Sõnumid

15. juunil lõid Riigikogu liikmed Soome-Ugri rahvaste toetusrühma, mille esimeheks valiti Eestimaa Rahvaliidu fraktsiooni liige Arnold Rüütel. Riigikogu Soome-Ugri rahvaste toetusrühma aseesimeesteks valiti Isamaaliidu fraktsiooni liikmed Aimar Altosaar ja Jaan Leppik.

Toetusrühma kuulub kokku 28 Riigikogu liiget. Rühma liikmed on Vootele Hansen, Arvo Jaakson, Kadri Jäätma, Jüri Kaver, Tunne Kelam, Valve Kirsipuu, Liis Klaar, Peeter Kreitzberg, Jürgen Ligi, Värner Lootsmann, Jaanus Marrandi, Mart Meri, Jaanus Männik, Peeter Olesk, Meelis Paavel, Ingvar Pärnamäe, Ants Ruusmann, Arvo Sirendi, Enn Tarto, Laine Tarvis, Toivo Tootsen, Ülo Tootsen, Trivimi Velliste, Rein Voog ja Harri Õunapuu.

sõnumite sisukorda
lehe sisukorda

Siberisse saadetav õpetaja valitud

20. juulil valis haridusministeeriumi komisjon kuue kandidaadi seast Siberi Ülem-Suetuki eesti küla põhikooli eesti keele õpetajaks Tartu Raadio uudistetoimetaja Piret Toometi.

Piret Toomet on õppinud Tartu Ülikoolis eesti keelt ja kirjandust ning soome-ugri keeli ja Ungaris Debreceni ülikoolis ungari kirjandust. 1999. aastal kaitses Toomet Tartu Ülikoolis magistrikraadi teemal "Kaudne kõneviis eesti keele suulistes tekstides". Toomet on olnud eesti keele lektor Ungaris Budapesti ja Miskolci ülikoolis ning õpetanud eesti keelt Tartu Ülikooli keelekeskuses. 1998. aastast töötab ta uudistetoimetajana Tartu Raadios. Toomet kuulub TÜ üldkeeleteaduse õppetooli juures tegutsevasse linnakeelte uurimisrühma.

Eesti keele õpetaja Ülem-Suetukis peab tunde andma põhikooli IV-IX klassi õpilastele ning võimalusel ka algklassidele, koormusega 18 tundi nädalas. Õpetaja töötasu on kuus 1800-2000 rubla, lisaks maksab haridusministeerium talle 12 kuu vältel 5516 krooni suurust stipendiumi.

Tööleping sõlmitakse haridusministeeriumiga. Ülem-Suetuki küla tagab tasuta elamispinna – ühe- või kahetoalise ahjuküttega korteri. Haridusministeerium korraldab Vene viisa saamise ning hüvitab kaks korda tööperioodi jooksul edasi-tagasi sõidu kulud.

Kandidaadilt eeldati head tervist ja optimistlikku ellusuhtumist ning oskust ja sisemist vajadust tutvustada tõepäraselt ning Eesti riigi huvidele vastavalt eesti kultuuri ja Eesti olusid, samuti võimet koguda materjali kohaliku eestlaskonna kohta. Vajalikuks peeti ka vene keele oskust.

Krasnojarskist üle 500 kilomeetri kaugusel asuvas Ülem-Suetuki külas elavast ligikaudu 300 inimesest on enamik eestlased. Külas on luteri kirik ja eesti keskkool. Ülem-Suetuki inimesed tegelevad eeskätt põllumajandusega, milleks Lõuna-Siberi loodus annab häid võimalusi.

Ülem-Suetuki külas on korralik telefoniühendus ja arstipunkt ning kolm korda nädalas bussiühendus rajoonikeskusega. Krasnojarski krais elab kokku üle 5000 eestlase.

Loe ka Neeme Korvi intervjuud "Filoloog Piret Toomet valmistub ajas rändama" 14. augusti Postimehest.

sõnumite sisukorda
lehe sisukorda

Esindamata Rahvaste Organisatsioon sai valitsuselt toetust

11. juuli istungil otsustas valitsus eraldada 50 000 krooni välisministeeriumile ülekandmiseks Esindamata Rahvaste Organisatsiooni (ERO) Tartu koordineerimiskeskusele. Vastavalt riigieelarve seadusele otsustas valitsus eraldada oma reservfondist 50 000 krooni ERO Tartu koordineerimiskeskusele rahvusvahelise konverentsi korraldamise kuludeks.

