Metsaneenetsi kirjanik kirvega Lukoili ekskavaatori vastu
Handi-Mansi AR Surguti rajoonis Varjogani lähedal asusid Lukoili töötajad 14. septembril ekskavaatoriga lõhkuma silda, mis oli ainus ühendustee kirjanik Juri Vella (Aivaseda) ja teiste sealsete põliselanike elukoha ja muu maailma vahel. Üle silla vedas mitu suurperet toitu, see oli ka laste ainus koolitee ja arsti ainus võimalus pääseda abivajajate juurde. Kohal viibinud kogukonnapealik Juri Vella palus lammutajailt kõigepealt näha mingitki dokumenti, mis lubaks neil nii teha. Kui seda ette ei näidatud (tõenäoliselt midagi niisugust polnud olemaski), lõhkus Vella kirvega ekskavaatoriauto rattad. Sild lammutati siiski.
Infokeskusele pole veel teada, mida on kohalikud võimud põlisrahva õiguste eest võitleja vastu konkreetselt ette võtnud, kuid asjaolu, et 26. septembril saatis Venemaa Põhja Põlisrahvaste Assotsiatsiooni president Sergei Harjutši Juri Vella kaitseks kirja Handi-Mansi Autonoomse Ringkonna kubernerile Aleksandr Filipenkole, lubab karta kõige halvemat. Oma kirjas väljendab Harjutši, rahutust seoses naftafirma LUKoil-Zapadnaja Sibir tekitatud konfliktolukorraga Surguti rajoonis. Aivaseda tegevust hindab Harjutši hädakaitsena (VF Kriminaalkoodeksi paragrahv 37), sest ta kaitses ühiskonna huve ning oma Venemaa põhiseadusega tagatud õigust elutegevuseks vajalikele tingimustele.
Täiendus:
Pärast Infolehe ilmumist selgus, et Juri Vella vastu algatati kriminaalasi, teda süüdistati huligaansuses. Mitmed Venemaa põlisrahvaste organisatsioonid on saatnud abipalveid tema toetuseks väja astuda (vt nt Kaug-Idast tulnud palve vene ja inglise k;), asi äratas tähelepanu ka rahvusvaheliselt. Seepeale võeti kriminaalasi tagasi. Siiski on 2001. aasta mai alguse seisuga jõus tsiviilotsus, mille järgi Vella peab Lukoilile hüvitama tekkinud kahju ligi 26 000 rubla ulatuses. Vella on asja edasi kaevanud ning järgmise astme kohtuistung on määratud mai lõppu.
Juri Vella (kodanikunimega Aivaseda)
on neenetsi kirjanik, kes on tagasi pöördunud oma sugukonna maadele, et elada normaalset metsaneenenetsi elu. Lisaks põdrakasvatusele ja sellealasele ühiskondlikule tööle (ta on Handi-Mansi AR Erapõdrakasvatajate Liidu esimees) on ta loonud Varjogani vabaõhumuuseumi, etnograafilise ja (põhiliselt enda salvestatud) videoarhiivi hantide ja metsaneenetsite elust. Tema eesmärk oli luua muuseum oma inimestele, mitte võõrastele: “Tavalises muuseumis lihtsalt hoitakse asju. Nad on klaasi all, ja inimesed käivad neid vaatamas. Niisugune muuseum on linlaste ja võõramaalaste jaoks. Meile on vaja hoopis teistsugust muuseumi.” Ja ega Vella võõrale kõike näitagi, sest igas kultuuris on ainult omadele määratud pühadusi. Varjogani muuseumi on nimetatud ka Põhjala põlisrahvaste meeleheitlikuks kultuurilise enesemääramise ja enesesäilitamise katseks, mille kaudu hävingu äärel olev kultuur kinnitab enesele omi väärtusi ja võõrastele oma elusust. Lisaks on Vella öelnud: “Minu kodu on ka muuseum. Mu külalised saavad võimaluse näha ja aru saada, milline on põhjapõdrakasvataja traditsiooniline eluviis.” Teiste hulgas on tema eluviisiga tutvumas ka Eva Toulouze Eestist, ta teoste prantsuse keelde tõlkija.
