 330 USD.
Kongressi Eesti-poolne korralduskomitee esitas juba 1999. aasta suvel kultuuriministeeriumile taotluse, et kongressist osavõtukulutused arvataks käesoleva aasta riigieelarvesse. Et eelarvest raha ei saadud, esitati selle aasta algul kultuuriministeeriumi kaudu taotlus raha eraldamiseks reservfondist.
Hõimurahvaste programmilt saadi kongressikulude katteks 50 000 krooni. Kultuuriministeeriumi soovitusel esitas korralduskomitee taotluse ka hasartmängumaksu nõukogule, kes eraldas 75 000 krooni.
Et soomeugrilaste maailmakongress on valitsusväline, rahvaste, mitte riikide kongress, tegelevad sellega Eesti, Soome ja Ungari mittetulundusühingud. Soome poolt korraldavad kongressi Soome-Vene Sõprusühing ja M.A. Castréni Selts.
Esimene soomeugrilaste maailmakongress toimus 1992. a Sõktõvkaris, teine 1996. a Budapestis. Neljas kongress peaks toimuma 2004. aastal Eestis.
Eesti ja Ungari tihendavad kultuurikoostööd
Eesti ja Ungari kultuuriministeerium valmistavad ette uut koostöölepingut aastaiks 2001-2003, mille üks punkte käsitleb ka Eestis vastastikuste esindusinstituutide töö hõlbustamist.
Ungaril on välismaal 16 Ungari Instituuti, Eestil välismaal kolm instituuti. 1992. a alustas Tallinnas tööd Ungari Kultuuriesindus, tegeldes Ungari kultuuri vahendamisega Eestisse. Seda tööd jätkab 2000. aasta veebruarist Ungari Instituut, mille direktor on Urmas Bereczki.
Eesti Instituut Ungaris avati 1998. a veebruaris, selle direktor on Anu Kippasto. Kahe töötajaga instituudi ülesanne on Eesti laiem tutvustamine, sinna pöördutakse ka turismi- ja majandus-, mitte üksnes kultuuriküsimustes.
13. novembril viibis Tallinnas Ungari kultuuriministeerumi Ungari instituutide osakonna juhataja Géza Entz, kes kohtumisel Eesti kultuuriministeeriumi ametnike ja Urmas Bereczkiga arutas ettevalmistatavat ministeeriumidevahelist lepingut ja kahe instituudiga seonduvat.
Uus leping hõlmab nii muusikat, teatrit kui ka kujutavat kunsti. Näiteks kavandatakse Ungari kaasaegse kunsti näitust Eestis ja Eesti näitust Ungaris ning muusikute ja muusikakriitikute vahetust festivalidel. Ungari Instituut tahab järgmisel aastal tuua Tallinnasse Ungari X-XI saj arheoloogianäituse.
Ungari Kultuuriesinduse, Ungari Instituudi ja Eesti Ungari Seltsi korraldusel on viimastel aastatel käinud Eestis esinemas palju Ungari rahva- jt muusikuid, eksponeeritud on ungari kunstnike töid ning tähistatud ungari rahvuspühi.
Läänemeresoomlaste teed viisid Põlva
26.-28. oktoobril toimus viiendat korda läänemeresoome keele- ja kultuurikontaktidele pühendatud konverents. Nagu varasematelgi aastatel, sai traditsiooniliselt Lõuna-Eestis korraldatud konverents teoks Võru Instituudi ja Tartu Ülikooli eesti ja soome-ugri keeleteaduse osakonna eestvõtmisel. Seekordne teema oli “Läänemeresoome ühendusteed” ning kolmel päeval kõnelesid peamiselt keeleteadlased ja folkloristid aga ka naaberteaduste asjatundjad sellest, mis ühendab Läänemeresoome ajalugu, rahvastikku, keelt, rahvaluulet, traditsioonilist ja argikultuuri, ning ühiste eripärade ajaloolisest ja tänapäevasest taustast.
