Andres Heinapuu
15. oktoobril toimuvad Udmurdi Vabariigi presidendi valimised. Udmurdimaa oli viimane parlamentaarse valitsusvormiga Venemaa Föderatsiooni subjekt. Presidendikohale pürib 11 inimest. Tõsiseltvõetavaid kandidaate on kolm, pärast seda, kui valimiskomisjon diskvalifitseeris Andrei Solujanovi, firma Kupol arendusdirektori.
Tugevaim neist näib olevat Udmurdi Vabariigi Riiginõukogu esimees Aleksandr Volkov, kellel on (21. septembri Komsomolskaja Pravda väitel) õnnestunud ebaseaduslikult sokutada valimiskomisjoni esimeheks oma endine advokaat Dmitri Talantov, ning kes üldise arvamuse järgi kontrollib kohalikku riiklikku meediat. Volkov on 25. detsembril 1951. aastal Brjanskis sündinud venelane, lõpetanud Permi Polütehnilise Instituudi ehitusinsenerina 1978. aastal. Samal aastal suunati ta tööle Udmurdimaale.
Poliitilist karjääri alustas ta 1986 Glazovi linnanõukogu esimehena, Udmurdimaa “peremeheks” sai 1993. aastal, kui ta määrati ANSV Ministrite Nõukogu esimeheks. Samal aastal valiti ta Venemaa Föderatsiooninõukogusse. Aprillist 1995 on ta Riiginõukogu esimees. Poliitiline taust on tal ebamäärane, nagu Udmurdimaal tavaline. Ühessegi parteisse ei kuulu, 1995. aastal kandideeris Udmurdi Riigikokku praeguseks olematu kohaliku nomenklatuuri “liikumises” Udmurtia. 1999. aastal sai Riiginõukogu esimeheks “Otetšestvo” ja kommunistide häältega, kellega tal on siiani head suhted. Suhtumist udmurtidesse iseloomustab asjaolu, et möödunud aasta aprillis käitus ta Udmurt Keneši erakorralisel kongressil ülbelt ja ebaviisakalt ning esitas udmurtide rahvusliikumisele alusetuid süüdistusi.
Udmurt Keneš toetab valimistel udmurt Pavel Veršininit, kes on lõpetanud Iževski Põllumajandusinstituudi insenerina, olnud remonditöökoja juhataja, peainsener ja kolhoosiesimees udmurdi enamusega Možga rajoonis. 1990-1995 oli ta põllumajandusminister, seejärel valitsuse esimees. 1999. aastast on ta Riiginõukogu aseesimees.
Peaministrina pidas Veršinin esmatähtsaks tööstuse arendamist. Tihedamad sidemed udmurdi rahvusliikumisega näivad olevat küllaltki värsked. Möödunud aastal Udmurt Keneši erakorralisel kongressil esinedes soovitas ta udmurdi rahvusliikumisel rohkem tegelda propaganda aabitsatõdede omandamise ja imagoloogiaga, et edaspidistel valimistel edukamalt esineda.
Ajalehes Gerd avaldatud rumalust (vt lk 12) kasutati edukalt ära Veršinini-vastases kampaanias (muuhulgas levitas kommunist Sergei Šargajev artikli koopiat Riiginõukogus ning esines selle puhul ka nördimusavaldusega). 3. augustil oli ette nähtud Veršinini kandidatuuri ülesseadmiskoosolek, kus ta aga soovitas oma pooldajaid hääletada Nikolai Ganza poolt. Teatati ka, et Veršinin asub juhtima Ganza kampaaniat. Siiski teatas Veršinin 6. augustil valimiskomisjonile, et ta kandideerib presidendiks.
Nikolai Ganza, kelle poolt Veršinin vahepeal udmurte hääletada soovitas, on Udmurdimaal veelgi uuem tegelane kui Volkov. Ta on rahvuselt venelane, sündinud Kasahstanis 27. oktoobril 1946, õppinud Tomskis, töötanud ehituse alal Usbekistanis ja Ukrainas. Udmurdimaale Glazovisse saabus ta 1994. aastal mehaanikatehase direktoriks. 1999. aastal valiti ta Riiginõukogusse, samast aastast on ta Udmurdi Vabariigi valitsuse esimees. Poliitiliselt toetab Ganzat Kremli võimupartei Jedinstvo. Moskva ajakirjanduses on viimasel ajal ilmunud mitmeid teda kiitvaid artikleid. Udmurt Keneši kongressilt mäletavad udmurdid tema arvamust, et põhiseaduse parandusettepanek, mille kohaselt Udmurdimaa president peaks udmurdi keelt oskama, on väär ja et seda pole kellelegi tarvis.
Juuli lõpus korraldatud sotsioloogilise küsitluse järgi on populaarseim Volkov (38%), teisel kohal Veršinin (19%), kolmandal Ganza (12%). Kummalisel kombel oli Veršinini toetusprotsent Ižkaris, kus elavad põhiliselt venelased, veidi suurem kui rajoonides (21% ja 19%). Siiski tuleb arvestada, et rajoonide hulka kuulub ka Volkovi kindel kants Glazovi rajoon koos samanimelise vene linnaga. Usutavasti on rahvuslikul pinnal provotseeritud poriloopimine (vt K.Zamjatini artiklit, lk 11-12) pärast küsitluse toimumist kahandanud Veršinini toetust. Veelgi rohkem võivad kahandada mõlema Volkovi oponendi šansse kirjeldatud segadused Veršinini kandideerimise ümber. Kuid, nagu teada, on venemaalaste valimiskäitumine ettearvamatu…
Udmurdimaa valimisseaduse järgi saab presidendiks kandidaat, kes on kogunud enim hääli, kuid mitte vähem kui 25% valimas käinuist, keda peab olema vähemalt 25% hääleõiguslikest. Algselt oli eelnõus ette nähtud valimiste teine voor kahe enim hääli saanu vahel, kui ükski kandidaatidest ei saa absoluutset enamust. See säte tühistati, põhjenduseks raha kokkuhoid, juba pärast seda, kui eelnõu oli läbinud juriidilise ekspertiisi Moskvas. Teise vooru ärajätmine tugevdas Volkovi positsiooni, sest nii ei saa tema vastased teises voorus oma hääli tema vastu ühendada. Kuulujutud sellest, nagu oleks Ganza ja Veršinin omavahel sõlminud vastava lepingu, olid jõudnud ka Moskva pressi. Seaduse paranduse vastu on teiste hulgas välja astunud ka Veršininit toetav Udmurt Keneši president Valentin Tubõlov, kes 31. augustil toimunud pressikonverentsil kaebas ka “ühe kandidaadi” omavoli üle Udmurdimaa massiteabes valimiste eel.
Fenno-Ugria Infoleht, 2000, nr 5 (25)
© SURI