6. septembril möödub kümme aastat päevast, mil Tartus toimunud viie ikestatud rahva esindajate nõupidamisel võeti vastu memorandum ERO loomise kohta. Selle tähistamiseks korraldab Tartu koordineerimiskeskus tänavu 8.-10. septembrini rahvusvahelise konverentsi. ERO viiekümne kahe liikme hulgas on esindatud ka ungari vähemus Rumeenias, Ingeri, Komimaa, Marimaa ja Udmurtia.

sõnumite sisukorda
lehe sisukorda

Kärt Summataveti soomeugrilised ehted

16. juunist juuli lõpuni oli Helsingi Tarbekunstimuuseumis eesti ehtekunstniku Kärt Summataveti emailitud ehete näitus "Lapsepõlv ja tüdrukuiga", mis esitleb kaasaegses ehtekunstis harva kasutatavat tehnikat: emailimist, emailimaali ja emailile joonistamist.

Kunstniku senist loomingut läbinud eesti ja soome-ugri mütoloogia ning rahvakunsti teema on esindatud ka sellel näitusel. Mõjutusi on kunstnik saanud ühelt poolt hällilauludest, mis kirjeldavad lapsele tema tulevast elu ning õpetavad eelnevate sugupõlvede esiemade tarkusi; teisalt on Summatavet inspiratsiooni saanud eesti sõlgedest ning ühe setu laulumemme mõttest: "Mu sõlg on nii vana, et ema hääl ka seal sees on."

Kärt Summatavet lõpetas 1987. aastal Eesti Kunstiakadeemia metallikunsti osakonna ja on nüüd selle osakonna ehtekunsti õppetooli dotsent. Tema ehteid ja graafikat on eksponeeritud USA, Inglismaa, Saksamaa, Venemaa, Soome, Norra, Rootsi, Poola ja Slovakkia galeriides. ETVs valmis 1994. aastal kunstnikust portreefilm "Puudutus".

Alates 1998. aastast õpib Kärt Summatavet Helsingi Tarbekunsti Kõrgkooli disaini osakonna doktorantuuris ja on Eesti esimene kunsti doktorand.

Kärt Summataveti väitekirja "Naise maailmapildi ja loomingu kujutamisest traditsioonilises ehtekunstis" kunstnikuprojekt esitatakse kolme ehtenäitusena nii Soomes kui ka Eestis.

Septembris avatakse sama näitus Tallinnas Rahvusraamatukogus.

Loe ka Kärt Summataveti esseed Ehe ja ehtimine – inimeseks olemise igivana kogemus

sõnumite sisukorda
lehe sisukorda

Jyväskyläst paadiga Tartusse

27. juulil jõudis Soome Jyväskylä ülikooli museoloogia professor Janne Vilkuna mööda Emajõge Tartusse. Teekonda puust sõudepaadiga alustati juba 12. juulil, et jõuda 7. augustil algavale IX rahvusvahelisele fennougristikakongressile. Paadis oli peale Janne Vilkuna veel Tapani Karhu Kesk-Soome raadiost. Kolmas sõudja vahetub, Peipsi järvel oli selleks Viitasaari linnapea Asko Liimatainen.

Veereis mööda Päijännet ja Kymi jõge kestis neli ööpäeva ning 16. juulil jõuti Kotka sadamasse, kus meeskond nädal aega ilma paranemist ootas.

70 kilomeetri läbimiseks üle Soome lahe läks meestel aega umbes 13 tundi. Prof Vilkuna, ajakirjanik Tapani Karhu ning Soome lahe ületamiseks meeskonda tulnud ajakirjanik Markku Möttönen väljusid Kotkast pühapäeval, 23. juulil 2000 kell 23 ning jõudsid Vergi sadamasse esmaspäeva hommikul kell 11.45 Soome aja järgi. Reis oli olnud imeilus, päiksetõus idast kell 04.30. Sõidu kiirus üllatas meeskonda, sest arvestatud oli umbes 3-5 km-ga tunnis ning 50 km-ga päevas.

25. juulil veeti paat Vergist Peipsi äärde Kauksisse, kust Tartuni oli jäänud vaid 140 km ja aega paar nädalat. Vergis liitus meeskonnaga Viitasaari linnapea, paadi omanik Asko Liimatainen. Algsest plaanist ööbida Suursaarel või Tütarsaarel ning sõuda Peipsile mööda Narva jõge tuli loobuda, sest loa saamisel piirialadel aerutamiseks oleks võinud tekkida probleeme.

Janne Vilkuna on naljatades öelnud, et selle paadireisiga hoiavad nad kokku Jyväskylä ülikooli komandeeringuraha.

Tõlgitud ja koostatud ajalehe Keskisuomalainen ja Janne Vilkuna materjalide põhjal Soome Instituudis.
Lisatud on lõik telefonivestlusest ajakirjanik Tapani Karhuga
sõnumite sisukorda
lehe sisukorda

"Karu südame" võtted jätkuvad

Juuli alguses jätkusid üle poole aasta seisnud Arvo Iho suurfilmi "Karu süda" võtted Peipsi ääres Vasknarvas. Peale Vasknarva toimuvad võtted ka mujal Eestis: Lohusuus, Kallastel, Lümatis ja Rajakülas. Osa kaadreid filmitakse ka Karksi metsades ning Siberi jahimehe onnikompleks rajatakse Aegviidu lähistele.