Vaatamata sellele, et konverentsi töökeelteks olid välja kuulutatud kõik läänemeresoome keeled, kasutasid ka lõunaeestlased enamasti eesti ning karjalased ning liivlane soome keelt. Võrreldes möödunud aastaga oli see küll taandareng, kuna siis peeti ettekandeid peale eesti ja soome keele ka võru, setu, karjala ja kainu keeles. Sel korral olid konverentsi ettekandjad aga valdavalt põhja- ja lõunaeestlased või soomlased ning seega oli ka vähem läänemeresoome rahvaid esindatud. Loodetavasti ei kujune konverentsist edaspidi ainult eesti ja soome humanitaarteadlaste kokkusaamist, kus ülejäänud läänemeresoomlastest tagaselja räägitakse, vaid sügisestele Lõuna-Eesti mõttetalgutele leiavad tee ka vepslased, rohkem karjalasi ja kõik vähesed liivlased.
Kirsti Ruul
Reiu jõe suudmealalt leiti 11000-aastane asula
Arheoloog Aivar Kriiska avastas oktoobri alguses Pärnumaal Reiu jõe suudmes umbes 11 000 aastat vana eestlaste esivanemate muistse asulakoha. Leitud asulakoht on vähemalt sama vana kui seni Eesti kõige vanemaks peetud Pulli asula või isegi vanem. Täpsem vanus selgitatakse välja leidude raadiosüsiniku meetodil uurimisega.
Kriiska võttis Reiu jõe suudme lähema uurimise ette pärast seda, kui Pärnu Sütevaka humanitaargümnaasiumi 10. klassi õpilane Lauri Mikkelsaar oli leidnud Reiu jõe suudmest nukleuse, kivikirve, luust teraviku ja teisi kiviaegseid esemeid ning viinud leiud Pärnu muuseumisse, mispeale arheoloog Ulla Saluäär Kriiskaga ühendust võttis.
Hilisemal kaevamisel leidsid Kriiska, Saluäär ja Mikkelsaar kolme-nelja meetri sügavuselt pooleteise meetri ulatuses ligi 20 cm paksuse huumusekihi, mis Kriiska hinnangul oli samasugune nagu Pullis. Sealtsamast leiti kolm tulekivikildu ja luutükk. Üks tulekivikildudest on punakas – niisugust tulekivi on Eestis seni leitud vaid Pullist.
Emeriitprofessor Evald Tõnissoni sõnul võiks Reiu jõe suudme asulakoha teoreetiliselt paigutada Pullist kuni kuussada aastat varasemasse aega. Uurijate hinnangul võiks Eesti ajaloo algusesse teadmisi lisada Reiu jõe suudme põhjalik läbikaevamine vähemalt paarisaja ruutmeetri ulatuses.
Eesti Rahva Muuseumil valmis aastaraamat
Eesti Rahva Muuseum esitles 15. novembril oma 44. aastaraamatut, mis sisaldab uurimusi etnoloogia teooriast ja Euroopa rahvakultuuri ilminguist. Aastaraamat annab ülevaate möödunud aasta olulisematest sündmustest eesti rahvateaduses, tähtsamatest trükistest ja ERMi tegevusest 1999. aastal.
Seekordne aastaraamat on suunatud kaasaja kultuuriprotsessidele. Tänapäeva kultuuriilminguid on eesti etnoloogias võrdlemisi vähe uuritud ja seepärast on selline lähiuurimuste avaldamine aktuaalne.
ERMi aastaraamat ilmub 1925. aastast. ERMi aastaraamat oli pikka aega ainus korrapäraselt ilmuv etnograafiaväljaanne, kus on oma töid avaldanud peaaegu kõik Eesti etnoloogid. Enamik artikleid on eesti keeles ning varustatud inglise-, saksa-, vene- ja prantsusekeelsete resümeedega.
