Kevadine hõimukuu kogub populaarsust
Andres Heinapuu
Mõned aastad tagasi, hõimupäevadest väsinuna, lansseerisin loosungi, et hõimurahvad ei ole meie sugulased ainult oktoobris, vaid aasta läbi. Tänaseks on see tegelikkus. Möödunud aasta november tõi kaasa enneolematult laialdased saamipäevad. Hõimukuuks on kujunenud ka aprill. Nimelt tähistati 16. aprillil juba kolmandat korda siinmail ersa keele päeva ning 26. aprillil mari sangari päeva – selle traditsiooni algatas Eesti Mari Selts 1994. aastal.
Tänavused ersa üritused tipnesid mordva Toorama ja liivi-eesti Tuïïi Lumi ühiskontserdiga 18. aprillil Tartu Ülikooli aulas. Ühisprojekti hakati kavandama juba suvel Viljandis, kus Toorama ja Tuïïi Lum teineteist pärimusmuusika festivalil leidsid. Toorama näol pole õigupoolest tegemist autentse folkloori esitajaga. Nad ise on vanad viisid endale suupäraseks teinud, mistõttu neid ka etnofuturistlikuks ansambliks nimetatakse. Omal ajal ei kutsutud Tooramat üleliiduliste soome-ugri muusikateadlaste konverentside rahvamuusikakontsertidele just vähese “autentsuse” pärast. Küllap see teisalt ongi ersa ansambli menu põhjus.
Tegelikult on Toorama ja Tuïïi Lum samasugused vastandid nagu jää ja boiler: ersa ja mokða pikad eepilised mitmehäälsed laulud vastanduvad liivi lühikestele lüürilistele ühehäälsetele, nii et isegi koos esinemine tunduks nagu küsitav. Ometi sobisid nad omavahel kokku ning mõlemale oli ühiskontsert oluline.
15. aprillil esines Toorama Tallinnas Kloostri Aidas ersa seltsi Sjatko korraldatud õhtul. Pidu algas ersa maausulise palvega, mida ersa ja eesti keeles lugesid hõimurahvaste programmi stipendiaadid ja mida pärgas Toorama esitatud rituaalne jumalate õnnistuse palumise laul. Kloostri Ait oli pilgeni täis. Siiski õnnestus Jowlanj Olol (Vitali Romaðkin, Toorama juht) midagi ringmängu taolist korraldada. Kohalikud ersad pakkusid ersa kalja ning rahvustoite.
16. aprillil Tallinnas Eesti Keele Instituudis ersa keele päeva kõnekoosolekul andis Jaak Prozes ülevaate ersade ja mokðade olu ja elu valgustamisest ENSV pressis ning okupatsiooniaegsetest kultuurikontaktidest. Valdek Pall kõneles huvitavalt ja arusaadavalt ersa ja eesti keele ühisjoontest ning kontaktidest. Allakirjutanu rääkis ersadest internetis. Ettekannete eel ja järel esines taas Toorama, loeti ette Fenno-Ugria, Eesti Ersa-Mokða Sõprade Seltsi ja Toorama Austajate Ringi tervitus ersa rahvale. Kohal oli palju Eestis elavaid ersasid. Rahvustoite ja -jooke pakkusid sedakorda Eesti Mordva Kultuuriseltsi perenaised.
Kloostri Aidas toimus ka mari sangari päeva Tallinna peaüritus 22. aprillil, külaliseks lõõtsamees Arseni Jaitsov Marimaalt, keda toetasid Tallinnas õppivad mari stipendiaadid. Menüüs olid taas mari rahvustoidud. Samalaadne, kuid pöörasem ja veelgi vahetum peomeeleolu valitses Tartus korp! Ugala majas toimunud mari kangelase päeva peasimmanil. Ugala suur saal ei tahtnud kõiki huvilisi äragi mahutada. Simmanile oli tulnud peale Tartus õppivate maride ka eesti üliõpilasi ning hulk udmurte, kellele Arseni Jaitsov koos stipendiaat Dmitri Denissoviga udmurdi tantsumuusikat mängis.
Mari sangari päeva puhul toimus Tartus 25. aprillil Jevgeni Tðaðkini loeng “Marimaa täna”, mida ta kordas ka simmanieelses eeskavas. Jaak Prozes esines enne simmanit tervitusega Eesti Mari Seltsi poolt ning ettekandega Riigiduuma valimistest Marimaal.
24. aprillil esilinastati Tallinnas Soome Instituudis Pedagoogikaülikooli reþiitudengi Aleksei Aleksejevi film “Mari pulmad”, toimus Toorama kohtumisõhtu Fenno-Ugria Tartu keskuses ja esinemised mitmel pool Tartus. Salvestati ka Toorama teise CD materjal.
Lõpuks ei saa mainimata jätta, et Venemaa erakorraline ja täievoliline suursaadik Aleksei Gluhhov austas ersa õhtut kloostri Aidas oma kohaloluga. Varem pole ükski Venemaa suursaadik Eestis hõimuüritustel käinud. Tõsi, tal oli kaasas konkreetne poliitiline sõnum. Oma tervituses kutsus ta ersade organisatsioone ühinema Venemaa kaasmaalaskonnaga Eestis. Aga võib ju loota, et kunagi mööduvad ka need ajad, mil eestlastest folkloorifestivali korraldajad Venemaalt viisakeelde saavad.
Loe lähemalt: A. Heinapuu. Hõimukuu aprill: Kokkupuuteid elusate rahvaste ja elusa kultuuriga. – Sirp, 12. V.