18. juulil sõitis "Karu südame" meeskond Moskva lähistele, et filmida stseene karudega. Enne filmiprojekti ajutist katkemist käidi Komimaal üles võtmas ehtsat Siberi avaruste talve ja suve.

Möödunud aasta oktoobris külmutas Eesti Filmi Sihtasutus Faama Filmi poolt produtseeritava mängufilmi "Karu süda" projekti, seetõttu katkesid ka võtted.

Nikolai Baturini romaanil põhineva filmi "Karu süda" režissöör on Arvo Iho, operaator Rein Kotov ja peaosa mängib Tallinna Linnateatri näitleja Rain Simmul. 14 miljoni kroonise eelarvega film peaks kinolinale jõudma 2001. aasta märtsis.

Vt ka Nädal nr 29: Villem Valme Arvo Iho teeb Pikkjärvel Siberit

Postimees, 2000, 10. juuli: Rein Jüriado. Kallaste kandi Siberis jäädvustub «Karu süda».
sõnumite sisukorda
lehe sisukorda

Ilmuma hakkas võrukeelne ajaleht

1. augustil ilmus võrukeelse ajalehe Uma Leht esimene number, välja annab seda Põlvamaa ajalehe Koit toimetus. Uus väljaanne hakkab ilmuma iga kuu esimesel teisipäeval. Lehe tiraaž on 12 000 ning see levib maakonnalehtede Võrumaa Teataja ja Koit vahel ning üksikmüügis. Kagu-Eestist kaugemal saab lehte osta Tartu postimajast ning Tallinnast Eesti Keele Instituudist.

Uma Lehte saab tellida ning lugeda täispikkuses internetist aadressil http://kodu.neti.ee/~koit/.

Riiklikust programmist Lõunaeesti keel ja kultuur saadi raha nelja ajalehenumbri ja internetiväljaande tegemiseks, kokku 120 000 krooni.

Lehe peatoimetaja on Tiia Allas, tegevtoimetaja Ülle Harju, võrgusepp Olavi Ruitlane ning keeletoimetaja Mariko Faster.

Lehe tegijad kirjutavad esimeses numbris ise, et uus väljaanne on oluline mitmes mõttes: harjutab võrukesi uut võru kirjaviisi lugema, päästab pisutki Võrumaa vaimurikkust, mis hakkab koos vanade inimestega kaduma ning paneb ehk noored Kagu-Eesti erilisuse vastu huvi tundma.

sõnumite sisukorda
lehe sisukorda

Tamperes avati Eesti aukonsulaat

Eesti suursaadik Soomes Mati Vaarmann avas 14. juunil Tamperes Eesti aukonsulaadi, mille tegevuspiirkond on Pirkanmaa maakond. Eesti välisminister Toomas Hendrik Ilves nimetas Eesti aukonsuliks Tamperes Jorma Antero Töröneni.

1945. aastal sündinud Jorma Antero Törönen on lõpetanud Tampere Kõrgema Tehnikakooli ehitusinseneri diplomiga. Ta on läbinud rahvusvahelise ärijuhtimise programmi ning täiendanud end sel alal nii Soomes kui USAs. Törönen on töötanud OY Nokia Engineeringu juhtivatel kohtadel ning saanud hea rahvusvahelise kogemuse, töötades firmades Est-Serla, Elkat, Kazkat, Esp Engineering, Cabix Consulting jne. Törönen on Air-Ix Yhtiöte tegevdirektor ning mitme firma juhatuse liige või esimees. Samuti võtab ta aktiivselt osa Tampere Rotary-klubi tegevusest, mille president ta aastatel 1996-1997 oli.

Eesti aukonsulaadid asuvad peale Tampere ka Kotkas ja Oulus, kuhu Eesti kodanikel on võimalik vajadusel abi saamiseks pöörduda.

sõnumite sisukorda
lehe sisukorda

Karjalas avati mälestusmärk Talvesõjas langenutele

27. juunil avati Pitkärantas, Karjala Venemaale kuuluvas osas mälestusmärk Talvesõjas hukkunutele. Tseremoonial osalesid Karjala Vabariigi valitsusjuht Sergei Katanandov, Venemaal ametlikul visiidil viibinud Soome peaminister Paavo Lipponen ja Vene asepeaminister Aleksei Kudrin.

