Ajalehe Erzjan' Mastor 2000. aasta esimeses numbris ilmus Venemaa Välisministeeriumist Mordva Vabariigi juhile saadetud dokument, mis peaks huvi pakkuma meilegi, sest on otseselt seotud Eestiga. Toimetuse saatesõnas on öeldud, et kuigi dokument on vana (varem ei soovinud leht seda "teatavail kaalutlusil" avaldada), pole selle kirjutamise taust muutunud. Ta olla kirjutatud "ranges külma sõja ja raudse eesriide aegade vaimus". Kahjuks pole publikatsioonis antud kirja kuupäeva, kuid see on tõenäoselt saadetud 1997. aasta juunis, pärast Jelena Kuldõrkajeva külaskäiku Eestisse. Mordva Riigikogu aseesinaine Jelena Kuldõrkajeva viibis Tallinnas Eesti kultuuriministeeriumi kutsel 1997. aasta juuni algul mordva rahvakunstiansambli esinemise puhul rahvusvähemuste kultuurifestivalil. Tema visiidi korraldas ja programmi eest vastutas kultuuriministeeriumi ekspert Olga Bunder. Fenno-Ugria sai visiidist teada ajakirjanike vahendusel. J. Kuldõrkajeva kohtus muuhulgas 2. juunil ka Riigikogu aseesimehe Tunne Kelamiga.
Avaldame siinkohal kirja tõlke koos kommentaariga. Lisame ka meie teada ainsa külaskäiku peegeldanud eesti ajaleheartikli, sest tõenäoselt põhjustas just see Venemaa saatkonna meelepaha.
Peame vältimatuks Teid informeerida, et Venemaa Eesti saatkonnast saabunud andmetel on viimasel ajal aktiviseerinud oma tegevust fond "Finno-Ugorija", mis on eesti natsionaalradikaalide mõju all.
Nimetatud fondi egiidi all korraldatakse mitmesuguseid kohtumisi, konverentse ja seminare Karjala, Komi, Mari-Eli, Mordva ja Udmurtia Vabariigi esindajate osalusel, mille käigus võetakse ette katseid anda fondi tegevusele poliitilist iseloomu, kasutades nimetatud üritusi Venemaa-vastaste meeleolude levitamiseks, kaasates sellesse protsessi ka Eesti võimude kutsutud Venemaa regioonide ametlikke esindajaid1.
Venemaa saadik Tallinnas teatas meile muuhulgas, et juunis Tallinnas komandeeringus viibinud Mordva Vabariigi Parlamendi aseesimehe J. Kuldõrkajeva sõnavõtud ja kohtumised andsid radikaalsele ajakirjandusele taas ettekäände üles tõsta küsimusi "Venemaa soomeugrilaste russifitseerimisprotsessi hukatuslikkusest", "soome-ugri vabariikide riikluse tugevdamisest" jms, mis on suunatud usaldamatuse õhkkonna tekitamisele Venemaa vene ja soome-ugri rahvaste vahel.2
J. Kuldõrkajeva sõidust ei teatatud Venemaa Välisministeeriumisse, konsultatsioonideks ta Venemaa saatkonna poole ei pöördunud. Vabariigi esindaja puudulikku orienteeritust meie riikidevahelistes suhetes Eestiga kasutasidki eesti natsionaalradikaalid ära.
Sarnaste olukordade vältimiseks palume Teid viia see informatsioon vabariigi juhtkonnani, aga samuti anda käsk kooskõlastada Venemaa välisministeeriumiga vabariigi ametlike esindajate planeeritavad sõidud Eestisse, eesmärgiga kindlustada Venemaa Föderatsiooni ühtse välispoliitilise liini hoidmist vastavuses Venemaa Föderatsiooni Presidendi ukaasiga nr 275 12. märtsist 1996.
Lugupidamisega,
kolleegiumi liige, föderatsiooni subjektide, parlamendi
ja ühiskondlik-poliitiliste organisatsioonidega suhtlemise ameti direktor
KOMMENTAARID
1 Fenno-Ugria korraldatud suurüritustest oli seni külalisi Venemaalt osalenud peamiselt hõimupäevadel, mille kava keskmeks olid folklooriansamblite esinemised üle kogu Eesti, folkloori-, keele- ja haridusseminaridel, etnofuturismi konverentsil, kahel soome-ugri televisioonide koostööseminaril ja Soome-Ugri Rahvaste Konsultatiivkomitee istungil oktoobris 1994. Viimast üritust võib küll poliitiliseks pidada, kuid see toimus Venemaa rahvuste ministeeriumi esindaja valvsa silma all (osales vaatlejana) ja allakirjutanu Venemaa-vastaseid meeleolusid istungil ei täheldanud. Tagasi.
