Soomeugri maailm internetis

Eestlaste, saamide ja teadlaste huvi tõttu, aga samuti nende asualade nafta ekspluateerimise pärast on neenetsi materjali internetis rohkesti, kuigi ainus teadaolev neenetsi kodulehekülg on šamaane uuriva ja maaliva Leonid Lari oma (http://www.ttknet.ru/~lar/), mis on toredasti illustreeritud ja inforikas, sisaldades ühtlasi ülevaate neenetsi usumaailmast. Neenetsi Sergei Harjutši juhitava Venemaa Põhjarahvaste Assotsiatsiooni äsjavalminud võrguleheküljel pole kahjuks veel ülevaadet neenetsitest, kuid küll see varsti tuleb; jooksvat infot neist aga võib sealt otsida. Teine neenetseidki puudutav põlisrahvaste võrgukoht on L’auravetl'ani infokeskuse oma. Neist mõlemast on sõnum allpool.

Siin annan ülevaate võrgus leiduvast põhiliselt ingliskeelsest informatsioonist, viited vene-, soome- ja eestikeelsetele allikatele on toodud ülevaate lõpus. Neenetsi keele alastest linkidest on hea kogu Tapani Salmise tundraneenetsi leheküljel (http://www.helsinki.fi/~tasalmin/tn.html ), seetõttu ma neid siin üle kordama ei hakka.

Leonid Lari maal
"Numi silmad"

SURI ingliskeelses lühiteatmikus “Ohustatud uurali rahvad”

on kaks neenetseid puudutavat peatükki: Ob-Ugrians and Samoyeds (http://www.suri.ee/eup/ob.html) ja Nenets or Yurak Samoyeds (http://www.suri.ee/eup/nenets.html). Vene impeeriumi rahvaste punase raamatu ingliskeelse tõlke neenetsi-osa on aadressil http://www.eki.ee/books/redbook/nenets.shtml

http://www.nupi.no/cgi-win/Russland/etnisk_b.exe/Nenets

Andmed neenetsitest Norra Välispoliitikainstituudi (NUPI) Venemaa Uurimiskeskuse ingliskeelsest andmebaasist. Üldandmetele lisaks leidub lühike ajalooline ülevaade ja tabel neenetsite asualadest (1989. a rahvaloenduse alusel Venemaa administratiivüksuste kaupa, koos nende arvu ja protsendiga; tasub silmas pidada, et Tjumeni oblasti neenetsite hulka on arvatud ka Jamali ja Handi-Mansi ARi neenetsid). Sealt edasi klikates jõuate ka neenetsite administratiivalade iseloomustusteni. Samast (algus: http://www.nupi.no/russland/russland/) saab informatsiooni ka teiste Venemaa vähemusrahvuste ja regioonide kohta.

UNESCO RED BOOK ON ENDANGERED LANGUAGES: NORTHEAST ASIA http://www.helsinki.fi/~tasalmin/nasia_report.html

Tapani Salmise koostatud andmekogu Loode-Aasia ohustatud keeltest. Sisaldab andmeid kõigi obiugri ja samojeedi, ka välja surnud keelte kohta. Andmed uurali keelte kohta pärinevad kõik 1993. aastast. Neenetsite (ja enamiku muude rahvaste) kohta on kirjas nende asualad, arvukus, keeleoskus, selle tase eri vanusegruppides ja ohustatuse hinnang.

http://syy.oulu.fi/berenice/nenetsi.html

Barentsi raamatukogukooli ja Rovaniemi Arktilise Keskuse koostöös valminud rikkalikult illustreeritud ja muusikanäiteid sisaldav ülevaatematerjal neenetsite kohta. Eksitavalt on lehekülge avaval kaardil märgitud ainult Neenetsi autonoomne ringkond.

Nafta ja poliitika

http://arcticcircle.uconn.edu/SEEJ/Yamal/

Pealkirja all “Struggle over Land and Resources: Yamal Peninsula's Contested Terrain” on antud valik ingliskeelseid artikleid (osa neist tõlked vene keelest) Jamali neenetsite ja mõnevõrra ka teiste Venemaa põhjarahvaste etnilisest olukorrast (pms 90ndate aastate esimese poole andmetel).

http://www.globalpolicy.org/socecon/bwi-wto/rusoil1.htm#indigen

Peatükk “Siberia's Indigenous Peoples in an "Ecocultural" Crisis” Ellen Schmidti artiklist “The World Bank and Russian Oil” (WEED, juuni 1996).