Pitkärantas rajatud memoriaal on esimene mälestusmärk endise Nõukogude Liidu territooriumil, mis on püstitatud 1939-1940 aastatel toimunud Talvesõja ohvritele. Memoriaali rajamise eestvedajad olid Talvesõja veteranid ja hukkunute omaksed.

1992. a sõlmisid Venemaa ja Soome leppe sõjas langenute mälestuse jäädvustamise kohta.

Vene ajaloolaste andmeil kaotas Punaarmee 105 päeva kestnud Talvesõjas hukkunutena 126 000 sõdurit ja ohvitseri, Soome poolel hukkus 25 000 meest.

sõnumite sisukorda
lehe sisukorda

Karjala küsimus on Soome siseasi

Soome presidendi Tarja Haloneni sõnul on Soome-sisene poleemika Karjala saatuse üle loomulik, sest külma sõja aegadel soomlased sellest teemast avalikult rääkida ei saanud. Vaatamata Venemaa presidendi Vladimir Putini selleteemalistele kategoorilistele avaldustele 7. juunil toimunud Haloneni Moskva külaskäigu ajal, ei saa Haloneni sõnul Karjala-teemalisi debatte Soomes tõkestada ega keelata. Riikidevahelise läbikäimise puhul on Haloneni sõnul aga mõtet käsitleda ainult neid teemasid, mille puhul on loota mingitki edu.

sõnumite sisukorda
lehe sisukorda

Vene-Karjala “riikluse” aastapäev

Karelija 1920-2000 8. juunil tähistati Petroskois 80 aasta möödumist Karjala töörahva kommuuni loomisest, mida sealmail ametlikult peetakse “karjala riikluse” alguseks. Pidustustele saabus ka ametlikke külalisi: Vene Riigiduuma delegatsioon eesotsas duuma esimehe Gennadi Seleznjoviga, külalisi Peterburist ja Karjala naaberaladelt, Valgevenest ja välismaalt. Avasõnad lausus Karjala valitsuse esimees Sergei Katanandov.

Tugeva vihmasaju tõttu olid häiritud planeeritud vabaõhukontserdid, kuid ilmast hoolimata toimus pidulik aktus Karjala Rahvusteatris ning õhtune ilutulestik.

Vabariigi tähtpäeva puhul anti spetsiaalselt sõjaveteranidele ehitatud maja 60 korteri võtmed Petroskoi, Äänisjärve ja Prjažu (Prääsä) alade veteranidele. 1920ndatel aastatel andis Nõukogude Venemaa vastavalt Tartu rahulepingule Soomega Karjalale selle aja kohta suured õigused, muuhulgas rahvusliku enesemääramise, omavalitsuste moodustamise ja rahvuskeele kasutamise õiguse. Siiski ei täitnud Venemaa kõiki lepingus võetud sellealaseid kohustusi.

sõnumite sisukorda
lehe sisukorda

Marid palvetasid Tšumbõlatil

Juuli teise nädala lõpul toimus maride pühal mäel Tšumbõlatil traditsiooniline iga-aastane maausuliste palvus. Palvusest võtsid osa maausulised marid Marimaa Šernuri, Kužengeri, Medvedjevo ja Sovetski rajoonist, kohal oli ka Mari Ušemi juhtkond. Riituse viis läbi mari kart (maausu preester) Ivan Mamajev. Marimaa naabruses Kirovi oblastis asuvale pühale mäele on legendi järgi maetud maride muinasaegne valitseja Tšumbõlat.

Samal teemal loe lähemalt: Aleko Juzykain, Palvus Tšumbõlati mäel 1999. aasta suvel.
sõnumite sisukorda
lehe sisukorda

Venemaa hõimlaste juures möllavad metsatulekahjud

Marimaal on presidendi käskkirjaga 22. juulist keelatud metsades viibimine ja seal tule tegemine. Suve algusest on seal Raadio M teatel toimunud 67 metsatulekahjut.

Komimaal on olukord hullem. 15. juulil põles seal 106 paigas kokku 4000 ha metsa. Moskvast saadeti komidele abiks muuhulgas kaks tuletõrjelennukit Il-76, millest kumbki mahutab korraga 42 tonni vett. Kustutamisega on ametis olnud 3500 inimest. Siiski pole tulekahjudele õnnestunud piiri panna. 23. juuliks oli tulekoldeid juba 270. Kokku oli selleks ajaks põlenud 122 000 ha Komi metsa ning tuli oli hakanud lähenema asulatele. 25. juulil saabus Irkutskist kahjutuld kustutama veel kuuskümmend tuletõrjujat.

