Mõnest teemast ajalehes Marij El
1. veebruaril ilmunud artiklis "Üksiku puu murrab tuul maha" kirjutab prof Ivan Ivanov mari keelest, selle säilimisest ja arengust. Ta seob keele säilimise lingvistile omaselt mari rahva säilimisega üldse ("Kui keel kaob, kaob ka rahvas"). Artikli tooni iseloomustab hästi selle algus: "Minu meelest on mari rahva peamiseks mureks praegu rahvana säilimine. See ei tohiks jääda ei ebanormaalse elu, rahapuuduse, turusegaduse ega võimuvõitluse varju. Mari rahvas ligineb kuristiku servale."
Pääsemislootust näeb autor usus endasse ja oma võimalustesse: "Meie usk seisneb ühes: meie seesmises jõus, mari vaimus, mari jonnakuses, enesesäilitustungis, siiras soovis ühendada kogu rahva jõud." Marid peavad endasse ja oma jõusse uskuma. Kuid sellele teele asumiseks on vaja üksmeelt. Marid peaksid puhastuma individualismist ja kadedusest.
Rahvuse uuendamise teel seisab palju ülesandeid, kuid peamine neist on sirguva põlvkonna – mari rahva tuleviku – kasvatamine. Keeleteadlasest professori meelest tuleb seda teha mari keele ja emakeeles õpetamise kaudu. Autor kritiseerib teravalt neid marisid, eriti haritlasi, kes arvavad, et mari keelt pole vaja osata, et see takistab laste arengut. Ta väidab, et niisugune suhtumine on 1937.-1938. aasta otsene pärand.
Professor põhjendab marikeelse koolihariduse ja mari keele õppimise vajadust nii:
1. “Kui kooliharidust ei anta mari keeles, vaid see on pelgalt õppeaine, ei saa keel tõusta kõrgtasemele, ta närtsib pikkamööda, ta juured kuivavad ära... Kui mari keelt koolis ei õpetata, ei saa ta kunagi teistega keeltega võrdseks.”
2. “Emakeel arendab lapse mõistust, õpetab mõtlema. Emakeeles õppiv laps hakkab paremini ümbritsevat elu mõistma. Psühholoogid on seda juba ammu täheldanud [- - -]. Üks 20-30ndate aastate parimaist maridest V.T.Sokolov kirjutas omal ajal: "Kui last õpetada võõras keeles, omandab ta teadmisi kaua, tema mõistus areneb aeglaselt. Võõras keeles õppiva inimese teadvus võib teinekord üldse mitte ärgata, siis jääbki ta rumalapoolseks." See on vastus neile, kes ütlevad, et emakeel takistab arengut. Ei takista, vaid vastupidi, aitab arengule kaasa.”
3. “Emakeel kasvatab inimest [- - -] Kui väikesest peale lämmatada inimese huvi emakeele vastu, pole ta rahval temast mingit kasu.”
4. “Emakeelne kool aitab kaasa kirjakeele levikule rahva seas, avardab keele funktsioone. See aga lisab rahvale jõudu [- - -] tõstab marilase eneseteadvust, lubab tal oma keele üle uhkust tunda.”
5. “Võõras keeles õppides kasutab inimene ainult valmis vormeleid ja malle: valmisfraase, stampe, valmisseoseid. Emakeeles õppides aga elab ta omandatava läbi, otsib ise, teiste sõnadega – mõtleb."
Autor kirjutab, et pole põhjust karta, nagu jääks lastel vene keel omandamata. Praegu käib jutt eeskätt marikeelsest põhikoolist, keskkoolis võib õpetus jätkuda vene keeles. Samas kõneldakse ümberringi nii palju on vene keelt, et seda mitte selgeks saada on üsna võimatu.
Artikkel väärib tähelepanu kahel põhjusel. Esiteks puudutab ta teravalt mari keele ja rahva säilimise probleemi, mida kohtab marikeelses ajakirjanduses harva. Teiseks, ja see pole sugugi vähem tähtis, on artiklis argumenteeritult kaitstud marikeelset kooli, kuigi mõned argumendid meenutavad loosungeid ega sobi laialdaseks keelepropagandaks lihtsate ja omal kombel pragmaatiliste maride seas. Ometi on see tähtis samm mari keele kaitsel, sest emakeele õppimise vajalikkust peaks võimalikult argumenteeritult põhjendama.
Mari rahva poliitiliseks peauudiseks on praegu teade, et tänavu 9. ja 10. juunil korraldatakse V mari kongress.
Sellega seoses pakuvad huvi kohaliku võimu ja mari rahvusliku liikumise omavahelised suhted. 1. veebruari lehes teatati, et 29. jaanuaril toimus Mari Vabariigi presidendi Vjatšeslav Kislitsõni kohtumine Marij Ušemi (Mari Liit, ülevenemaaline maride organisatsioon – toim) vabariikliku organisatsiooni juhtidega. Lehe teatel toimus kohtumine viimaste palvel. Vestlusest öeldakse ainult, et arutati selle aasta plaane ning sidemeid riigiasutuste ja kohalike omavalitsustega. Sõnumi põhiosa on aga pühendatud maride organisatsiooni kritiseerimisele: "Jääb üle ainult kahetseda, et mõned Marij Ušemi liidrid püüavad end tihtipeale teistest kõrgemale seada. Sellepärast ei olegi see ühing viimase kümne aasta jooksul suutnud leida oma kohta vabariigi ühiskondlik-poliitilises elus."
9. veebruaril avaldatud intervjuus kõlab peaaegu sõnasõnalt sama süüdistus riigisekretär Nikolai Gavrilovi suust, kes on "presidendile kõige lähedasem mari" ning vastutab peale hariduse ja kultuuri ka suhete eest ühiskondlike ning rahvuslike organisatsioonidega. Seega pole raske ära arvata, kes ülalnimetatud sõnumi kirjutamiseks inspiratsiooni andis.
29. jaanuaril kohtus president Kislitsõn Volžski linna Svjato-Nikolski peakiriku eestseisjaga. Kohtumisel kiitis president heaks usklike ettepaneku ehitada sellesse linna veel üks kirik, lubas osaleda selle nurgakivi panekul ja "edaspidi osutada materiaalset ja moraalset toetust pühakoja ehitusel". See pole esimene kord, kui president teatab oma toetusest mõne õigeusu kiriku ehitamisele või taastamisele. Tekib küsimus: kui toetatakse materiaalselt, kas siis mitte eelarverahast? Kui nii, siis tuleks maksumaksjate raha jaotada proportsionaalselt ka teistele usunditele. Näiteks on mari maausulised juba ammu avaldanud soovi ehitada Joškar-Olasse oma usukeskust. Kuid see plaan on jäänud soiku eelkõige seetõttu, et valitsus pole suvatsenud seda majanduslikult toetada. Ka N. Gavrilov ei suhtu ülalmainitud intervjuus keskuse ehitamise ideesse hästi.
Erik Juzykain