Neenetsi keel

http://www.helsinki.fi/~tasalmin/tn.html

Soome keeleuurija Tapani Salmise ingliskeelne tundraneenetsi keele lehekülg, annab grammatilise ülevaate tundraneenetsi keele grammatikast, põhjaliku bibliograafia ja viiteid muudele võrgukohtadele.

Folkloristika- ja etnoloogiaalased artiklid

Jarkko Niemi. The Types of the Nenets Songs – http://www.uta.fi/~kpjani/nengcont.htm
Liivo Niglas. Reindeer in the Nenets Worldview – http://www.erm.ee/pro/pro5/niglas.html
Liivo Niglas. The Yamal Nenets in a Changing World – http://www.erm.ee/pro/pro7/niglas.html
Art Leete. Sacrificial Ceremony at Lake Num-To (1996) – http://www.erm.ee/pro/pro5/leete.html
Art Leete. Ethnopolitical Comments About the Sacrificial Ceremony At Lake Num-To – http://www.erm.ee/pro/pro7/leete.html
Art Leete. Ways of Describing Nenets and Khanty “Character” in 19th Century Russian Ethnographic Literature - http://haldjas.folklore.ee/Folklore/vol12/charactr.htm
Eva Toulouze. The Development of a Written Culture by the Indigenous Peoples of Western Siberia (handi, mansi ja neenetsi kirjalikust kultuurist) – http://www.erm.ee/pro/pro7/toulouze.html

Muinasjutt ja pilte

http://darsie.ucdavis.edu/tales/klw.html

Kotura, Lord of the Winds. Neenetsi muinasjutu ingliskeelne tõlge, Richard Darsie koostatud raamatust Tales of Wonder.

http://members.xoom.com/hommat/nenetsgallery.html

Saami fotograafi ja kunstniku Niillas A. Somby 20 värvifotot Euroopa-neenetsitest ja nende põhjapõtradest.

http://www.erm.ee/naitus/neenets

Liivo Niglase kaksteist pilti retkelt Jamali poolsaare neenetsite juurde.

Vene keeles

http://www.yamalinfo.ru/

Jamali Neenetsi autonoomse ringkonna infoagentuur Jamal-Inform. On olemas ka uudiste arhiiv.

http://www.yamal.ru/

Jamali Neenetsi autonoomse ringkonna ametlik võrgulehekülg. Venekeelne majandus- ja poliitilise info lehekülg, pluss tähtsate tegelaste elulood. Pakutakse ka ingliskeelset lehekülge, aga see on ilmselt pooleli jäänud, peale lühitutvustuse sealt midagi leida ei ole.

Soome keeles

http://www.rovaniemi.fi/taide/lapinkavijat/nenetsi/nenetsi.html

Rovaniemi Arktilise Keskuse lehekülg “Castrénin jäljillä nentesien mailla” annab värvipiltidega kaunistatud lühiülevaate neenetsitest, nende asualadest ja kultuurist, samuti M. A. Castrénist ja tema neenetsi-ekspeditsioonidest.

http://www.helsinki.fi/hum/sugl/oppimat/sgrjohd/sip.htm

Johanna Laakso koostatud fennougristika sissejuhatuskursuse õppematerjal obi-ugri ja samojeedi keeltest.

http://www.vihrealanka.fi/99/6/oilismi.html

Lena Björklundi artikkel "Öljyvalta tuhoaa alkuperäiskansoja" konverentsilt "Nafta ja põlisrahvad" (veebr 1999), milles osalesid ka neenetsid.

Eesti keeles

http://www.suri.ee/il/96/3/jamal.html

Kadri Viirese artikkel “Üliõpilased maailma lõpus” Kunstiakadeemia ekspeditsioonist Jamali poolsaarele (FU infoleht 1996, nr 3).

Algusse
Infolehe 3. numbri sisukorda

L'auravetl'an Indigenous Information Center
ja Venemaa Põhjarahvaste Assotsiatsioon võrgus

http://www.indigenous.ru/
http://www.raipon.org/

Tšuktšide 1996. aastal Moskvasse asutatud Venemaa põlisrahvaste infokeskus on aastavahetusel loonud oma võrgulehekülje, kust saab andmeid ka obiugri ja samojeedi rahvaste kohta (milliseid rahvaid üldse hõlmatakse, näitab kõrvalolev kaart). Vene- ja ingliskeelsetel lehekülgedel on avaldatud ka infokeskuse varasemad bülletäänid (alates nr 6-st, nii vene kui inglise keeles), mis sisaldavad põliselanike saadetud korrespondentsi toimetamata kujul, täpselt nii, nagu kirjutatud. See annab tegijate meelest adekvaatse pildi põlisrahvaste elust, soovidest ja hädadest. On ka üldandmed rahvaste kohta ja infokeskuse tutvustus.