Mullu anti Juri Vellale Avatud Ühiskonna Instituudi (Moskva, Sorose Fondid) auhind “Ennastsalgavuse eest” (teise soomeugrilasena on selle auhinna saanud vepsa muuseumi rajaja Rjurik Lonin). Auhinnaraha eest ostis ta väikese Rootsi päritolu saekaatri, et taigaelanikel oleks kergem oma ehituste jaoks laudu valmistada. Seni olid nad palkidest laudu saaginud “Družba” saega.
Juri Vella konflikt Lukoiliga on kestnud juba aastaid. 1995. aastal püstitas ta Hantõ-Mansiiski ringkonna administratsiooni hoone ette koja, et piketeerida naftamaardlate laiendamise vastu hantide ja metsaneenetsite maadel. Sellest hoolimata peatasid ringkonna võimud “Kogukonnamaade määruse” toime ning võtsid vastu maapõueseaduse, milles on ette nähtud kogukonnamaade sundvõõrandamine naftakaevandamiseks.
Naftamaardlate laiendamine on vastuolus põliselanike ja Lukoili vahel sõlmitud lepingutega, milles on muuhulgas kirjas, et teatud osale kogukonnamaadest ei laiendata naftakaevandamist enne 2005. aastat. Vella kirjutas seepeale avaliku kirja Lukoili presidendile Vagif Alekperovile:
“Teie alluvad soovivad katkestada lepinguid, mille alusel Lukoil sai õiguse töötada meie isade ja vanaisade maadel. Meie, erapõdrakasvatajad, oleme nõus majanduslepingud katkestama, sest need niikuinii ei hüvita seda kahju, mida naftapuurijad on meie elule teinud. Peamist, looduskaitsealast punkti pole teie alluvad täitnud.
Me ei nõua Lukoililt tagasi neid tulusid, mis ta on saanud meie maade kasutamise eest. Me nõuame Povhovskoje kaevanduse demonteerimist ja meie põdrakarjamaade tagastamist, et saaksime ennast oma maal oma tööga elatada.”
Teises kirjas ringkonna kubernerile Filipenkole lubas ta alustada kohtuprotsessi Lukoili ja ringkonna administratsiooni vastu, kui olukorrale muud lahendust ei leita.
AH
Juri Vellast:
Õlisrahvad Turus ja Helsingis. –
Fenno-Ugria Infoleht1999, nr 1, lk 12-14
http://www.suri.ee/il/99/1/olis.html
Tema luuletus Ajutine linn
Nafta ja põlisrahvaste konfliktist:
Survival bulletin,
October 2000: Oil companies steal Khanty land
http://www.survival-international.org/khantyuab0010.htm
Struggle over Land and Resources: Oil Development in the Khanty-Mansi Area http://arcticcircle.uconn.edu/ArcticCircle/SEEJ/Khanty/index.html
Khanty Mansi Oil Development By: Sarah
Shields (TED Case Studies: Case #499)
http://ausolaris1.american.edu/projects/mandala/TED/russoil.htm
http://www.american.edu/projects/mandala/TED/russoil.htm
Indigenous reindeer herders under siege by
oil industry (1992)
http://www.koeln-online.de/infoe/nenets.html
Soviet Union: The Big Problems of Small
Ethnic Groups. By Aleksandr I. Pika and Boris Prokhorov (1988)
http://arcticcircle.uconn.edu/SEEJ/Yamal/pika1.html
SURIs:
Endangered Uralic Peoples:
Ob-Ugrians and Samoyeds – http://www.suri.ee/eup/ob.html
Khants – http://www.suri.ee/eup/khants.html
Infolehes varem ilmunud:
Konverentsil Nafta ja põlisrahvad osalenute
kommünikee. Helsinki, 5.-7. veebr. 1999
http://www.suri.ee/il/99/1/kommun.html
Seadusetus ja nafta hävitavad
põlisrahvaid. – 1998, nr 2
http://www.suri.ee/il/98/2/seaduset.htm
Jugani hante ähvardab naftatööstuse
ekspansioon (Survival Internationali üleskutse aastast1998)
http://www.suri.ee/il/99/4/hant.html
Fenno-Ugria Infoleht, 2000, nr 5 (25)
© SURI