Mari “suveräänsuse” aastapäevMuid sõnumeid Marimaalt
Kriminaalne valimiskampaania
Mari “suveräänsuse”
aastapäev
Kellele päike, kellele trellid
Laste teatrifestival
Šakirov rahvakunstnikuks
Energiakriis
Lühidalt
Kriminaalne valimiskampaania
21. novembril peksti Medvedevos läbi Marimaa presidendikandidaadi Vladimir Ruzljaejevi valimisstaabi ülema asetäitja, kelle korterisse tunginud kolm maskides meest panid tal käed raudu ning viisid ära dokumendid, raha, väärtasjad ja valimisstaabi võtmed. Järgmisel päeval teatas Marimaal viibiv Venemaa presidendi Volgamaade esindaja asetäitja Valentin Stepankov ajakirjanikele, et kuritegelikud rühmitused avaldavad mõju vabariigi valitsusele. Stepankovi visiidi eesmärk oli ta enda sõnul konstitutsioonilise korra loomine ning valimisjaoskondade valmisoleku kontroll. Juba paar aastat on Venemaa ajakirjanduses ilmunud materjale president Vjatšeslav Kislitsõni kriminaalsetest taustadest. Samas pole kellelegi saladuseks, et Moskva keskvõim Kislitsõni tagasivalimist ei toeta. (lenta.ru ja strana.ru materjali põhjal)
Mari “suveräänsuse” aastapäev
22. oktoobril tähistati Mari Eli Vabariigi suveräänsusdeklaratsiooni 10. aastapäeva. Sel puhul kirjutasid president Vjatšeslav Kislitsõn ja Riigikogu esimees Mihhail Žukov pöördumise vabariigi elanikkonna poole, kus öeldakse: “22. oktoobril 1990 võttis Mari ANSV Ülemnõukogu vastu deklaratsiooni riiklikust suveräänsusest Venemaa Föderatsiooni koosseisus.
Dokumendi poliitiline tähendus seisneb kinnituses, et Vene riigi taassünd on võimalik üksnes kõigi tema avarusi asustavate rahvaste ja rahvusrühmade vaba arengu korral.” Samas rõhutatakse veendumust, et Marimaa edasine areng ja õitseng on võimalik ainult Venemaa koosseisus.
Kellele päike, kellele trellid
24. oktoobril levitas Marimaa Vabariigi
presidendi infoteenistus rühma haritlaste pöördumist. Selle
tekst on järgmine: “Ajalehe Versija 40. numbris on
avaldatud Nikolai Bratkovi artikkel “Pskovskij Babaj ili
Vospominanie o budushcem”, mille autor solvab meie
vabariigi elanike isamaalisi tundeid. Ta irvitab küüniliselt
mari rahva riikluse ühe sümboli, 1992. aasta 3. septembril
Marimaa Vabariigi Ülemnõukogus kinnitatud lipu, üle. Ta
kirjutab: “... nüüd lehvib “hallil majal” (Joškar-Olas)
ainult üks lipp: sini-punaste servadega, kuid keskel
vanglatrellid valgel taustal...”. Autorile teadmiseks, et
sümbol, mida ta vanglatrellideks nimetas, on maride ja mitme
teisegi rahva jaoks päikese sümbol, mis väljendab
loodusjõudude austamist. Oleme ajakirjaniku niisuguse
väljenduse pärast nördinud ning loeme nimetatud publikatsiooni
Mari Eli Vabariigi paljurahvuselise elanikkonna kodanikutunde ja
väärikuse solvamiseks. Loodame, et Mari Eli Vabariigi Riigikogu
ei jäta seda fakti tähelepanuta.” Avaldusele on alla
kirjutanud Gennadi Aiplatov, Nikolai Rõbakov, Viktor Nikolajev
jt mari loomingulise intelligentsi esindajad.