Aasta algusest on võrgus ka Venemaa Põhjarahvaste Assotsiatsiooni (Russian Association of Indigenous Peoples of the North; ise kasutavad nad ingliskeelset lühendit RAIPON) luksuslikult kujundatud lehekülg, mis tõenäoselt areneb veelgi edasi. Operatiivne info on parem vene keeles, “Põlisrahvaste andmebaas” aga on ingliskeelne, eraldi rahvaste kaupa. Ärge laske end eksitada venekeelsest andmebaasi esilehest. Kui olete venekeelse rahvanimetuse peal klikanud, siis kõik, mis edasi tuleb, on ingliskeelne. Muidugi on soovitav vene keelt vene kodeeringuga vaadata, muidu ei saa küll midagi aru ja peab katse-eksituse meetodit kasutama. Andmebaas koosneb rahvaste üldandmeist ja iga rahva etnogeneesi, etnilise ajaloo ja kultuuri lühiülevaatest. Kõigi rahvaste etnogeneesi, etnilise ajaloo, vaimse ja materiaalse kultuuri kohta on venekeelsed ülevaated. Uurali rahvastest on seal praeguseks esindatud handid, mansid ja sölkupid. Miks näiteks neenetseid pole, jääb saladuseks. Äkki lisatakse veel.

Algusse
Infolehe 3. numbri sisukorda

Liivi tekstid uue kujundusega Virtual Livonias http://www.geocities.com/tuksnesis/livonia/livonia.html

16. aprillil avaldas Uldis Balodis oma uue kujundusega leheküljel Virtual Livonia Valda Šuvcane koostatud raamatu "Līvõd Tekstõd" (Riia, 1991, http://www.geocities.com/tuksnesis/livonia/lteng.html). Üllitises on kasutatud liivi kirjagarnituuri Livtimes, mida saab sealt ka endale kopeerida. Raamatu lätikeelse eessõna on Uldis Balodis inglise keelde tõlkinud (.../foreword.html). Liivi keele õppijatele mõeldud raamat sisaldab kimbu liivi luulet (.../poetry.html), liivikeelseid artikleid (/.../essays.html) ja rahvaluuletekste (…/folklore.html). Virtual Livonia lubab lähemal ajal avaldada ka Encyclopedia Livonica ja liivisõprade lehekülje.

Algusse
Infolehe 3. numbri sisukorda

Komi uudiseid

Komi Vabariigi riikliku serveri aadress on nüüdsest http://www.rkomi.ru, kuid sellest hoolimata pole sealt komide kohta eriti midagi uut lugeda. Varem operatiivselt uuendatud Rahvusasjade ministeeriumi uudistest on viimased möödunud aasta augustist. Ilmselt on mõjunud minister Konjuhhovi ametikõrgendus (Aleksei Konjuhhov on möödunud sügisest Komi Vabariigi Juhi üks asetäitjaist). Kultuuriministeeriumi lehekülgedel on küll uus kujundus, kuid sisu on jäänud põhijoontes samaks, vahest ehk veidi täienenud. Muutunud on ka uudisteagentuuri Komiinform aadress: http://www.news.komi.ru/.

Jõudsalt on seevastu edenenud Komi teadusuuringute instituudi võrgukoht. Aadressil http://www.komi.org/folk/index.htm on Venemaa TA Komi Teaduskeskuse Keele, Kirjanduse ja Ajaloo Instituudi venekeelsele elektroonilisele etnograafiaentsüklopeediale “Venemaa kirdeosa rahvaste kultuur” lisandunud otsingumootor. Entsüklopeedias leidub põhjalik ülevaade komide arheoloogiast, etnilisest ajaloost kuni tänapäevani ja etnograafiast (.../folk/komi/64.htm), sealhulgas: ülevaade soome-ugri keeltest (Jevgeni Tsõpanov, .../folk/komi/52.htm), komi murretest (.../folk/komi/53.htm), etnograafilistest rühmadest (.../folk/komi/38.htm), folkloorist (.../folk/komi/148.htm), rahvakalendrist, -meteoroloogiast, -meditsiinist ja etnopedagoogikast (.../folk/komi/228.htm), ornamendist (.../folk/komi/213.htm) ning rahvakunstist (.../folk/komi/216.htm).

