Olõmatun keelen olõmatuist keelist

Vastussõs jutulõ “Lõuna-Eesti lapsi ähvardab...”, Postimees, 24. märts

Jüvä Sullõv

Mitu kiilt om maailman olõman? Entsüklopeediä perrä 2500–4000, kuiki taad arvo ollõv rassõ üteldä, selle et olõ-i kõrda, kuis murdõl ja keelel vaiht tetäq. Üts’kyik, kas keeleq vai murdõq, a nääq ommaq olõman. Esiqasi om tuu, kink jaos nääq ommaq olõman. Asi saa ei häste olõman ollaq tuu jaos, kiä tuust midägi ei tiiäq. Eurooplaisi jaos nakas’ Meeriga sys olõman olõma, ku nä tuu uma silmäga ärq näiq. Asja saa ei häste olõman ollaq ka tuu jaos, kiä piä ei tuud tähtsäs. Myni inemine näge määntselgi aol elost vai ka terveq elo maailman kygõ selgembähe jumalat, myni tiidüst, myni rahha. Ku näet ütte asja väega selgehe, pruugi ei tõisi asjo tähelegiq pandaq. Huvitav, ku süvän määntsegi as’a seen või elläq ilma et tuud tähelegiq pandnu.

Hääs näütes tävveligust üts’kyiksusõst tuu vasta, mink seen elät, ommaq suur’ jago vindläisi, kiä ommaq elo aig Eestin elänüq, a nigu olõ ei eesti kiilt tähelegiq pandnuq, kynõlõmaldaq tuu ärq op’misest. Egaq s’akslasõgiq eesti keelest pall’o teedäq taha es tuu katsasaa aastaga seen, miä nääq siin herris olliq. Es olõq ka suumlaisi jaos laplaisi ei prantslaisi jaos bretoonõ ei meeriklaisi jaos indiaanlaisi kasulik tähele panda. Üte synaga: suur’ taha ei nätäq väikeist, ülemb näe ei alambat, tukõv taha ei nõrka tundaq.

Nii oldas ka üte suurõ eesti lehe man väega üllätedüq, et Eestimaal päält eesti keele viil ka võro ja seto kiil’ olõman ommaq. Leheherräq ommaq peris ärq hiitünüq, niguq äkki unõst heränüq. Mink pääle sys? Tuu pääle, et Võromaa lats’ koolin ka võro kiilt opis. No hää külh, leheherräq ommaq võro keele as’an lihtsält tävveste pümmeq, nääq löüdseq tuu hindä jaos üles sys, ku näil oll’ vaia kärrä. A kuis piät arvo saama tuust, et Võro maavanõmbas om miis’, kiä tiiä ei, et võro kiil’ om olõman? Kuis tohes ollaq Võromaa juhis inemine, kiä pidä võro kiilt olõmatus as’as, midä olõ ei latsilõ vaia? Imäkiil’ om ull’us, tuu asõmal piät op’ma läbilöögivõimõt, imäkeele iist piät pagõma ärq (Talliina) – tuu om Lepiksoni synnom.

Sääne mõttõviis’ – unõhtaq uma ja võtaq võõras – oll’ väega harilik sada aastakka tagasi kadakas’akslaisi man. Parhillaq, sada aastakka ildampa, om üts’ jago läbilöögihimoliidsi eestläisi sama kadakligu mõttõviisiga, vaheq om ynnõ tuu, et s’aksa asõmalõ om valit anglomeeriga värk’. Ku kaiaq, mis keelen muusikat, filme jms eesti raadio- ja telekanaliq hindä kavva (vabatahtligult) valivaq, sys tundus, et eestläne pidä hinnäst anglomeeriga maailmahe kuuluvas. Paistus, et eestläne taht saiaq meeriklasõs. Eesti noorõq inämb hää meelega eesti keelen ei laulaq. Latsilõ, firmadõlõ ja poodõlõ pandas võõran keelen nimmi.

Ku inglusõ kiil’ eestläsele nii illos, hää ja läbilöögivõimaluisi pakva om, sys võinuq ka eesti keele oppamist Lepiksoni muudu nonsensis nimetäq: olõ ei jo Eesti lats’ süüdü, et tä om siin (ja mitte Meerikan) sündünüq, ja ku nii ulliq oldas, et eesti kiilt Eestin kohustusligult edesi opatas, sys võinuq tuu iist New Yorki paedaq, vai niguq cool’in keelen üteldäs: OK, Estonians, let’s forget Võro, let’s forget Estonian, it’s all nonsense, let’s go to America!

Samal teemal:

A.Heinapuu: Täienduseks..
Urmas Seaver. Lõuna-Eesti lapsi ähvardab võru ja setu keele sundõpe. – Postimees, 24. III 2000.
Toomas Mattson. Murret? Tänan, ei! – Postimees, 24. III 2000.
Urmas Seaver. Murre jääb koolis endiselt valikaineks. – Postimees, 25. III 2000.
Ülle Harju. Õpilasi ei sunnita võru keelt õppima. – Võrumaa Teataja, 25. III 2000.
Ott Heinapuu. Lõunaeesti keelest. Keel on murre, millel sõjavägi ja laevastik. – Postimees, 28. III 2000.
Karl Pajusalu. Kui lühike on eestlase mälu. Olematust emakeelest ja Lõuna-Eesti elu arendamisest. – Postimees, 28. III 2000.
Keel elab vaid uuenedes. [Juhtkiri]. – Võrumaa Teataja, 28. III 2000.
Alli Lunter. Murdekeel on keel omas ajas ja ruumis. – Postimees, 1. IV 2000.
Jüri Valge. Kirjakeel ja murdekeel pole vaenlased: Võru keel: kohustuslikuks või mitte? – Postimees, 6. IV 2000.
Enn Soosaar. Keel sunnib tahtmatult tarkusele: Murded on (väike)keele minevik, mitte tulevik. – Postimees, 8. IV 2000.
Ott Heinapuu. Stagna-mõttemallidest ja võru keelest. – KESKUS, nr 6, 2000

Fenno-Ugria Infoleht, 2000, nr 2 (22)

SURI