Jamali Neenetsi Autonoomses Ringkonnas oli metsa- ja tundrapõlengute põhjuseks kuum ja kuiv ilm, aga samuti loodusse puhkama sõitnute lohakus. Tuleohtliku aja jooksul on ringkonna päästeteenistuse ülema Nikolai Potjomkini sõnul registreeritud 182 tulekahju 5730 hektaril, 24. juulil oli neist kustutamata 36 (põleb üle 3000 hektari), suuremad neist laastavad Nadõmi ja Salehardi ümbrust. Jamali poolsaare põhjapõdrakarjamaad on tules rängalt kannatada saanud, tuli on ka ohtlikult lähedal Longjugani-Salehardi gaasijuhtmele ja asulatele. Kustutustöödest võtab osa 248 inimest, appi on tulnud helikopterid, autod, traktorid, tuukrid. Tulekahjupiirkonnast on evakueeritud üle saja inimese.

sõnumite sisukorda
lehe sisukorda

Venemaa Põhja Põlisrahvaste Assotsiatsiooni juubel

11.–15. maini 2000 toimusid Moskvas Venemaa Põhja Põlisrahvaste Assotsiatsiooni juubeliüritused. Assotsiatsioon on asutatud 1990. aasta märtsis. Üritused algasid konverentsiga “Kümne aasta tulemused on arengu aluseks 21. sajandil”.

Segei Harjutši Assotsiatsiooni president Sergei Harjutši (s 1952, neenets) rääkis peaettekandes, et Assotsiatsioon on kümne aasta jooksul saavutanud mitme seaduse vastuvõtmise, mis puudutavad Põhja põlisrahvaid (keskkonnakaitseseadus, seadus Venemaa Föderatsiooni väikesearvuliste põlisrahvaste õiguste garantiidest jt). Venemaa Valitsuse Põhjala Arengu Komitee esimees Vladimir Goman (s 1952, Bakuust pärit ukrainlane), Riigiduuma Põhja-asjade komitee esimees Valentina Pivnenko (s 1947, venelane, olnud NLKP ja Karjala seadusandliku kogu liige, poliitiliselt toetab Aleksandr Rutskoid), rahvus- ja föderaalasjade ministri asetäitja Aleksei Tomtossov, USA, Kanada, Soome, Rootsi ja Taani suursaadikud ja väliskülalised esinesid tervitusega.

Venemaa Riigiduuma aukirjadega autasustati Assotsiatsiooni kohalikke organisatsioonide esindajaid. S. Harjutši andis omakorda Assotsiatsiooni tänukirjad abi eest Ramazan Abdulatipovile, V. Gomanile, V. Pivnenkole ja teistele. Tänukirja sai ka duumasaadik ning Soome-Ugri Rahvaste Konsultatiivkomitee esimees Valeri Markov.

Raiponi lipp 13.-15. mail toimusid Interneti kursused, seminar Põlisrahvad ja keskkond. Esitleti venekeelseid raamatuid “Õpilase polaarentsüklopeedia” ja “Juriidiline antropoloogia. Seadus ja elu”. Toimusid ka konsultatsioonid kohalike põlisrahvaste liidrite vahel Assotsiatsiooni strateegia väljatöötamiseks ja Assotsiatsiooni Koordinatsiooninõukogu istung, kus muuhulgas võeti täisliikmeks Vepsa Kultuuriselts. Muudest uurali rahvastest kuulub Assotsiatsiooni veel hante, manse, neenetseid, sölkuppe ja saame esindavaid organisatsioone.

sõnumite sisukorda
lehe sisukorda

Ungari peaminister toetab hõimukoostööd

31. maist 1. juunini viibis esimesel ametlikul visiidil Eestis Ungari peaminister Viktor Orban koos abikaasa Anikó Lévai ning ametliku delegatsiooniga.

Kahepäevase visiidi esimesel päeval külastas Ungari peaminister oma Eesti ametivenna Mart Laari saatel Tartut, kus ta kohtus linnavalitsuse esindajatega, külastas Balti Kaitsekolledžit ja Eesti Rahva Muuseumi. Tartu Ülikooli aulas esines Viktor Orban loenguga teemal "Ungari: julgeolek ja tõus". Visiidi käigus kohtus peaminister Orban TÜ rektori, professor Jaak Aaviksooga ning külastas eesti ja soome-ugri keeleteaduse osakonda.

1. juunil kohtus Viktor Orban EV Riigikogu esimehe Toomas Savi ning peaministri Mart Laariga. Peaministrid andsid Toompeal ühise pressikonverentsi. Viktor Orbani kinnitusel toetab Ungari igati Eesti NATO püüdlusi. Mart Laari sõnul on Eestil hea võimalus õppida Ungari kogemustest nii NATOsse pürgimisel kui ka sellest, mida tähendab alliansi liikmeks olek. Mõlemad peaministrid rõhutasid kahe riigi vahelise koostöö tähtsust liikumisel ühise eesmärgi – Euroopa Liidu – poole. Samuti tõstsid Orban ja Laar esile vajadust elavdada Eesti ja Ungari vahelist kaubandus-, turismi- ja lennuliikluse alast koostööd.