Otsingumootor hõlmab ka möödunud aastal valminud uurali rahvaste mütoloogiaentsüklopeedia sarja esimest osa, Anna-Leena Siikala, Miha'ly Hoppįli ja Vladimir Napolskihhi toimetatud “Komi mütoloogia entsüklopeediat” (vene keeles) (.../folk/myth/index.htm). Entsüklopeediast saab süstemaatiline ülevaade komi mütoloogiast: leidub sürja- ja permikomi mütoloogilisi tekste venekeelses tõlkes ning sõnaartikleid esitähtede kaupa. Kirjanduse nimestikus on rohkem kui 300 peamiselt venekeelset kirjet. Rikkalikult illustreeritud. Avaldatud on ka andmed autorite ja toimetajate kohta.

Võrgukoht näib alles arenevat, veel pole jõutud avaldada suuremat osa kavas olevast etnoarhiivist, mis peaks sisaldama bibliograafiaid, varasemaid artikleid komi rahvakulutuurist, audio- ja videomaterjale jms.

13. jaanuarist saab kõike eelloetletut lugeda ka aadressil http://www.komi.com/Folk/ (failisüsteem on täpselt sama mis http://www.komi.org/folk/-il).

Algusse
Infolehe 3. numbri sisukorda

Permi arheoloogiast

Permi oblasti mälestiste kaitse keskuse ametlikul serveril “Kamaäärse kultuuripärand” (http://www.heritage.perm.ru/) on ka ülevaade Permi oblasti arheoloogiast ja esiajaloost (http://www.heritage.perm.ru/arheo/index.htm ), sealhulgas illustreeritud ülevaade permi loomastiilis sepiseleidudest (http://www.heritage.perm.ru/zoostil/index.htm ). Loomastiili uurimisloost ja semantikast vt: http://www.komi.org/folk/komi/211.htm (L.Gribova ja V.Iljina artiklid).

Algusse
Infolehe 3. numbri sisukorda

Mordva dissidendid jälle uute aadressidega
http://www.torama.ru/

Ajaleht Erzjanj Mastor on kolinud aadressile http://www.torama.ru/erzia/index.htm. Toorama lehekülge peab Aleksei Godunov Moskvas, sest Saranskis olla materjal salapärasel moel ära kustutatud. Uus võrgukoht on parema kujundusega kui endine USIJA oma. Arhiivist saab lugeda ajalehe numbreid 37, 65, 76–79, 80, 82, 83 (viimased neli on käesoleva aasta numbrid 1, 2, 4 ja 5). Lisaks on avaldatud Juri Dõrini lehekülg (http://www.torama.ru/dyrin/index.htm), kus on ta elulookirjeldus ja pilte, mida Eestis ega aadressil http://www.suri.ee/etnofutu/3/dyrin-e.html näha pole olnud.

Algusse
Infolehe 3. numbri sisukorda

Võro kirändüse kodoleht
http://www.wi.ee/kirjandus/

Võru kirjanduse koduleht koosneb sissejuhatavast artiklist “Võro kirändüs – miä tuu um?”, publitsistikast, kust saab tegelikult ülevaade võrukeelsest kirjandusest, alates kirjanike klassifitseeringust enam- ja vähemvõrulisteks kuni žanrilooliste ülevaadeteni, ja autorilehekülgedest, milles isikututvustus ja tekstinäited, mõnel viiteid ka mujale. Kogu tekst on loomulikult võru keeles. Autoritutvustuse juures on ka küllalt esinduslikuna näiv bibliograafia. Siiski võiksid bibliograafia lühendid kuskil seletatud olla: mul kulus küll õige mitu minutit, enne kui taipasin, et Vir mitte Virittäjät, vaid Viruskundrat tähendab.

Algusse
Infolehe 3. numbri sisukorda

Komi maagiast

Toimetus sai järgmise sisuga venekeelse kirja: Tere! Olen avaldanud fragmente oma komi maagiliste rituaalide raamatust, vaadake palun: http://www.teterin.raid.ru/twins/. Ärge olge oma hinnangutes liiga ranged, tegemist on ju “kunstilise raamatuga”. [- - -] Tahaksin teada saada ka Teie auditooriumi hinnangut. Sergei Teterin, Perm. http://www.teterin.raid.ru

Algusse
Infolehe 3. numbri sisukorda

Mesiniku kiri ugrimugri postiloendist

HEIPPA, UGRI-ASJATUNDJAD, -PATRIOODID & -KIIBICAD! TE olete kõik kucutud kylla- http://home.einst.ee/~mesinik, et lugeda pärimusi meie rahvameditsiinist puisniitude (ka muude) maarohtudega. JA EELKÕIGE - TEGEMAX ÜLESEHITAVAT KRIITIKAD SAIDILE, KUI AGA VIICITE! – Ette tänades (igax juhux) – mesinik.

Algusse