Peale aastaraamatu ilmub Eesti Rahva Muuseumi teaduslike monograafiate sarjas väljaanne "Põhjarahvad antiigist tänapäevani: obiugrilaste ja neenetsite kirjelduste muutumine", mille autor on Art Leete.
Soome Instituut Eestis saab uue juhataja
29. septembril valiti Soome Instituudi juhatajaks Eestis riigiteaduste doktor Martti Turtola, kes asub Juhani Salokanneli asemel tööle 2001. aasta 1. jaanuarist.
1947. aastal sündinud Martti Turtola on poliitilise ja sõjaajaloo uurija ning Helsingi ja Turu ülikooli dotsent, kes on töötanud ka Välispoliitika Instituudis, Soome Akadeemias ning Helsingi Ülikoolis. Soome Instituuti Eestis juhib ta järgmised neli aastat.
1993. aastal Eestisse loodud Soome Instituudi esimene juhataja oli professor Seppo Zetterberg.
Soome Instituudi tegevuse eesmärk on tutvustada ja vahendada Eestis soome kultuuri ja sõlmida vastastikuseid kultuurisidemeid, instituudil on esindused Tallinnas ja Tartus.
Soomlased kirjutasid eestlastest esseid
Soome Tuglase Seltsi korraldatud Eesti-Soome suhetele pühendatud esseevõistluse võitjaks kuulutas ?ürii novembris Helsingi kooliõpetaja Virve Kuula, kes oli saatnud võistlusele oma nelja Eestis veedetud tööaastat kajastava päeviku. Virve Kuula kirjeldas oma töös üksikasjalikult Noarootsi kooli ja Eesti ühiskonna elu aastail 1990-1994 ning enda kui soome õpetaja sisseelamist sellesse.
Võistlusele saadeti kokku 47 tööd, mille hulgas oli nii romaani mõõtu ulatuslikumaid kirjutisi kui paarileheküljelisi esseid. Töid olid saatnud nii esimese Eesti Vabariigi aegu lõunanaabritega kontakte loonud soomlased kui ka hiljuti Tartu Ülikoolis õppinud noored. Leidus nii põgusaid reisikirju Eestist kui ka põhjalikumaid ülevaateid kokkupuuteist Eestimaa ja eestlastega. Nii mõnegi kirjutise asutor oli Eestiga lävinud juurte otsinguil, teised olid eestlastega seotud töösuhete kaudu.
?ürii märkis ära veel mitmeid töid: Elli Ilja, Meri Larivaara, Markus Lehtineni, Lahja Mälkiä, Ritva-Liisa Pihlaja ja Elsa Törmälehto kirjutised.
Tuglase Selts talletab kõik võistlustööd oma arhiivis.
Ingeri piiskop külastas Eestit
7.-9. novembril oli Eestis visiidil Ingeri Kiriku piiskop Aarre Kuukauppi, et arutada Ingeri ja Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku (EELK) vahelise koostöölepingu sõlmimist.
Kuukauppi osales EELK Konsistooriumi täiskogu ja välissuhete nõukogu ühisistungil, kus arutati Ingeri Kiriku ja EELK vahelise lepingu sõlmimist.
Piiskop Kuukauppi tutvus EELK Misjonikeskuse töö ning Tallinna Soome kogudusega ja tegi visiidi Soome suursaadikule Pekka Oinosele.
Aarre Kuukauppi on sündinud 1953. aastal Petroskois, 1991. aastal sai ta Kelto koguduse õpetajaks. Ingeri kiriku piiskop on ta alates 1996. aastast. Aarre Kuukauppi on esimene ingerlasest Ingeri kiriku piiskop.
Ingeri kirikusse kuulub 40 kogudust, mis moodustavad ühe piiskopkonna. Jumalateenistusi peetakse soome ja vene keeles.
Soome naised saatsid Karjala lastele kingitusi
Novembri alguses aitas Soome president Tarja Halonen kokku panna kingituspakke Karjala vabariigis ilmale tulnud vastsündinutele. Soome naiste humanitaarabi korras saadetud pakid sisaldavad muuhulgas mänguasju ja imikute hügieenitarbeid.