Ungari peaminister avaldas valmisolekut tihedamateks kultuurikontaktideks kahe hõimurahva vahel ning lubas finantseerida ühiseid kultuuriprojekte.

Viktor Orban sai peaministriks 1998. aasta parlamendivalimiste järel, mille võitsid parempoolsed parteid. Orban esindab Noorte Demokraatide Liitu – Ungari Kodanike Parteid (Fidesz-MPP).

Sel aastal on Eestit külastanud mitmed kõrged Ungari riigitegelased: põllumajandusminister Jozsef Torgyan, kultuuriminister Zoltan Rockenbauer ja välisministeeriumi kantsler Zsolt Nemeth.

sõnumite sisukorda
lehe sisukorda

Esimesed Eesti päevad Ungaris

23.-25. juunil toimusid Ungaris Szentendres Eesti päevad, kus astus üles ligi viiskümmend eesti esinejat. Eesti päevad avati Szentendre Péter-Pali galeriis Eesti Kunstiakadeemia tekstiilitudengite õppetöid tutvustava näitusega.

24.-25. juunil jätkusid Eesti päevad Szentendre vabaõhumuuseumis, kus oli vaadata Rocca al Mare vabaõhumuuseumi koostatud Eesti rahvakultuuri tutvustav näitus "Eesti armastus", lisaks pakuti mitmekesist folklooriprogrammi, tutvustati eesti rahvapille: kannelt, roopilli ja torupilli ning õpetati eesti rahvatantse ja -mänge. Folkloorikava peaüritus oli jaaniõhtu koos jaanitule süütamise ja kiikumisega. Kiik ehitati selleks otstarbeks Eestist saadetud jooniste järgi.

Käsitöökodades näitasid oma oskusi sepp, vöökuduja, pastlategija, tohu- ja laastupunuja. Külastajaile pakuti ka traditsioonilisi eesti toite: õlut, kama, odrakaraskit, musta leiba. Silmailu ja muusikalise vahelduse eest hoolitsesid rahvakunstiansambel Leigarid, Pelgulinna folklooriklubi ja Muhu saare ansambel Munukesed.

Tuleval aastal toimuvad Rocca al Mare vabaõhumuuseumis Ungari päevad.

sõnumite sisukorda
lehe sisukorda

Valitsus kiitis heaks Eesti-Ungari vabakaubandusleppe

18. juulil kiitis valitsus heaks Eesti ja Ungari vahelise vabakaubanduslepingu ratifitseerimise seaduse eelnõu ning saatis selle riigikogu menetlusse. Lepingule kirjutasid pooled alla 1998. aasta 4. novembril Budapestis.

Leping on koostatud kooskõlas Maailma Kaubandusorganisatsiooni asutamislepingu põhimõtetega. Selle eesmärgiks on Eesti ja Ungari majandussidemete arengu soodustamine, õiglase konkurentsi kehtestamine ja vabakaubanduspiirkonna loomine.

Leping jõustub ülejärgmise kuu esimesel kuupäeval pärast seda, kui lepingupooled on teineteisele teatanud lepingu jõustumiseks vajalike siseriiklike protseduuride täitmisest. Poolte kokkuleppel hakati lepingut ajutiselt rakendama alates möödunud aasta 1. jaanuarist.

sõnumite sisukorda
lehe sisukorda

Eesti foto Budapestis

10. juulist 2. augustini oli Budapestis Ungari Fotograafide Majas (Manó Mai Majas) kaasaegse eesti foto näitus. Väljas oli 82 fotot 21 fotograafilt. See oli esimene ülevaatlik näitus kaasaegsest eesti fotost välismaal, mis hõlmab taieseid aastaist 1965-1999.

Näitus oli spetsiaalselt Ungari jaoks koostatud, kuraatoreiks Eve Kiiler ja Mari Laanemets. Laanemetsa koostatud näituse kataloog "Kriimustatud legendid" on kolmes keeles: eesti, ungari ja inglise. Näituse avas Baltikumi asjatundja, kirjandusajaloolane Endre Bojtar, avamisele saabus Viinist ka Eesti Vabariigi suursaadik Mart Laanemäe. Pidulikule osale järgnes vestlus eesti kaasaegsest kunstist ja fotograafiast Mari Laanemetsa ja Eve Kiileriga.

