Silmus Marimaa presidendi kaela ümber
Vasli Uralmari
4. novembril tähistati Mari Eli Vabariigi 80. aastapäeva. Pidulikul koosolekul oli aukülaliste hulgas ka Eesti suursaadik Venemaal Tiit Matsulevitš, kes oma kõnes märkis, et mari-eesti suhetes on tarvis enam konkreetsust. Oma sõnade kinnituseks kinkis ta Marimaa presidendile Vjatšeslav Kislitsõnile eesti lipsu, et ta tunneks kogu aeg eesti silmust ümber kaela. Saadiku sõnad võivad osutuda prohvetlikeks, sest praeguse presidendi päevad Marimaa riigipea ametis on loetud – varsti on tal ilmselt lips läbi.
Revisjon Marimaal
Juba oktoobrikuust peale toimub Marimaal suur revisjon: kohale on sõitnud õiguskaitsjad ja revidendid Moskvast ja Nižni Novgorodist, kus paikneb Venemaa presidendi Volgamaade regiooni esindus. Revidente on palju. Nižni Novgorodi omad tegelevad ametkondliku kontrolliga ministeeriumides ja maksuametis. Venemaa siseministeeriumi liinis toimuva suuremastaabilise kontrollimise ajendiks olid Venemaa pressis avaldatud materjalid.
20. oktoobril võttis Venemaa presidendi eriesindaja asetäitja Valentin Stepankov kokku revisjoni esialgsed tulemused.
Kislitsõni nelja valitsusaasta jooksul on majanduse juhtimise alal kujunenud küllalt kurb olukord. Seda on näha selle järgi, kuidas on koostatud eelarvet ja kuidas on eelarveraha jagatud. Seadust rikkudes on valitsuse juurde loodud mitmesuguseid fonde, mis faktiliselt on osutunud kohalike ametnike taskupikendusteks. Föderaaleelarve eraldisi kulutati ebasihipäraselt, mõni rajoon sai 5-6%, teine 120-150%. Umbes pooled vabariigi ettevõtteist töötavad kahjumiga. Eraettevõtjatele on antud alusetuid soodustusi, mille tagajärjel on vabariik jäänud ilma 31 miljonist rublast. Valitsuse käendusel on kommertsstruktuuridele antud krediiti, mida pole hüvitatud. Marimaa Vabariigi võlg on 415 miljonit rubla (u 277 miljonit krooni). Loodud reservfondide vahenditest osteti vabariigi juhtidele kortereid, autosid, mööblit, anti laenu jne. Sealt said raha ka föderaalametnikud. Isegi föderaaleelarvest saadud laen lastetoetuse võlgnevuse kustutamiseks on valitsuse otsusega suunatud isiklike vajaduste rahuldamiseks.
Majandus- ja finantsnäitajate järgi on vabariik pankrotis. Kulude osas on vabariigil vajaka 4,5 miljardit rubla (u 3 miljardit krooni), tulusid on aga ainult 2,4 miljardit (u 1,6 miljardit krooni). Statistilistest näitajatest tõusis viimase nelja aasta jooksul ainult allpool vaesuspiiri elavate inimeste hulk. Kui neid 1996. aastal oli 56%, siis praegu on 70%. Elatustaseme poolest on vabariik föderatsiooni subjektide hulgas tagantpoolt kolmas. Marimaa elanikud saavad oma töö eest kümme korda vähem palka kui moskvalased ja kolm korda vähem kui Komi Vabariigi elanikud.
Vabariiki juhitakse ebakompetentselt, kuid ennast unustamata. Ühe riigiametniku ravimiseks Saksamaal näiteks kulutati 280 tuhat rubla.
Marimaal töötab siseministeeriumi brigaad Moskvast, juba on algatatud rida kriminaalasju.
Ees seisavad presidendivalimised
3. detsembril toimuvad Marimaal korralised vabariigi presidendi valimised. Registreeritud on seitse kandidaati: Marimaa Vabariigi siseminister Anatoli Ivanov, praegune president Vjatšeslav Kislitsõn, Joškar-Ola linnapea Veniamin Kozlov, kindralmajor Ivan Teterin, Vladimir Ruzljajev (või Ruzkjajev), žirinovskilane Leonid Markelov ja Dail Šagiahmetov.