Soome naiste foorumil korraldatud korjanduse tulemusel saadi 4000 vastsündinuile mõeldud kingituspakki. Peale Haloneni lõid aktsioonis kaasa ka Soome parlamendi naisliikmed.
Välis-soome parlament pidas teise istungi
6.-7. novembril toimus Helsingis välis-soome parlamendi teine istung. 1997. aastal loodud välis-soome parlament peab korralisi istungeid 2-3 aasta tagant, esimene istung peeti 1998. aastal. Parlamendi eesmärk on seista välissoomlaste huvide eest.
Novembri alguses oli Helsingis koos peaaegu paarisada kogukonda esindavad 230 välissoomlast. Parlamenti tuli tervitama Soome Eduskunna eesistuja Riitta Uosukainen, avakõne pidas president Tarja Halonen.
Istungi üks olulisemaid teemasid oli topeltkodakondsus. Tänu välis-soome parlamendi selgitustööle on Soome riik valmis selles küsimuses järeleandmisi tegema. Palju räägiti ka soome vanurite olukorrast välismaal, sellele oli pühendatud ka eraldi seminar.
Vastavalt välis-soome parlamendi kodukorrale on parlamendi esimees Soome Seltsi esimees Pertti Paasio. Parlamendi Ida-Euroopat esindavaks aseesimeheks valiti tagasi Wladimir Kokko ja tema asendajaks Toivo Kabanen.
Hatsinas avati Ingeri Liidu keskus
3. oktoobril avati Hatsinas ingerisoomlaste tugiprojekti rahastusel Ingeri Liidu keskus. Keskus hakkab toetama ingerisoomlaste väikeettevõtlust, ingerisoomlastele töö leidmist, keeleõpetuse ja kultuuritegevuse arendamist. Keskuse juhataja on Mirja Vyperalenko.
Esialgu on keskuse käsutuses kaks klassiruumi; väike õmblustöökoda; ruum, mille võib kasutusele võtta raamatukoguna ja üks tuba kontori jaoks. Pärast saneerimistöid sama hoone ärklikorrusel avatakse 2001. aasta kevadel vanurite päevakeskus ja väikesed töökojad.
Töö on keskuses juba alanud: uutes klassiruumides õpib neli soome keele rühma, lähiajal on kavas korraldada tasuline inglise ja soome keele kursus venelastele.
13. novembril alustas tööd õmblusklass. Eija Mikkoneni, Marjatta Groudströmi ja Valentina Šumjakova juhendamisel valmistavad viis naist päkapikumütse jms. Edaspidi võiks Soome Voluntate ühingu abil sisustatud väike õmblustöökoda valmistada näiteks rahvarõivaid.
20. novembril alustas SIDA projektilt saadud toetuse abil tegevust laste klubi: esimesel korral oli joonistustund.
Igal teisel kolmapäeval kuulavad keskuses teoorialoenguid põllumajandusettevõtlusega tegelevad talupidajad.
Kuni 2002. aasta lõpuni kannab seltsi kulud Soome, edaspidi on plaanis kulud katta omatulust.
Hatsinas asuv keskus annab Ingeri Liidule täiesti uued tegevusvõimalused piirkonnas, kus kõige rohkem ingerisoomlasi elab oma põliskodus.
