Uurali rahvaste ajakirjanike esimene kohtumine toimus Eestis
1.-4. juunil toimus Tallinnas ja Jänedal Soome-Ugri
Rahvaste Infokeskuse
korraldusel Põhja-Euraasia põlisvähemuste meediaümarlaud.
Eestisse saabus üle kolmekümne ajakirjaniku Norra-Lapimaast
Taimõri poolsaareni, suurem osa neist idapoolsetelt soome-ugri
aladelt. Esmakordselt kohtusid omavahel hõimurahvaste
trükiajakirjanikud; tele- ja raadioajakirjanike koostöö on
kestnud juba kümmekond aastat (Venemaal tehakse ühiselt
kuuringvaadet “Soome-ugri maailm”, traditsiooniks on saanud
rahvusvahelised soome-ugri televisioonide filmipäevad, viimased
toimusid 1998. aastal Laulasmaal, vt Infoleht nr 3, 1998, lk 9-10).
Selgus, et eri rahvusest soome-ugri trükiajakirjanikel pole ka Venemaa piires varem kontakte olnud, mis infovahetusest siin rääkida. Näiteks nägid komi ajakirjanikud Eestis esmakordselt Marimaal väljaantavat peamiselt venekeelset soome-ugri ajalehte Kudo+Kodu ja soome-ugri Rahvaste Konsultatiivkomitee häälekandjaks saanud kvartalibülletääni Finno-Ugorskij Vestnik. Esimene ilmub juba möödunud suvest ja teine 1995. aastast. Nii kujuneski Jäneda kohtumine paljudele esmatutvuseks, kuid sellest hoolimata astuti esimesi samme toimiva infovahetussüsteemi loomiseks. Arutelu käigus selgus, et infovahetuse alal on peamiseks ühistööd takistavaks asjaoluks erinev tehniline baas ja idapoolsete alade infotehnoloogiline arengupeetus, teiseks on ka parimate ideede realiseerimiseks Venemaal väga raske leida võimude toetust ja finantseerimist. Siiski jõuti ka praktilise tulemuseni: osalenud allkirjastasid pidulikult lubaduse asuda regulaarselt (vähemalt kord kuus) üksteisele oma rahva uudiseid saatma.
Praeguseks pole küll enamikult neist mingeid uudiseid tulnud, kuid selle võib ehk kanda suveaja arvele. SURIni on jõudnud infopakett karjalastelt ja vepslastelt, iga päev saadab tähtsamaid uudiseid Handi-Mansi telekompanii Jugorija.
Teiseks
põhieesmärgiks oli valmistuda detsembris Helsingis toimuvaks soomeugrilaste
kolmandaks maailmakongressiks, mille meediasektsiooni teema on soome-ugri keelte
ja kultuuride propagandastrateegia 21. sajandil, kuid tööaeg
piiratud, et nii keerulist ja põhjapanevat küsimust korralikult
läbi arutada. Jänedal selgus, et ka nelja päeva jooksul terve
sajandi võimalikke arenguid arvesse võtta pole võimalik ja nii
valmiski kongressi meediasektsiooni eeltööna meedia ja informaatika alase strateegia
kontseptsioon aastateks 2000-2005. Kontseptsioon sisaldab peale kümne
põhiprintsiibi ka konkreetseid töösuundi ning saab nii olla
heaks koostööjuhiseks. Dokumendiga töötatakse edasi veel
sügise jooksul, et sellest saaks detsembriks Helsingi kongressi
meediatöörühma soovituste eelnõu. Ümarlaud koostas ka pöördumise
Soome-Ugri Rahvaste Konsultatiivkomitee poole, ettepanekuga tugevdada SURI rolli meedia- ja informatsiooni
töörühma koordinatsioonikeskusena.
Ümaralaua töörühmades
valmistati ette ka konkreetseid projekte. Helsingin Sanomate kultuuritoimetaja Kirsikka Moringi algatusel valmis
soome-ugri uudistejaama projekt, mida SURI asub juba sel sügisel ellu viima. Asja
idee on lihtne: Internetti riputatakse operatiivselt artiklite
kontseptid ja lühiuudised koos autori aadressiga. Põhjalikuma
info saamiseks tellib huvitatud väljaanne autorilt artikli või
pikema sõnumi, mis honoreeritakse tavalises korras. Ka tele-ja
raadioinimesed leppisid kokku uues koostööprojektis: teha iga
rahva ühest hällilaulust video- ja audiosalvestus, mida saaks
siis kõigis telejaamades ja ka raadios edastada.
Gerda Kordemetsa eestvedamisel kooostati kohapeal handi-mansi rahvusliku teletoimetuse komputeriseerimise projekt, mille jaoks kavatsetakse hankida finantseerimist nii rahvusvahelistelt fondidelt kui Handi-Mansi Autonoomselt Ringkonnalt.
Jäneda ümarlauale eelnes päev Tallinnas, kus soome-ugri ajakirjanikke võttis vastu SURI, Fenno-Ugria Asutus, Tallinna linnavalitsus ja Eesti välisministeerium. Ministeeriumis peeti ettekandeid Eesti viimase kümne aasta arengutest. Ettekannetega esinesid ja küsimustele vastasid kirjanik Arvo Valton, Eesti Ajalehtede Liidu tegevdirektor Tarmu Tammerk, välisministeeriumi Ida-Euroopa ja Kesk-Aasia büroo direktor Rein Oidekivi ja rahvastikuministri nõunik Eduard Odinets.
Ettekannetest tekitasid erilist elevust
Tarmu Tammerki Eesti ajakirjanduse hetkeseisu analüüs, Rein
Oidekivi ülevaade Eesti-Vene suhetest ja Eduard Odinetsi
refereering integratsiooniprogrammist.
Kokkuvõtteks võib tõdeda, et ümarlaud kujunes eriti produktiivseks. Muidugi selgub Jänedal peetud mõttetalgute töö tegelik tähendus alles ajapikku ning sõltub suurel määral sellest, kas ja kuidas seal alustatut jätkatakse, kuid oluline on seegi, et väga mitmes suunas on astutud esimesi samme ja loodud isiklikke kontakte, mille pinnalt saab tekkida ka uusi koostööideid. Ümaralaua konstruktiivne tööõhkkond sai tekkida ainult seetõttu, et Sorose fondide Ida-Ida programm maksis välja ka Venemaalt tulnute sõiduraha. Nii sai Eestisse kutsuda ka tegeliku töö tegijaid, kes on eluliselt huvitatud koostööst ja infovahetusest, mitte ainult ülemusi, kellele pahatihti koostöö tähendab “linnukest” või rida aruandes ja seminar turismi.
Lisaks Avatud Eesti Fondile täname teisigi, kes üritust toetasid: Tallinna linnavalitsust, välisministeeriumi, kõiki esinejaid ja eriti Eesti Vabariigi konsulaarteenistust, kes tõrgeteta suutis kaugetest Venemaa nurkadest tulijatele viisad vormistada.
Andres
Heinapuu
Kirsti Ruul
Põhja-Euraasia põlisvähemuste meediaümarlaua inglis- ja venekeelsed dokumendid, vastukajad mitmes keeles ja muud materjalid: http://www.suri.ee/roundtable/