Anu Kippasto Budapesti Eesti Instituudist rõõmustab, et näitus on head vastuvõttu leidnud: ilmunud ja ilmumas on artikleid kultuuriajakirjanduses, samuti on näitusest huvitunud ning seda kiitnud inimesed, kellel seni pole Eestiga veel kokkupuuteid olnud. Näituse viimist Ungarisse vahendas Eesti Instituut Budapestis.

sõnumite sisukorda
lehe sisukorda

Oma veiniga Ungarisse enam ei saa

1. juulil jõustusid Ungaris uued tollireeglid, mille kohaselt tohivad välismaalased tuua riiki ainult 0,25 liitrit kanget alkoholi ja ühe liitri veini. Ungari kodanikud võivad kodumaale naastes võtta kaasa ühe pudeli kanget alkoholi, kuid pudel peab olema avatud. Uus kord piirab ka tubakatoodete sissevedu. Välismaalased võivad tuua Ungarisse 200 sigaretti, kuid ungarlased ainult ühe paki ja seegi peab olema avatud. Ei välismaalased ega ungarlased ei tohi tuua riiki õlut. Varem võisid ungarlased ja välismaalased tuua Ungarisse ühe liitri kanget alkoholi, liitri veini, viis liitrit õlut ja 250 sigaretti.

sõnumite sisukorda
lehe sisukorda

Ungari parlamendi delegatsioon Eestis

14.-15. juunil viibis Eestis visiidil Ungari Rahvusassamblee Ungari-Eesti parlamendirühma neljaliikmeline delegatsioon Tibor Bakonyi juhtimisel.

Ungari parlamendi delegatsioon kohtus Riigikogu Parlamentidevahelise Liidu (IPU) delegatsiooni ja Riigikogu Eesti-Ungari parlamendirühma esindajatega. Vestluses Eesti-Ungari parlamendirühma esimehe Enn Tarto ja liikmete Liis Klaari, Vootele Hanseni ja Arvo Sirendiga räägiti Ungari ja Eesti vaheliste kultuurisidemete arendamisest. Ungarlaste sõnul kuulus nende delegatsiooni mitme Ungari spordiorganisatsiooni esindajaid, kes olid huvitatud otsesidemete loomisest partnerorganisatsioonidega Eestis. Vaeti ka võimalusi arendada kahe riigi spordikoolide vahetusprogramme, näiteks treenerite ettevalmistamisel.

15. juunil külastas delegatsioon Ungari Instituuti, kus kohtuti ka MTÜ Fenno-Ugria Asutuse Soome-Ugri Rahvaste Infokeskuse esindajatega. Ühiselt arutati Ungari ja Eesti rolli hõimuliikumises ning koostöö arendamist selles vallas.

Veel kohtuti Riigikogu kultuurikomisjoni, Eesti Linnade Liidu, välisministeeriumi ja Riigikogu Euroopa asjade komisjoni esindajatega. 16. juunil võttis Ungari Rahvusassamblee Ungari-Eesti parlamendirühma delegatsiooni vastu Ungari saatkond.

Ungari parlamendi delegatsiooni koosseisus Eestisse visiidile saabunud Komlo linnapea Zoltan Pava üks eesmärke oli leida Eestist Komlole sõpruslinn. Komlo on Pava sõnul tuntud iga-aastaste rahvusvaheliste lastekoorifestivalide poolest, ning kohtumisel Riigikogus kutsus Komlo linnapea Riigikogu liikmeid üles vahendama ka mõne Eesti lastekoori osavõttu järgmise aasta laulupeol.

sõnumite sisukorda
lehe sisukorda

Lühisõnumid

Juunis toimus Pärnu Muuseumis näitus “Raamatute raamat maailma rahvaste keeltes”. Muuhulgas eksponeeriti piiblitõlkeid meie hõimurahvaste mari, udmurdi, komi, ersa, mokša ja saami keelde.

Juunis esitati Eesti Regionaalarengu Sihtasutuse Setumaa programmile 21 regionaalprogrammi rahastamistaotlust kogusummas 5,9 miljonile kroonile. Suuremad taotlused on: 720 000 krooni Setumaa ettevõtluse arendamise ja toetamise projektile, 807 600 krooni vee- ja kaablivõrgu rajamiseks, 1,3 miljonit krooni setude Ida-Petserimaalt ümberasustamiseks ning 450 000 krooni ajalehe Setomaa ja setukeelse raadio tegevuse jätkamiseks. Setumaa programmi kaudu läheb tänavu regionaalarengu projektide vahel jagamisele 4 miljonit krooni.

Juuni alguses pöördus Handi-Mansi AR polügraafiakomitee esimees kuberneri poole palvega eraldada ruttu 3 miljonit rubla kolmeköitelise entsüklopeedia “Jugorija” väljaandmise toetuseks, et vältida leppetrahvide maksmist Jekaterinburgi kirjastusele “Sokrat”. Entsüklopeedia läheb kokku maksma 9 miljonit rubla. Valitsus eraldas nõutud summa. Ringkonna eelarvest, mille täitumine on naftahindade tõusu tõttu ületanud kõik plaanid, oli seni eraldatud selle tarbeks ainult 3,5 miljonit. Puudujääv osa kuludest loodetakse katta sponsorite abiga ning kõik kolm köidet oktoobris-novembris välja anda.

