II ülevenemaaline fennougristide konverents

 

toimus 2.–5. veebruarini Mordva Vabariigi pealinnas Saranskis. Sellel osales umbes 300 teadlast kõigist Venemaa soome-ugri vabariikidest, Handi-Mansi Autonoomsest Ringkonnast, Moskvast, Peterburist ja Tatarstanist. Oli ka külalisi Ungarist ja Eestist.

Korraldajateks olid Mordva Vabariigi valitsuse kaasabil Mordva Keele, Kirjanduse, Ajaloo ja Majanduse TUI, Ogarjovi-nimeline ülikool ja Jevsevjevi-nimeline pedagoogiline instituut. Töö toimus lisaks plenaaristungitele 15 sektsioonis: filoloogiateaduste sektsioone oli 7, ajaloo omi 5, pedagoogikast 2 ja majandusteadustest .

Et konverents algas prof Paul Ariste, paljude Venemaa fennougristide õpetaja, 95. sünniaastapäeval, meenutas teda oma avaettekande eel prof Mihhail Mosin, kunagine Ariste aspirant. Mosini ettekande teemaks oli “Mordva (ersa ja mokša) kirjakeeled: olukord ja arenguperspektiivid”. Ainsa perspektiivina nägi professor vajadust luua ühine mordva kirjakeel. Prof V. Latõševa käsitles oma ettekandes komi noore luule keelt. V. Brõžinski kõneles mordva rahvamängust ja selle arengust kunstialana. Prof Ksenofont Sanukovi teema oli ““Fennougristika” Venemaa soome-ugri rahvastest: uurimise põhietapid ja arengutendentsid”. Ta meenutas muuhulgas, et enne kui Nõukogude fennougristid represseeriti 30ndate aastate teisel poolel või hiljem, jõudsid nad nii mõndagi teha, ja seepärast oleks vale kõik Nõukogude ajal tehtu üle parda visata.

Konverents võttis vastu pöördumise Venemaa soome-ugri vabariikide valitsustele, milles nõuti:

  1. Seadusandlikus korras võimaldada emakeelset kooliõpetust põhikoolis;
  2. Laiendada soome-ugri keelte kasutussfääre, milleks avada soomeugrikeelsed raadio- ja telekanalid, toetada nendes keeltes ilmuvaid ajalehti ja ajakirju;
  3. Soovitada kõrgkoolide rahvuslikes osakondades õpetada humanitaaraineid emakeeles;
  4. Luua tingimused avalikuks asjaajamiseks oma vabariikide riigikeeltes;
  5. Luua keeleseaduste realiseerimiseks valitsuste ja autonoomsete ringkondade administratsioonide juures erilised keeleteenistused;
  6. Pöörata erilist tähelepanu soomeugrikeelsete õpikute, sõnaraamatute ja teatmekirjanduse väljaandmise rahastamisele;
  7. Organiseerida kirjakeele normeerimisega tegelevad sektorid või laboratooriumid teadusasutuste või ülikoolide juurde.
  8. Avada Mordva Ogarjovi-nim ülikoolis idapoolsete soome-ugri keelte morfoloogia uurimislaboratoorium.

Venekeelset ülevaadet konverentsist loe SURI võrguleheküljelt: http://www.suri.ee/il/2000/2/konf.html , pöördumise venekeelset teksti: http://www.suri.ee/doc/ru/sar-obra.html



Fenno-Ugria Infoleht, 2000, nr 2 (22)

SURI