Kas tulevik kuulub naftale või põdrakasvatusele?

V.Talejeva, neenets (Neenetsi AR)
L’auravetlani Põlisrahvaste Infokeskuse staþöör

Põhjapõdrakasvatus on neenetsite elu ja kultuuri tähtis osa. Kuid neenetsi põdrakarjused pole tundras üksi. Seal otsitakse ka nafta- ja gaasileiukohti. Naftatööstus on neis paigus põdrakasvatusega võrreldes uustulnuk. Leiukohti asuti luurama siin alles viiekümnendail aastail, kuid just viimase kümne aasta jooksul on leiukohtade otsimine aktiviseerunud.

Siiani pole põdrakasvatajate ja naftakompaniide vahel konflikte tekkinud, sest naftat on vaid otsitud. Tundras kasutavad vene naftaluurajad väikesi portatiivseid puurtorne, mis tuuakse kohale helikopteriga. Neenetsid teavad, kus on puuraugud ja on sunnitud oma karjad neist eemale. suunama Tulemuseks on karjamaade pindala vähenemine.

Samuti on probleemiks keskkonna saastamine. Naftaotsijad jätavad kõikjale maha oma puurtorne ja rikkis tehnikat – hunnikute viisi vanarauda, mis põtru sageli vigastab. Areneb sõrahaigus kopõtka, mille raviks vajalikku rohtu ei ole aastate kaupa saada.

Teisest küljest on naftaotsijaist ka kasu, sest pärast riikliku varustussüsteemi lakkamist on nad neenetsi põdrakasvatajate ainus värske leiva, tee ja muude esmatarbekaupade allikas. Samuti saavad neenetsid häda korral kasutada nende helikoptereid (näiteks arsti kohaleveoks või inimese haiglasse viimiseks, mis muidu oleks võimatu, sest administratsioonil pole selleks raha).

Naftakompaniid kompenseerivad tekitatud kahju tühiste summadega. Näiteks kahel viimasel aastal anti Rahvaste Sõpruse kolhoosi (Karataika, Neenetsi autonoomne ringkond) karjustele vaid 300 rubla (12 USD), perenaistele aga 1000 rubla (30 USD) kompensatsiooni. Seegi raha läheb kolhoosile võlgade katteks ja inimestele ei jää midagi.

Kui algab nafta puurimine, siis hakkavad torujuhtmed kulgema läbi Rahvaste Sõpruse kolhoosi karjamaade ning nii kahjustatakse tugevasti põdrakasvatust, see võib viia koguni põdrakasvatuse kadumisele Karataikas. Seepärast seisab Neenetsi AR juhtkonna ja naftakompaniide ees ülesanne korraldada naftakaevandamine nii, et neenetsi rahva huvid oleksid kaitstud. Seda tuleb teha juba lähitulevikus ja kuulates ka põdrakasvatajate arvamust, kes neil territooriumidel rändlevad.

L’auravetl’ani Infokeskuse bülletäänist refereerinud AH
Originaal: http://www.indigenous.ru/russian/bulletin/r_26.htm#buduschee
ingliskeelne tõlge: http://www.indigenous.ru/english/bulletin/e_26_27.htm#does


Fenno-Ugria Infoleht, 2000, nr 3 (23)
© SURI