Fennougristika uue aastatuhande künnisel

Fennougristika uue aastatuhande künnisel

– niisugune on 7.–13. augustil Tartus toimuva IX rahvusvahelise fennougristikakongressi Congressus Nonus Internationalis Fenno-Ugristarum peateema.

Iga viie aasta tagant korraldatavate fennougristikakongresside traditsiooni taaselustasid 1960. aastal Budapestis akadeemikud Kustaa Vilkuna, Gyula Ortutay ja Paul Ariste. Teatud moel jätkavad need kongressid sõjaeelsete kultuurikongresside järjepidevust. 1921–36 peeti viis soome-ugri kultuurikongressi, 1940. a VI Budapesti kultuurikongress jäi aga Teise maailmasõja algamise ja muutunud poliitiliste olude tõttu pidamata. Tänapäeval võime aga ehk öelda ka nii, et kongress nihkus 20 aastat edasi, ja kuigi 1960. a kongressi nimetati esimeseks fennougristikakongressiks, võiks see kanda ka järjekorranumbrit VI. Seega võib Tartu kongressi nimetada ka XIV kongressiks soome-ugri kongresside reas.

1995. a Jyväskyläs toimunud VIII kongressil valis Rahvusvaheline Fennougristikakongresside Komitee järgmiseks kongressikohaks Tartu. Meie armsas ülikoolilinnas Tartus peetava kongressi on võtnud oma eestkoste alla Eesti president Lennart Meri. Tartu kongressi korraldavad koos Tartu Ülikool ja Eesti Fennougristide Komitee. Kongressi president on TÜ uurali keelte ja hungaroloogia dotsent Tõnu Seilenthal ja peasekretär TÜ hungaroloogia lektor Anu Nurk.

Kongressi töö toimub traditsiooniliselt neljas sektsioonis: keeleteadus, folkloristika ja etnoloogia, kirjandusteadus ja arheoloogia koos antropoloogia ja geneetikaga. Pleenumettekandjateks on palutud keeleteaduse alalt Ariadna Kuznetsova Moskvast, Juha Janhunen Helsingist, Ka'roly Rédei Viinist ning Tiit-Rein Viitso Tartust; etnoloogia ja folkloristika alalt Anna-Leena Siikala Helsingist, Miha'ly Hoppa'l Budapestist, Arvo Krikmann Tartust, Yrjö Varpio Tamperest ning arheoloog Christian Carpelan Helsingist. Komi arheoloogilt Eleonora Saveljevalt (Sõktõvkar) palutud plenaarettekandele said korraldajad vastuseks, et Komi Keele, Kirjanduse ja Ajaloo Instituudi teadusliku nõukogu otsusega esitavad E. Saveljeva, N. Konakov ja G. Fedjunova ühisplenaarettekande ”Fennougristika Komi Vabariigis uue aastatuhande künnisel: kokkuvõtteid ja perspektiive”, mille kannab ette E. Saveljeva.

Lisaks plenaar-, sümpoosioni- ja sektsiooniettekannetele on kavas korraldada ka laiemale publikule mõeldud loenguid. Näiteks räägib Ja'nos Gyula Göttingenist aastal 1799 ilmunud Samuel Gyarmathi teosest "Affinitas", milles esimest korda tõestati keeleteaduslikult soome-ugri keelesugulus. Urmas Sutrop Konstanzist tutvustab keelepuu mõiste erinevaid tõlgendusi, Europarlamendi liige Tytti Isohookana-Asunmaa on soostunud arutlema selle üle, mida Euroopa ühiskond võiks teha vähemus- ja ohustatud rahvaste keele ning kultuuri säilitamiseks.

15. maiks oli kongressile registreerunud 1186 soovijat 26 maalt: kõige rohkem Venemaalt (459) ja Soomest (306), Eestist (156) ja Ungarist (103). Ettekandega esinemise soove on laekunud 543. Lõplikult registreerunuid oli 15. maiks 493 inimest, osavõtumaksu oli tasunud 413. Põhimõtteliselt on võimalik registreeruda kuni kongressi alguspäevani, ehk siis 7. augustini, kuid ettekannet pole sel juhul enam võimalik kongressi programmi lülitada.

Toimub mitmeid vastuvõtte ja näitusi. Kaljo Põllu korraldab endiste õpilaste rühmituse YDI Laste Kunstikooli majas näituse oma teostest, mille inspiratsiooniallikaks on olnud ekspeditsioonid hõimurahvaste juurde. Nimeuurimise sümpoosioniga haakub jyväskylälaste korraldatav Eero ja Erkki Fredriksoni soome-ugri alasid esitlev kaardikogu näitus, mida on täiendatud rariteetsete kaartidega TÜ Raamatukogu kaardikogust. Eesti Rahva Muuseumis saab vaadata soome-ugri arheoloogia ja etnoloogia näitust Soome-ugri ilm ja hing. Väljakujunenud tava järgi toimub kongressi raames raamatunäitus viimase viie aasta jooksul ilmunud fennougristika-alasest kirjandusest. Samas on võimalus ka raamatuid osta ja müüa. Tartu Ülikooli Teadusraamatukogu koostab ülevaatenäituse Eesti fennougristikast.

Filateeliahuvilistele võib teatada, et 1. augustil emiteerib Eesti Post kongressi margi.

Jätkamaks 1993. a Hanasaares toimunud Soome, Ungari ja Eesti haridus- ja kultuuriministrite kohtumisi, on Eesti haridusminister Tõnis Lukas ja kultuuriminister Signe Kivi kutsunud kongressi avamise ajaks Tartusse oma Soome ja Ungari kolleegid, et arutada nii omavahelist koostööd kui ka hõimurahvaste toetamist. Kolme hõimumaa ministeeriumide kohtumine on kavandatud 9. augusti hommikupoolikuks Tartu raekotta.

President Lennart Meri ütleb oma 3. märtsi kirjas korraldustoimkonnale: ”Eesti Vabariigil on enesestmõistetavaid kohustusi oma keelesugulaste ja nende kultuuride ees. Eesti poliitikute ja teadlaste ülesandeks on neid tunnetada ja olla väljakutsete vääriline.”

Tartu kongressi korraldajad on need väljakutsed vastu võtnud ja teevad oma parima, et olla nende väärilised.

Eelmised kongressid:
1960 Budapest, 1965 Helsingi, 1970 Tallinn, 1975 Budapest,
1980 Turu, 1985 Sõktõvkar, 1990 Debrecen, 1995 Jyväskylä