Hõimunädal pakkus ugrihuvilisele nii loenguid kui pillerkaari

Kirsti Ruul

24. korda toimunud hõimupäevade üritused olid tänavu erakordselt menukad ja publikurohked.

Hõimupäevade tähistamine on tänaseks muutunud suurürituseks, haarates tuhandeid inimesi ja kümneid organisatsioone. Tänavugi peeti kinni varasematest traditsioonidest ja kutsuti külla esinejaid (pms folklooriansambleid), kes andsid arvukalt tasuta kontserte koolides ja kultuurimajades, esinedes ka koos kohalike rahvamuusikutega.

Oktoobri kolmandaks nädalaks tuli Eestisse üle kuuekümne külalise Lätist, Soomest, Ungarist ja Venemaalt, kes esinesid kümnetes koolides Tallinnas, Tartus ning väiksemates linnades ja maakondades. Harjumaal ja Tallinnas esinesid Varjogani küla handid ja soomlaste ansambel Virmon pelimannit, Ida-Virumaal ja Narvas liivlaste Dambergite pereansambel Kōla (Saar), Järvamaal ja Lääne-Virumaal komide ansambel Pölöznitš a (Rukkilill), Läänemaal ja Hiiumaal ersalaste Kulmino külaansambel Komoljavka (Humal), Pärnumaal ja Pärnus udmurtide Ekton Korka (Tantsumaja), Põlvamaal Viena karjalaste Jyskyjärvi küla ansambel ja Viljandimaal ungarlaste Kalocsa rahvakunstiansambel.

Hõimupäevadega koos avati 9. oktoobril ka Kunstiakadeemia ekspeditsioonimaterjalide põhjal valminud näitus “Tundrarahvas neenetsid”. Kohal oli rõõmustavalt palju huvilisi, nende hulgas ka kultuuriminister Signe Kivi, Ungari suursaadik Béla J?vorszky ja Riigikogu kultuurikomisjoni esimees Mart Meri.

Esmakordselt hõimupäevade ajaloos käsitleti väljaspool Eestit elavate eestlaste teemat. 11. oktoobril toimus Ajaloo Instituudis välis-eesti päev, kus nii ettekanded kui ka filmid keskendusid peamiselt idapoolsetele väliseestlastele. Ettekandeid pidasid Jüri Viikberg, Igor Tõnurist, Edgar Saar, Aivar Jürgenson, Anu Korb ja Regina Lell. Filme Siberi eestlastest (Aivar Jürgenson) ja Ülem-Suetuki külast (Ants Vist) kommenteerisid autorid.

Oktoobri lõpuni oli Tallinnas Kuldjala tornis Udmurdi lasteloomingu ringi Kuzõlikar (Sipelgapesa) ja selle juhendaja Kasim Galihhanovi kunstinäitus. Etnofuturistlik kunstnik Galihhanov viibis ka ise hõimupäevadel ja Tallinnas näituse avamisel.

Oma tehnikat ja imetlusväärset vilumust puust esemete valmistamisel demonstreerisid kuulsad ersa käsitöömeistrid, vennad Rjabovid Tavla külast. Nende puuvestmist sai oma silmaga näha ning nende töid ka osta Tallinnas Demini kaubamajas ja Tartus Eesti Rahva Muuseumi näitustemajas. Eestisse jätsid nad mitmesajapealise puuhobusekarja.

Udmurdi kunstnik Kutšõran Juri esines 10. oktoobril Tartu Ülikooli raamatukogus oma näituse avamisel ja 12. oktoobril Tallinnas Kunstiakadeemias etnofuturistliku antistriptiisiperformance’iga “Kallen olle”. Etenduses kasutati udmurdi rahvarõivaid ja rahvamuusikat ning improvisatsiooni selle motiividel.

12. oktoobril külastasid hõimupäevade külaliste esindajad Riigikogu. Soomeugrilasi võtsid vastu Riigikogu soome-ugri toetusrühma esimees Arnold Rüütel ja aseesimees Aimar Altosaar.