2 Infolehe andmeil ilmus
J.Kuldõrkajeva visiidi kohta (vt allpool) ja BNSi sõnum "Eesti ja Mordoovia
asespiiker arutasid koostööd" sama päeva Sõnumilehes. Mordva parlament
pärast siin avaldatud kirjaga tutvumist Eestist külalisi ei kutsunud, nagu
oli lubatud Päevalehe andmetel. (vt allpool).
Tagasi.
Eesti lubab jälgida olukorda Mordvas
(Eesti Päevaleht, 3. juuni 1997)
Eile Tallinnas kohtunud Mordva ja Eesti parlamendi asespiikerid lubasid tihendada omavahelisi suhteid, mis hõlbustaks Venemaal elavate sugulasrahvaste olukorra jälgimist.
Mordva Riigikogu aseesinaine Jelena Kuldõrkajeva ja Eesti parlamendi aseesimees Tunne Kelam leppisid eile kokku tihendada infovahetust. "Samuti võiks Eesti anda panuse mordva haritlaskonna arendamisele, võimaldades sealsetel tudengitel õppida Eesti ülikoolides," ütles Kelam pärast kohtumist.
Kelam huvitus kohtumisel kultuuri, emakeelse hariduse ja ajakirjanduse olukorrast Venemaa koosseisu kuuluvas Mordva autonoomses vabariigis, Jelena Kuldõrkajeva omakorda sai teavet ettevõtete erastamise ja Eesti parlamendi töö kohta.
Mordva parlamendi aseesinaine kutsus oma Eesti kolleegi tutvuma sealse parlamendi tööga. Kelami sõnul võib visiit teoks saada sügisel.
"See on hea võimalus jälgida rahvusvähemuste olukorda Venemaal, eriti kui tegemist on meie sugulasrahvastega," selgitas Riigikogu aseesimees. Ta vihjas, et visiidil saadud info edastatakse peamiselt inimõiguste järgimist ja seaduste täitmist kontrollivale Euroopa Nõukogule.
Soome-ugri rahvaste probleemidega tegeleva sihtasutise Fenno-Ugria direktor Jaak Prozes ütles, et mordvalased ehk ersad ja mokðad on Venemaal elavatest soome-ugri rahvastest suurimad, 1989. aastal oli nende arv 1 153 987. Prozese sõnul väheneb nende arvukus aga venelastega kokkusulandumise tõttu kiiresti.
"Ersasid ja mokðasid on nimetatud assimileeruva rahva musternäidiseks – nende assimileerumisprotsessi kiiruseks on arvestatud 29 inimest päevas," selgitas Prozes. "Praegu peab 67,1 protsenti ersasid ja mokðasid rahvuskeelt emakeeleks, veel 1959. aastal oli see arv 78,1 protsenti."
Fenno-Ugria direktori kinnitusel on ersade ja mokðade suurim probleem hajutatus. 72,8 protsenti neist elab väljaspool Mordvat, ersad ja mokðad moodustavad vaid 32,5 protsenti Mordva rahvastikust.
Kuigi Mordvas pole vastu võetud keeleseadust, sätestab põhiseadus, et ersa ja mokða on riigikeeled. "Muidugi ei maksa arvata, et ersad ja mokðad ise väga aktiivselt oma rahvuskeele eest võitleksid," väitis Prozes. Näiteks 1993. aasta sotsioloogilise küsitluse põhjal ei pidanud 66 protsenti ersasid ja mokðasid vajalikuks, et riigiametnikud nende keelt oskaksid.
Fenno-Ugria andmetel ilmub Mordvamaal praegu üks keskne ersa- ja üks keskne mokðakeelne ajaleht. Kuigi mordvalased on miljonirahvas, on kahe suurema ajalehe tiraaþ kahe peale kokku vaid 7700 ning 1994. aastal anti Mordvas välja kokku ainult 35 ersa- ja mokðakeelset raamatut. Ersa- ja mokðakeelsed telesaated on eetris 2-4 korda nädalas, iga kord umbes kaks tundi.
Sihtasutise andmetel on Mordvamaa 810 koolist 342 rahvuskeelsed, millest 193 on mokða ja 149 ersa kooli. "Rahvuskeelne kool tähendab seda, et 1.-4. klassini on võimalik haridust saada rahvuskeeles," täpsustas Fenno-Ugria direktor.
Ersa rahvusest Mordva parlamendi aseesinaine Jelena Kuldõrkajeva viibis Eestis mordva rahvakunstiansambli esinemise puhul rahvusvähemuste kultuurifestivalil. Eile Eestist lahkunud Kuldõrkajeva on elukutselt silmakirurg.