Taagepera raamat soomeugrilastest ilmunud ka eesti keeles

Hõimupäevadeks avaldas kirjastus Ilmamaa Rein Taagepera raamatu “Soomeugri rahvad Venemaa Föderat­sioonis” (ingliskeelne originaal: The Finno-Ugric Republics and the Russian State) autori tõlkes. Raamat on 472 lk paks, kõvas köites. Raamatu hind on kirjastuses 156 kr, poes 175-185 kr.

Raamat annab ülevaate Venemaa Föderatsiooni territooriumil asuvaist soomeugri keeli kõnelevaist rahvaist, kellel on kas omanimelised vabariigid või autonoomsed ringkonnad – karjalased, marid, komid, mokšad, udmurdid, handid, mansid ja neenetsid.

Lühidalt tuleb juttu ka mõnest väiksemast, ametliku territooriumita rahvast (isurid, koolasaamid, sölkupid) ning Venemaast lääne pool elavatest, iseseisvat riiki omavatest rahvastest (ungarlased, soomlased, eestlased). Peatükkide kaupa on vaadeldud iga etnilise rühma ajalugu, keele iseärasusi, demograafiat, majandust, geograafiat, poliitilist olukorda ja tulevikuväljavaateid. Inglise keeles ilmunud Londonis 1999, soome- ja ungarikeelne tõlge on lähiajal ilmumas.

Karjala uudiseid

Karjalas tulekul uus keeleseadus

Vienan Karjala nr 16 (17) 22. VIII, Oma Mua nr 32 (506) 10.VIII

Nii Vienan Karjala kui ka Oma Mua üks olulisi teemasid augustis oli uus keeleseaduse eelnõu. Karjala Vabariigi Rahvus­poliitika komitees valmistatakse ette uut keeleseaduse eelnõu, mille eesmärk on anda Karjala vabariigi kõigile põliskeeltele kohalik ehk regionaalne staatus. Uues keeleseaduse eelnõus pole põlisrahvaste keeled mitte riigikeeled, vaid kohalikud ehk regionaalsed keeled. Eelnõu järgi saab põliskeeli – karjala, vepsa ja soome keelt – hakata kasutama kõikides eluvaldkondades: ühiskondlikus elus, õppetöös, kultuurialal, õigusasutustes, valitsuse ja omavalitsuste töös, majanduses, pressis ja televisioonis.

Karjala teaduskeskus peab sünnipäeva

Vienan Karjala nr 15 (16) 8.VIII 2000

Natalja Čikina kirjutab, et Vene Teaduste Akadeemia Karjala teaduskeskuse keele, kirjanduse ja ajaloo instituut saab septembris 70-aastaseks. Instituudis on kirjanduse, etnoloogia, arheoloogia, ajaloo, rahvaluule ja keele osakond. Karjala kultuuri arendamisel on asutusel olnud väga tähtis roll. Instituudi suurimateks probleemideks on vähene raha, mis raskendab ulatuslike uurimuste tegemist ja teadustöötajate koolitust; väikesed palgad, ebapiisav tehnika ja raskused raamatute väljaandmiselt. Aga sellegi poolest tehakse tulemuslikku tööd. Näiteks instituudi ajaloo osakonnal on praegu pooleli mitme raamatuga suurprojekt "Karjala ajalugu muinasajast tänapäevani".

 

Kandleteraapia

Karjalan Sanomat nr 64 (15 181)

Muusik ja õppejõud Sergei Stangrit on alates 1996. a teinud koostööd Petroskoi 2. lastepolikliinikuga ning kasutanud kandlemuusikat arengu- ja kõnepeetusega laste raviks. Ravi on tasuta ja sellele on palju soovijaid. Stangrit teeb tööd iga lapsega eraldi ning tema meetodid põhinevad lapse individuaalsusel ja koostööl patsiendiga.

Sergei Stangrit räägib, et kannel on karjala rahvapill, mida tunti juba muinasajal. "Kalevala" lugedes köitis ta tähelepanu see, et Väinämöinen mängis kannelt ja mõjutas sellega loodust lausa fantastilisel moel. Lisaks sellele on teada, et muinaskreeklased on ravinud harfi abil vähki.

Karjala põllumajandus tõusuteel

Karjalan Sanomat nr 60 (15 177) 2.VIII 2000

Nadežda Sorokina kirjutab, et 2000. a esimesel poolel on Karjala põllumajandustoodang kasvanud möödunud aastaga võrreldes 23%. Loomakarjad on suuremad kui eelmisel aastal, piimatoodang on kasvanud, samuti lihatoodang, sel aastal on pandud maha rohkem kartulit. Hea uudis on ka see, et Petroskoi lihakombinaadil on uus omanik, kes kavatseb ettevõtte sisseseadet uuendada. Põllumajanduse arengut takistab aga vananenud tehnika ja seda probleemi on hakatud arutama ka vabariigi valitsuses.

Karjala kirjanduse sõbrad on mures

Karjalan Sanomat nr 63 (15 180) 12.VIII 2000

Ivan Kostin kirjutab, et veel paar aastat tagasi räägiti Karjala kirjanduse madalseisust ja hirmust, et turumajanduse tingi­mustes omakeelne kirjandus püsima ei jää. Praeguseks on olukord kujunenud teistsuguseks. Andekate karjala kirjanike ja nende teoste arv kasvab, kuid paljud raamatud ei jõua lugejaskonnani.

Kauplustes on suletud karjala kirjanduse osakonnad. Ostjat huvitab kommertskirjandus, enam ostetakse krimkasid, erootika- ja õuduslugusid. Seetõttu võtavad raamatupoed Karjala kirjan­dust müüki vastumeelselt, mõnikord isegi keelduvad seda tegemast.

Samas on Karjalas nii kirjanikke kui ka tähelepanuväärset uudiskirjandust. Näiteks viimastel aastatel on olnud produktiivne livvi murdes kirjutav Aleksandr Volkov. Hiljuti nägi ilmavalgust 25 autoriga karjalakeelne luule- ja proosakogumik. Luuletajalt Pjotr Semjonovilt on ilmunud memuaarid, kaks raamatut on ilmunud ka vepslaselt Nikolai Abramovilt, tähelepanu on äratanud naiskirjanike Olga Mišina, Tamara Štšerbakova ja Zinaida Dubinina raamatud.

Rahvuskirjanduse arengu keskpunktiks on aga uus täielik "Kalevala" tõlge, tõlkijad kaks andekat kirjutajat Armas Mišin ja Eino Kiuru. Ilmunud on juba kaks täieliku tõlke trükki ja üks lühendatud tõlke trükk.

Loo autor Ivan Kostin otsib rahvuskirjanduse ja raamatuturu vastasseisule lahendust ja pakub selleks välja klubilise raamatupoe, kus müüdaks Karjalas ilmuvat kirjandust ning oleks ühtlasi kohaks kirjandussündmustele. Samuti võiksid klubi tegevusega liituda rahvuslikud seltsid. Ainuke küsimus on see, kes küll säärase kauplus-klubi tegemise ette võtaks. Ivan Kostin arvab, et seda võiks teha kultuuriministeerium. Jääb üle ainult loota, et ministeerium sellise toreda algatuse jaoks ka ressursse leiaks.


Fenno-Ugria Infoleht, 2000, nr 5 (25)

© SURI