Tveri karjalastel on raskusi omakultuuri arendamisel
Jaak Prozese märkmete ja Karelian Šana põhjal KR
26.-30. jaanuaris Tveris toimunud Soome-Ugri Rahvaste Noorteassotsiatsiooni (SURNA, venekeelne lühend MAFUN) nõukogu istungil (vt Soome-Ugri Rahvaste Noorteassotsiatsioon kinnitas tööplaani) osales president Jaak Prozes, kes Tveris viibimise jooksul tutvus ka kohalike karjalaste olukorraga.
1926. a oli Tveri oblastis 141 000 karjalast, kes elasid 1496 (vt Tveri oblasti rahvuste kaarti). 1930. a eraldas Moskva oblast neli karjala rajooni, mille põhjal moodustati 1937. a Tveri Karjalaste Rahvusringkond. Rahvusringkonda kuulus 129 külanõukogu ja 800 kolhoosi 150 000 elanikuga, kellest 61% oli karjalasi. Rahvusringkond likvideeriti 1939. a ja suur osa tärkavast rahvusintelligentsist represseeriti. Tveri karjalaste arv on viimasel ajal drastiliselt vähenenud. 1970 oli neid 38 000, 1979. a 30 400 ja 1989. a 23 169. Karjalaste arvu vähenemise peamised põhjused on olnud assimilatsioon, represseerimised, Teine maailmasõda ning massiline ümberasumine Karjala ANSVsse.
1989. a Karjala Rahvuskongressilt innustust saades algas Tveri karjalaste rahvuslik liikumine, mille käigus jõuti Tveri Karjalaste Kultuuriseltsi asutamiseni 1990. a, aasta hiljem moodustati seltsi osakonnad rajoonidesse, 1992 ilmus aabits ning 1993. a algas koolides karjala keele fakultatiivne õpetamine. 1996 asutati Lihhoslavlis Tveri Karjalaste Rahvuslik Kultuurautonoomia, millel on oma nõukogu ja pidevalt töötav komitee.
Praegu töötab Tveri rahvusliku kultuurautonoomia komitees kolm inimest. Oblasti kolmekümne kuuest rajoonist on autonoomia esindajad viies. Esindajad on reeglina rajooni administratsioonijuhtide asetäitjad. Erinevalt 1998. aastast 1999. a eelarves raha ei eraldatud, küll aga andis kuberner toetust 70 000 rubla ja sponsorid 40 000 rubla. Soome riik toetas Tveri ülikoolis karjala keele ja kirjanduse õpetamist 100 000 rublaga. Autonoomia juhtkond loebki oma suurimaks saavutuseks Tveri ülikoolis karjala keele ja kirjanduse õpetamise alustamist 1999. a sügisel. Praegu õpib karjala keelt ja kirjandust kaks noormeest ning üheksa neidu, kes on pärit Spiirova, Ruameška, Lihhoslavli ja Maksuatiha rajoonist.
Karjala keelt õpitakse praegu üheteistkümnes Tveri oblasti koolis, osas neist on see kohustuslik õppeprogrammi osa, mõnel pool fakultatiivne. Karjala keele õpetajatele toimuvad regulaarsed seminarid, õppejõud kutsutakse Petroskoi ülikoolist. Eelmisel aastal lõpetas Petroskoi ülikooli autonoomia stipendiaat J. Kiskina, kes tuli Lihhoslavli pedagoogikaülikooli karjala keelt õpetama. Kogu oblastis on üksteist karjala keele õpetajat. Tveris G. Herzeni nimelises raamatukogus tegutseb Z. Turičeva juhendamisel karjala keele ring.
1999. a novembri lõpul alustati Lihhoslavli pedagoogikakooli baasil projektiga "Tveri küla", mille ülesandeks on Tveri külade elujõulisuse ja ettevõtluse arendamine üheteistkümnes külas. Projekti tellijaks on Tveri oblasti administratsioon, koostööpartneriks Helsingi ülikool ja koordinaatoriks Tveri karjalaste rahvuslik kultuurautonoomia.
