Internetivärav Nädal Viljandis (http://nadal.viljandi.ee/) korraldas 6. septembril online-intervjuu 22. augustil Viljandi Kultuurikolledži rektoriks valitud Anzori Barkalajaga. Peamised jututeemad olid seotud muidugi kolledži võimalike uute arengusuundadega. Järgnevalt noppeid uue rektori plaanidest.
Anzori Barkalaja kavatseb laiendada Viljandi Kultuurikolledži väliskontakte, samuti tõsta kolledži taset, mille üheks eelduseks on ajupotentsiaali juurdetoomine.
Uus rektor rääkis ka õpetatavatest erialadest: "Praegused erialad on huvijuht – loovtegevuse juhendaja, muukeelsete koolide laste ja noorte huvijuht, kirikumuusik – muusikaõpetaja, levimuusik, rahvamuusik, talukujundus ja rahvuslik käsitöö, tantsukunst, teatrikunst, raamatukogundus ja infoteadus, lavastuskorraldus, valgustuskujundus. On oodata ka uute erialade lisandumist."
Oma filme hantidest lubas Barkalaja kolledžis näidata veel selle aastanumbri sees. Isiklikku nii palju, et enda maausuliseks olemist ta probleemiks ei pidanud ja küsimusele, miks tal nii pikad juuksed on, vastas Barkalaja: "Meeldib :-)"
Kõmu tekitanud ideed Viljandi Kultuurikolledži Tartu Ülikooliga liitmisest aga uus rektor oma kõrgkooli arengu plaanidega ei seostanud.
Muukeelsete üliõpilaste integreerimise küsimusest arvas Barkalaja, et integratsioon on riiklik poliitika ja kolledž on riigiasutus. Kultuurierinevuste ületamiseks on tema sõnul vaja alustada kultuuriantropoloogia õpetust, mida praegu tehaksegi.
Veel arvas Anzori Barkalaja, et kui Viljandi võtab vaevaks saada päris-, raha-, suve-, ja teaduspealinna kõrval kultuuripealinnaks, teeb kolledž omalt poolt kõik, et sellele kaasa aidata. Selleks on juba üht-teist tehtudki ning Barkalaja meenutas populaarset Viljandi pärimusmuusika festivali, levimuusikapäevi ja kirikumuusikapäevi.
Isamaaliidu nimekirjas Tartu volikokku pääsenud Barkalaja oma kohast loobuda ei kavatse, kuigi enda sõnul tal poliitilisi ambitsioone ei ole: "Poliitika on mulle keskkond, kus ma saan enda ja oma mõttekaaslaste huvide eest natukenegi seista. Mõttekaaslased on suuremalt jaolt aga kunsti-, kultuuri- ja haridusinimesed, kes ise ei taha nii aktiivselt politiseeruda. Keegi peab ju selle töö ka ära tegema. Volikogu tööst ma ei loobu just nimetatud põhjustel."
Fenno-Ugria Infoleht, 2000, nr 5 (25)
© SURI