Soome Instituut kutsus 13. oktoobril geneetikuid ja keeleteadlasi avalikult arutlema teemal "Meil kõigil on geenid". Viimastel aastatel fennougriste erutanud keele ja geenide seos polnud seni veel keele- ja geeniteadlaste ühisarutelus kunagi käsitlemist leidnud. Tallinnas Kirjanike Maja musta laega saalis võtsid sõna akadeemik Mart Saarma, professor Erki Truve, akadeemik Richard Villems, professor Ago Künnap ja professor Kalevi Wiik.

12. oktoobri õhtul esinesid Tallinna hõimuklubis Kloostri Aidas handid – hõimupäevadel pole handid kunagi varem esinenud ning nüüd oli eestlastel suurepärane võimalus handi laulikuid Varjogani külast Handi-Mansi autonoomsest ringkonnast oma silmaga näha ja kõrvaga kuulda. Kuulda võisid hante ka raadiokuulajad, sest kohe pärast hantide esinemise lõppu kihutas Jaak Johanson jalgrattal Raadiomajja, et värsket salvestust kogu Eestimaa peale laiali laotada.

13. oktoobril oli hõimupäevade peakontsert Tartus, kus esinesid Väike Hellero, komi ansambel Pölöznitša (Rukkilill), Jyskyjärvi küla ansambel Viena Karjalast ning Kalocsa linna folklooriansambel Ungarist.

14. oktoobril oli Tallinnas Rahvusraamatukogus hõimupäevade peakontsert. Üles astus setude Siidisõsarõ, soomlaste ansambel Virmon pelimannit, ersade Kulmino külaansambel Komoljavka (Humal), liivlaste Dambergite pereansambel Kōla (Saar), udmurtide ansambel Ekton korka (Tantsumaja), handi laulikud Varjogani külast, ersa ansambel Digolja (Lustija), Viena karjalaste Jyskyjärvi küla ansambel ja ungarlaste rahvamuusikaansambel Kalocsa linnast.

Välja kuulutati loovtööde võistluse “Minu soome-ugri kontaktid” võitjad: Laura Algo, Mihhail Antonov, Michael Burich, Pippa Hill, Lauri Jaakson, Liia Järv, Annely Kallo, Kristiina Kuslapuu, Tiina Liiving, Matti Piiparinen, Birgit Purres, Jako Salla, Reijo Simsan, Kadri Säre, Kristiina Tähtse ning J?nis Zvaigzne. Vendade Rjabovite nikerdatud auhinnahobused on laureaatidele juba laiali saadetud.

Hõimunädala lõpuõhtu 14. oktoobril Kloostri Aidas kujunes eriti meeleolukaks, sest algselt mari-teemaliseks ürituseks kavandatud peol astus üles enamik soome-ugri külalisi nii eraldi kui ka üheskoos ning tantsuruumi saamiseks tuli lauad-toolid kokku lükata.

25. hõimupäevad Eestis toimuvad 15.-20. oktoobrini 2001.

Hõimupäevad ajakirjanduses

Hõimupäevad toovad Eestisse soome-ugri folklooriansamblid – Postimees, 9.X.
Algavad hõimupäevad – Eesti Päevaleht, 9.X
Taas on tulekul hõimupäevad. – Hiiumaa, 10.X.
Hõimurahvad näitavad oma kultuuri. – SL Õhtuleht, 11.X.
Hõimupäevi sisustavad udmurdid. – Pärnu Postimees, 11.X.
Tiia Linnard. Jõhvis laulab hõimupäeval liivlane. – Põhjarannik, 12.X.
Liina Valper . Sõprus ei tunne riigi- ega keelepiire. – Võrumaa Teataja, 12.X.
Kaire Reiljan. Mordvalased laulavad Läänemaal. – Lääne Elu, 12.X.
Hõimunädal. – Koit, 12.X.
Päeva pilt. – Järva Teataja, 12.X.
Helgi Kaldma. Madjarid tutvustasid oma pärimusmuusikat. – Viljandimaa, 14.X.
Jaak Johanson. Hõimupäevad ei lõpe... – Postimees, 19.X.
Annika Poldre. Handid laulsid esmakordselt Eestis. – Maaleht, 19.X.

Ingmar Muusikus. Etnofuturistlik monoetendus Kunstiakadeemia saalis: [Fotod]. – Eesti Ekspress, 19.X.


Fenno-Ugria Infoleht, 2000, nr 6 (26)

SURI