Venemaa presidendi nõuandja sõimab rahvusvabariike etnokraatlikeks
President Putini üks lähimaid nõuandjaid Gleb Pavlovski ütles presidendi regionaalreformide poolaastapäeva puhul antud intervjuus võrguleheküljele Strana.ru (vt http://strana.ru/state/districts/2000/11/15/974291821.html) muuhulgas järgmist:
“Mitmel pool on meil kohtadel kohalikud re?iimid, etnokraatlike rühmade kvasidiktatuurid. Terve rea vabariiklike aparaatide valdav meelsus pole mitte natsionalism, vaid etnokraatia. Niisugustes kohtades, nagu Volga-äärsed vabariigid, Adõgee ja rida teisi, on pseudoseaduslikul alusel toimunud Venemaa kodanike segregatsioon etnilise tunnuse alusel, mis, muuseas, on konstitutsiooniga keelatud ja lihtsalt UK (toimetusele arusaamatu venekeelne lühend - toim)!” See ja mitmed teised intervjuus avaldatud seisukohad lubavad oletada, et reformid võeti ette ka vähemusrahvuste õiguste kärpimiseks. Pavlovskile peab igatahes õnne soovima uue suurvene sõimusõna väljamõtlemise puhul.
Riigiduuma asespiiker tahab Venemaa rahvuste ministeeriumi likvideerida
Ajalehes Kommersant ütles Venemaa Riigiduuma asespiiker Irina Hakamada: “Rahvusasjade ministeeriumi pole meile vaja. /.../ Rahvusküsimused tuleb lahendada presidendi doktriiniga.” Ja veel: “Peale selle näib mulle, et meil oleks ammu aeg loobuda igasugu rahvustest. Lõppude lõpuks on kõik Venemaa elanikud juba nimetuse järgi venelased (russkie). Näiteks mina olen pooljaapanlane. Kas ma pean siis oma pooleverelisust kõigile kuulutama? Loomulikult nimetan end igal pool venelaseks.” Varem oli heaks tooniks Venemaa alamaid, hoolimata rahvusest venemaalasteks (rossijane), mitte venelasteks kutsuda.
Hõimupäevad Mordvas
Saranskis ülikooli rahvuskultuuri teaduskonnas toimus 5. oktoobril hõimupäeva pidu “Šumbrat, Finno-Ugrija” koos kõnekoosolekuga “Regioonidevaheline mordva (mokša ja ersa rahva) ühiskondlik liikumine ja soome-ugri maailm uuel aastatuhandel”, millest võtsid osa Saranskis elavad rahvusliku intelligentsi esindajad. Samas oli avatud ka Tavla mänguasjade ning Mordvamaa sügisandide näitus. Mängiti rahvamänge ja maitsti ande. Filoloogiateaduskonna dekaan prof Mihhail Mosin esines ersakeelse ettekandega hõimupäevadest, mida Vabariigi juhi toetusel hakatakse nüüdsest tähistama ka Mordvas. Prof Vladimir Abramov meenutas mordva rahvaste rahvusliku liikumise ajalugu alates 17. sajandist. Tema ettekandest saab ülevaate Angenenj Valdonja artiklist aadressil http://www.torama.ru
Siberi jõgesid reostab radioaktiivsus
1. novembril teatasid USA ja Vene tuumaohutust jälgivad organisatsioonid, et Siberis asuvast Vene tuumakompleksist voolab keskkonda saastevett, mille radioaktiivsus on ülikõrge.
Tomi ja Romaška jõe vett uurinud organisatsioonid teatasid, et Siberi Keemiakompleksist jõkke voolav radioaktiivne saaste on suurim maailmas. Nad nõuavad, et saastatud vee loodusesse laskmine viivitamatult lõpetataks.
Siberi Keemiakompleks on paik, kus nõukogude ajal töötati välja tuumarelvi ja kus 1993. aastal toimus plahvatus, mis paiskas keskkonda radioaktiivse pilve.
Kompleks asub Lääne-Siberis, Moskvast 2900 kilomeetrit idapool asuvas kinnises linnas nimega Tomsk-7 ehk Seversk.
Taimõri põhjapõdrad on väljasuremisohus
Novembri alguses tehti Põhja-Venemaal Taimõri poolsaarel algust rahvusvahelise projektiga, mille sihiks on päästa Euraasia suurim põhjapõtrade populatsioon. Projektis osalevad ÜRO Arenguprogramm, Globaalne Keskkonnafond ja valitsusväline organisatsioon Arktiline Ring.