Seitsmest kandidaadist on mari ainult Teterin. Kui marid hääletavad tema poolt (eelmistel valimistel hääletasid ka marid venelase Kislitsõni, mitte mari Zotini poolt – toim märkus), on tal suured šansid valimised võita või pääseda teise vooru.
Seoses revisjoniga ja presidendi positsioonide nõrgenemisega lõpeb ka Kislitsõni isikukultus. See tendents on meedias märgatav. Vabariiklikud ajalehed, raadio ja televisioon ei pööra talle enam nii palju tähelepanu kui varem, ei kiida enam iga päev tema “edusamme”. Presidendile on truuks jäänud peaaegu kõik marikeelsed ajalehed (Mari El, Kugarnja) ja venekeelne Marijskaja Pravda. Opositsioonis on Dobrõje Sosedi (trükitakse Tšuvaššias) Molodjožnõi Kurjer, Joškar-Ola, Resursõ Mari El, Mestnoe Vremja Mari El, Versija Marij El.
Olukord Marimaa poliitilises elus kujuneb huvitavaks ja see, milline tulevik ees ootab, sõltub maridest endist.
Tagantjäreletarkus: Marimaa valimistulemused
3. detsembril toimunud Marimaa presidendivalimistel sai 29,21% häältest endine žirinovskilane Leonid Markelov. Teisele kohale jäi istuv president Vjatšeslav Kislitsõn 25,19 protsendiga. Mari rahvusest Ivan Teterin sai 18,82% häältest. Ülejäänud kandidaadid järjestusid järgmiselt: Anatoli Ivanov (9,43%), Dail Šagiahmetov (4,14%), Joškar-Ola linnapea Veniamin Kozlov (4,15%), Vladimir Ruzljajev (3,24%). Kõigi kandidaatide vastu hääletas 4,22% valijaist. Teise vooru pääsesid seega Markelov ja Kislitsõn, kelle kõrvaldamiseks Moskva keskvõim teeb tõenäoliselt kõik võimaliku.
Kui arvestada, et marisid on vabariigi elanikkonnast üle 40% ja oletada, et Teterini poolt hääletasid ainult marid, siis pidid vähemalt pooled neist hääletama kellegi muu poolt. Erik Juzykain Marimaalt kommenteeris aga tulemusi ugrimugri postiloendis järgmiselt: “Kuigi ebameeldiv tulemus, on selles siiski palju positiivset: 1) esimene kord mari intelligents ühines ühe kandidaadi ümber, 2) 18 % saavutamine ühe kuuga on suur tulemus [ilmselt on mõeldud kampaania pikkust - toim], 3) marilaste seas on kindel kontingent, kes on valmis hääletama hea mari kandidaati poolt.”
Marimaa Riigikokku valiti Jaak Prozese andmeil 5. oktoobril 18 mari rahvuse esindajat, 32 venelast ja ukrainlast, 7 tatarlast ja tšusvašši, 3 muud. Et osalusprotsent jäi väga madalaks, kuulutati valimised mittetoimunuks 7 valimisringkonnas: neljas seetõttu, et hääletamas käis alla 25% hääleõiguslikest, kolmes aga seetõttu, et enim hääli saanud kandidaadi häälte arv osutus väiksemaks kui kõigi kandidaatide vastu hääletanute arv. Neis seitsmes ringkonnas toimusid 3. detsembril kordusvalimised, mille tulemusi pole toimetusel veel teada.
Niisiis vastab maridest parlamendiliikmete osatähtsus (30%) esialgu paremini maride osatähtsusele vabariigis kui mari presidendikandidaadi poolt antud häälte protsent. Arvestada tuleb sedagi, et majoritaarse valimissüsteemi puhul muutuvad proportsioonid paratamatult kontrastsemaks: enamus saab antud häältest rohkem kohti ning vähemus vähem.
Andres Heinapuu