Laste teatrifestival
5.-8. novembrini toimus Joškar-Olas kohaliku teatristuudio Peegel algatusel soome-ugri lasteteatrite festival. Üritust toetasid Marimaa kultuuri- ja haridusministeerium ning Mari Noorsooteater. Festivali avasid külalised Karjalast Anu Berneri soomekeelse näidendiga “Sinine sabatu rebane”. Erilise mulje jättis Berjozovo lastekollektiiv Handi-Mansi autonoomsest ringkonnast, kes esitas muusikalavastuse Juvan Šestalovi poeemi “Olen inimene” järgi. Lavastus, mida kandis mure kodukandi tuleviku pärast, paistis silma rahvusliku koloriidi poolest. Udmurte esindas Sarapuli lasteteater, kes esitas luuleetenduse “Eluvaljad” udmurdi poeedi F. Vassiljevi loomingu põhjal. Komi teater näitas A. Kleini näidendit “Hoste saladus”. Teatristuudio Peegel esitas kaks näidendit: Miklai Rõbakovi muinasjutu “Alvar ja vari” soome kirjaniku Leena Laulajaineni muinasjuttude motiividel ning P. Esenei “Loomade kohtu”. Festivali lõpetas Morko rajooni lasteteater Marimaalt A. Jakuševi näidendiga “Iidsed juured”. (Vasli Uralmari)
Kunstifestivalil “Mari sügis” toimus 15. novembril mari superstaari Stanislav Šakirovi kontsert. Saal oli puupüsti täis ja piletid välja müüdud juba ammu enne kontserti. Kontserdile olid tulnud ka vabariigi president Vjatšeslav Kislitsõn ja riigisekretär Nikolai Gavrilov. President luges ette oma määruse Šakirovile Mari Eli rahvakunstniku nimetuse andmise kohta. Presidendi huvi populaarseima mari estraadilaulja vastu polnud juhuslik, sest presidendivalimised lähenesid. Kislitsõn püüdis iga suuremat rahvakogunemist oma kampaanias ära kasutada ning jagas kõigile, kes rahvale meeldivad, järjest tiitleid. Kuigi Šakirov on rahvakunstniku nime tõesti väärt. (Vasli Uralmari)
Energiakriis
22. novembril jäi kogu Joškar-Ola sooja veeta, põhjuseks linna suured küttevõlad. Et Marimaal on 22 kraadi külma, siis kütmist ei katkestatud. Samal päeval suri voolukatkestuse tõttu Novõi Torjali haiglas sündinud laps. Kokku on Marimaa elektrienergia eest võlgu 870 miljonit rubla (u 580 miljonit krooni) ning rohkem võlgu anda ei taheta. Joškar-Ola on pime linn: seda valgustavad ainult autolaternad. Kui nädala jooksul võlgu ära ei maksta või ei leita mingit muud lahendust, jääb kogu Marimaa pimedaks, ennustas telejaam ORT. Probleemide lahendamiseks on moodustatud eriline energiakriisi komisjon. Novembri lõpuks oli vähemalt Joškar-Olas soe vesi kraanides tagasi.
6. oktoobril pakkusid Mari Eli kaubandus- ja teenindusministeerium ning vabariiklik ametiühingukomitee vabariigi 80. aastapäeva puhul vaadata-proovida mari rahvusköögi hõrgutisi. Näitusdegusteerimisele, mille eesmärk oli tutvustada mari köögi traditsioone ja nende uuenemist, olid oma toodangut toonud kaheksa Marimaa ühistoitlustajat. Roogade hulgas oli nii vanu ja unustatuid kui uusi, milles arvestati tänapäeva kulinaaria nõudmisi ja uuemaid suundumusi.
25. oktoobril toimus Mari Teadusliku Uurimise Instituudis konverents “Mari rahva etnogenees ja varane ajalugu”.
16.-17. novembrini toimus Joškar-Olas rahvusvaheline teaduskonverents “Soome-ugri filoloogia aktuaalseid küsimusi”, mis oli pühendatud mari rahvusriikluse 80. aastapäevale, mari kirjakeele 225. aastapäevale ja professor Galkini 70. sünnipäevale.