Kultuuriliselt on autonoomial tihedad sidemed Vene Karjalaga, kus osaletakse erinevatel festivalidel ja kust saadakse kandleõpetajaid (praegu on Tveri karjalastel kolm kandleansamblit). Kokku on Tveri karjalastel kaheksateist folklooriansamblit, neist tuntuim Karielan Koivune.
Kultuurautonoomial on oma ajaleht Karelian Šana, mille tiraaž on 900. Lehte toimetab Ljudmilla Gromova. Raadios on kord kuus saade "Tveri karjalased", kord kvartalis on televisioonis saade "Oma randa".
Tveri karjalaste üheks tähtsamaks tugipunktiks on Lihhoslavl, mis aastatel 1937-1939 oli Karjala Rahvusringkonna keskus. Veel 1992. a moodustasid 60% rajooni elanikest karjalased. Praegu tegutseb Lihhoslavlis pedagoogikakool, kus koolitatakse tulevasi õpetajaid. Koolis õpetatakse karjala keelt ja kirjandust, koos käivad folklooriansamblid ja õpetatakse traditsioonilist käsitööd. Koolis on väike muuseum, mis on läbinisti karjalaste keskne. Ühe kohaliku karjala vanamemme sõnul on karjala keel Lihhoslavlis praktiliselt välja surnud, ehkki ümberringi elavad karjalased. Vaid oma naabrinaise ja mõne vanainimesega saab ta karjala keelt rääkida.
Tveri karjalastega vesteldes sai selgeks, et eriti neid ei toetata. Jaak Prozese sealviibimise viimasel päeval vabastati ametist asekuberner Anatoli Golovkin, keda venelased olla süüdistanud liigses Tveri karjalaste toetamises. Tegelikku suhtumist näitab ka kuberneri n.ö toetus 70 000 rubla ja 1999. a eelarvest väljajäämine ning muidugi ei leitud raha karjala keele õpetamiseks Tveri ülikoolis. Vahetult enne SURNA nõukogu istungit saabus ka teade, et oblasti valitsus soovib sulgeda Lihhoslavli pedagoogikakooli, mis sundis SURNA nõukogu liikmeid Tveri karjalaste toetuseks avaldust kirjutama.
SURNA sisulise töö kõrvalt kohtus Prozes Tveri rahvusliku
kultuurautonoomia esimehe Zinaida Golovkina ja peaspetsialisti Zoja Turitševaga, Tveri oblasti noorsookomitee esimehe Andrei
Gagarini, Tveri eestlaste seltsi esimehe Eduard Aljase ja Tveri
sakslaste esimehe Vladimir Solntseviga.
Tveri karjalaste kõrval elab oblastis ka eestlasi, keda 1989. a rahvaloenduse andmeil oli 800. Eestlased asutasid 1999. a ka oma kultuuriseltsi Esto, kus on momendil ainult kakskümmend eestlast. Seltsi peamine ülesanne praegu ongi eestlaste leidmine ja seltsi tegevusse kaasamine. Seltsil on koostööleping Tallinna Tveri Seltsiga, ühiseid üritusi korraldatakse Tveri sakslastega, kellega koos tähistati jõule ja osaleti luterlikul jumalateenistusel. Sakslasi on Tveri ümbruses tunduvalt rohkem kui eestlasi, nad on hästi organiseeritud, neil on tänu Saksamaa toetusele paremad rahalised võimalused ning eestlastega ühendab neid luterlike pühade pidamine. Seni polegi kümnekonna tegevliikmega Esto iseseisvalt üritusi korraldanud, kuid plaanis on keele- ja lugemisringi asutamine ning jaanipäeva tähistamine.
Tveri karjalaste venekeelne kodulehekülg: http://www.library.tver.ru/tvkarel_main.htm