2. juunil valis Tartu Ülikooli nõukogu eesti keele murrete ja ajaloo professoriks Karl Pajusalu. Karl Pajusalu on lõpetanud Tartu ülikooli eesti filoloogia osakonna 1986. aastal, kaitsnud 1992. aastal filosoofiamagistri kraadi eesti filoloogia alal ning on alates 1997. aastast Turu Ülikooli filosoofiadoktor soome-ugri keelte alal. Alates 1986. aastast on Pajusalu töötanud Tartu Ülikooli eesti keele osakonnas. 1992-1996 töötas ta Turu ülikooli eesti keele lektorina. 1997-1998 oli Pajusalu Tartu Ülikooli eesti keele erakorraline dotsent ning alates 1998. aastast eesti keele ajaloo dotsent.

7. juunil otsustas Eesti Regionaalarengu Sihtasutuse nõukogu asutada oma allüksusena Lõuna-Eesti Arenguagentuuri. Agentuuri eesmärk on Lõuna-Eesti piirkonna arendustegevuse koordineerimine ning Euroopa Liidu struktuuriabi tõhus kasutamine Eesti tasakaalustatud arengu tagamiseks. Eesti Regionaalarengu Sihtasutuse nõukogu eraldas Lõuna-Eesti Arenguagentuuri asutamiseks 485 520 krooni.

15. juunilavalikustatud arvamusküsitluse tulemuste järgi ei usu enamik Udmurdi Vabariigi elanikest rahvuskonfliktide võimalikkusse Udmurdimaal. Vabariigi elanikkonnast on udmurte alla kolmandiku ja neistki peab udmurdi keelt emakeeleks vaid kolmveerand.

16. juunil toimus Ižkaris (Iževsk, Udmurdimaa) multimeedia-CD “Mihhail Kalašnikov” esitlus. Lisaks kuulsa automaadi leiutaja eluloole sisaldab plaat andmeid ka muudest Udmurdimaa pealinna tapariistade-alastest saavutustest. Juba lähimal ajal hakatakse kinkima seda kõigile Udmurdimaad külastavatele välisdelegatsioonidele.

Juunis ja juulis toimusid Jugra Päästmise Assotsiatsiooni korraldusel mansi ja handi keele kursused seal, kus neid keeli veel kõneldakse. Mansi keelt õpetati 25. juunist 15. juulini Berjozovo rajooni Lombovoži külas, handi keelt 1.-31. juulini Aipinite taigatalus Ida-Handi aladel Nižnevartovski rajoonis. Keeli prooviti kõnelda koos: osalejate hulgas oli nii metsahante ja -manse kui kohalikke ja Ungari üliõpilasi ja teadlasi.

Juulis toimunud XIV Pärnu Rahvusvahelise Dokumentaal- ja Antropoloogiafilmide festivalil sai eesti rahva auhinna (suure rahvusliku vaiba) Austraalia-Ungari film “Vanaisad ja revolutsioonid”, autor Peter Hegedus. Valik selgus telefonihääletuse teel ETV otsesaates 8. juuli hilisööl. Parima folkloorifilmi preemia andis žürii Mirja Metsola filmile "Esivanemate häälte rajal" (Soome). Sel kevadel Pedagoogikaülikooli telerežii eriala lõpetanud mari Aleksei Aleksejevi film “Mari traditsiooniline pulm” sai noore looja eripreemia.

21. juulil anti Võsul kultuuriloolasele ja looduskaitsjale Jaan Eilartile ning folklooriliikumise edendajale Ülle Podekratile üle tänavused Jakob Hurda auhinnad. Auhindu rahastab Eesti Kultuurikapital. Jaan Eilart on aktiivselt tegutsenud Jakob Hurda elutöö ja mälestuse jäädvustamisel. Ta on uurinud Jakob Hurda sidemeid kodukandiga, juhtinud Eesti kroonide kujunduskomisjoni, kes valis Jakob Hurda portree kümnekroonisele rahatähele. Põlva lastepäevakodu Mesimumm muusikaõpetaja Ülle Podekrat on lasteaialaste folklooripidude „Pedäja pido” algataja (1988) ja peakorraldaja. Tema juhitud folkloorirühm Käokirjas on hinnatud nii kunstitaseme kui sisulise küpsuse poolest. Mullu oli Podekrat üks I eesti rahvamuusika töötluste festivali korraldajatest, tänavu sai tema juhtimisel teoks eesti rahvamängude festival.

Fenno-Ugria Infoleht, 2000, nr 4 (24)

SURI