Seoses Taimõri muutmisega tööstuspiirkonnaks on põhjapõtrade hulk seal katastroofiliselt kahanema hakanud. Mürgised tootmisjäätmed sunnivad põtru traditsioonilisi rännumarsruute muutma. Praegu elab poolsaarel pisut üle miljoni põdra. Samas rajatakse Taimõrile üha uusi nafta- ja gaasijuhtmeid, mis põtrade elu raskeks teeb.
Keskkonnateadlaste hinnangul on põtrade populatsioon kogu Taimõri arktilise ökosüsteemi püsimajäämiseks hädavajalik.
ÜRO Arenguprogramm on valmis põtrade päästmist toetama miljoni dollariga. Ka kohalikud suurettevõtted Norilski Nikel ja Norilskgazprom on avaldanud soovi projekti toetada.
Noored arutasid keskonnaprobleeme
4.-6. septembrini toimus Tomskis rahvusvaheline noorsookonverents “Põlisrahvad ja Venemaa Põhja-alade keskkond”. Konverentsi oli korraldanud Venemaa Põhja põlisrahvaste Liit (RAIPON) koostöös Taani keskkonnaagentuuriga. Teiste hulgas äratas tähelepanu ka neenetsi assotsiatsiooni Jassavei esindaja Nikolai Latõševi ettekanne. Lisaks temale sai konverentsil moodustatud ökoloogiaküsimuste algatusrühma liikmeks ka Sergei Novjuhhov. Algatusrühma ülesandeks on jälgida konverentsi otsuste täitmist ja sinna kuulub kolmteist liiget kõigist Venemaa põhjapiirkondadest. Konverents võttis vastu resolutsiooni (vt http://www.raipon.org/russian_site/youth/tomsk/rezolution.html) ja RAIPONI noorsooprogrammi. (RAIPON)
Hantide, manside ja neenetsite kongress
24. novembril toimus Hantõ-Mansiiskis Handi-Mansi autonoomse ringkonna põlisrahvaste kongress, millel põliselanikud esitasid oma kandidaadid ringkonnaduuma valimistele põlisrahvastele mõeldud viiemandaadilisse ringkondlikku valimisringkonda. Esitati kaksteist kandidaati, viie esimesena põhja väikerahvaste ringkonnakomitee esimees Anatoli Raišev, ringkonnavalitsuse esimehe astetäitja põlisrahvaste alal Vassili Sondõkov, Jugra Päästmise ühingu esinaine Tatjana Gogoleva, kirjanik Jeremei Aipin, ja Saranpauli külavanem Nade?da Aleksejeva.
Seekord loodavad handid, mansid ja neenetsid, et põlirahvaste huve esindama mõeldud kandidaatide hulka ei esitata muid kui nende omad. Praegu on ühtsest valimisringkonnast valitud viie saadiku hulgast ainult kaks põlisrahva esindajat, kuigi selleks on soovi avaldanud üks venelane ja üks ukrainlane. Et valimised peavad olema demokraatlikud, ei saa põlisrahvad, keda on ringkonna elanikkonnast alla kolme protsendi, duuma koosseisu hääletamisega kuigivõrd mõjutada.
Naftasubjekt
240 000 elanikuga Nižnevartovski linn taotleb föderaalstaatust, et iseseisvuda Handi-Mansi autonoomse ringkonna võimu alt. Niisuguse ettepanekuga esines üks linnapeakandidaatidest. Novembri teisel poolel kogus ta linnaelanikelt enam kui 38 000 allkirja oma idee toetuseks. Föderaalstaatus on Venemaal siiani Moskval ja Peterburil. Peapõhjuseks on igatsus iseseisva eelarve järele, et mitte jagada seda maal elavate põliselanikega. Nižnevartovski linna eelarve on sel aastal viis miljardit rubla. Võrdluseks: 1,5-miljonilise Jekatrinburgi eelarve on ainult kolm miljonit.