Kogu aeg peab
õli lambis olema
ehk
Ersad, mokðad ja
eestlased
Vestlus Taive
ja Indrek Särjega,
Ott Heinapuu kohapealsete ja Toomas Helbi hilisemate
kommentaaridega.
1999. aasta lõpul asutati Tartus Ersa-Mokða Sõprade Selts (EEMSS, idee: Toomas Help, esimees: Indrek Särg) ja Toorama Austajate Ring (TAR, idee ja esimees: Ott Heinapuu).
 |
Ersasid ja nende sõpru Tartus 23. aprillil
1999 Mordva lipuga: Esireas: ansambli "Toorama" juht Vladimir Romaðkin, Kauksi Ülle, pillimees Ain Raal, hilisem Ersa ja Mokða Sõprade Seltsi esimees Indrek Särg, Ats Särg, ersa puukunstnik Pjotr Rjabov. Seisavad: Ajalehe Erzjan Mastor ajakirjanik Grigori Mussaljov, üliõpilane Vitali Romaðkin, Tartu ersad Viktor Danilov ja Niina Aasmäe, autojuht-ihukaitsja, publitsist Vahur Afanasjev. Foto: Taive Särg |
IL: Eestis oli seltside asutamise buum tosin aastat tagasi. Vahepeal on seltsid pigem vaikselt vaibunud. Nüüd äkki on asutatud lisaks kahele olemasolevale ersa-mokða seltsile veel kaks ersade ja mokðadega tegelevat seltsi. Miks?
IS: Ersa-Mokða Sõprade Selts pole ersade ega mokðade kooskäimiskoht, vaid koosneb inimestest, kes tahavad nende hääks midagi ära teha. Seltsis on peamiselt eestlased, lisaks veel mõned ungarlased. Kolm ersat on kah kambas, Niina Aasmäe, Viktor Danilov (Infolehe andmetel moodustavad Danilov ja Aasmäe umbes poole ersa keelt kõnes ja kirjas valdavast Eesti elanikkonnast – toim) ja Vitali Romaðkin. Toorama Austajate Ring aga asutati konkreetselt Toorama toetuseks, nende läbilöögile kaasa aitamiseks.
OH: TAR koondab neid huvilisi, kellele Toorama on meeldima hakanud, peamiselt Viljandi folgil käinud tudengeid.
IS: Kontserdil nad nägid, milline on Toorama võlu. Noored inimesed saavad sellest eriti hästi aru. Vladimir Romaðkin on suurepärane suhtleja ja lavalgi niivõrd hea esineja, et teda nähes tekib tahtmine Romaðkini tegemisi kasvõi passiivselt, aga miks mitte ka aktiivselt toetada.
TS: EEMSS on akadeemilisem, TAR noorem ja lõbusam.
OH: Toorama võib meeldida küll, aga kuidas saab nende muusikat kuulata, kui neid parajasti Eestis pole? Kas piraatida lõpmatuseni kassette? Kui on olemas selline organisatsioon, siis võib plaate hulgi tellida, ja kui neid pole, siis kasvõi ise kohapeal välja anda.
IS: TAR tegeleb kitsamalt ühe asjaga, EEMSS on loodud üldisemate ersa-mokða asjade edendamiseks.
Edasisest vestlusest selgus, et nii Seltsi kui Ringi asutamise mõte tekkis Toomas Helbil ja Ott Heinapuul teineteisest sõltumatult, kuid üheaegselt Viljandi pärimusmuusika festivali aegu, Toorama esinemise mõju all.
TH: Toramal on seltsi
tekkeloos tõesti suur roll, aga olulised olid ka muud kontaktid
Eestis käinud ersadega ja kauakestnud sidemed rahvusliku
ajalehega Erzjanj Mastor ('Ersamaa').
Selles avaldatakse pidevalt palju infot Eesti kohta, ajalehe
mõjul hakati ka meil siin 16. aprillil tähistama ersa keele
päeva ning sellestki on ajalehes alati olnud juttu aukohal. (Varaseimatest
kontaktidest loe nt jutust Mõtteid ersalaste
ärasaatmise õhtul - toim.)
TS: Ersad on nii suur rahvas, et palju see üks selts ikka ära teha jõuab, kui vägev vastane nende ümber laiutab.
TH : Arvan, et ersadega tegelemisest on palju kasu ka meile endile. Nõnda saab vabalt ida poole kiigata ja ennast ikka hästi eestlasena tunda. Iseenesest pole praegusel läände pürgimisel eesti rahva püsimise tagamiseks muidugi alternatiivi, aga kultuuriline pinge, mis pidevast enesemuutmise vajadusest tuleneb, on siiski üsna väsitav. Idapoolsete sugulasrahvastega suheldes võime olla just need, kes me oleme, nii head ja halvad, kui me oleme.
IS: Teadsime küll, et Tallinnas oli üks mordva selts ja üks ersa selts enne olemas. Aga nende eesmärk on ersade kooskäimine ja kultuuri viljelemine siin. Meie ei hakka viljelema ersa kultuuri niivõrd siin, vaid tutvustame seda eestlastest huvilistele ja aitame nendel teha midagi seal. See on analoogia Tuglase Seltsi omaaegse toimimisega Soomest Eestisse, nüüd võiks EEMSS analoogiliselt toimida Eestist Ersamaale ja Mokðamaale.
IL: Tuglase Selts on oma tegevuseks saanud Soome riigi käest märkimisväärset toetust. Eesti riik siiani oma seal viibivaid hõimuvendi otseselt toetanud pole ja ei ole näha ka erilisi märke, et ta seda teha kavatseks. Teine probleem: Eesti on Soomest kiviga visata, esimesed mordva külad on aga Tartust u 1100 km kaugusel. Kuidas te nende probleemidega hakkama saate?
TS ja IS: Me oleme siiski ersadele Venemaa piiri tagustest soome-ugri rahvastest kõige lähemal.
IS: Kas Tuglase seltsil ikka kohe oli nii väga raha? Arvan, et nad pidid küllalt palju vaeva nägema selleks, et neid vahendeid leida.
IL: Ka Eestis on juba vaeva nähtud. Selle tulemusena kiitis valitsus ülemöödunud aasta maikuus heaks Venemaal elavate hõimurahvaste toetusprogrammi, millele algul lubati kümme miljonit krooni aastas. Tegelikult pole see programm käivitunud ja ka käesoleva aasta riigieelarves on raha ainult nende ülikoolide toetamiseks, kes soomeugri üliõpilasi õpetavad. Mida te sellises olukorras ikkagi mõtlete ja kavatsete?
IS: Tahaks liikuda väiksemalt suuremale. TARiga jõuame nii kaugele, et saame tõesti asjast huvitatuid ja teadjaid inimesi kaasa tõmmatud ja ehk ka mõnda lahkemat rahakotti paotama, äkki saame selle CD ära tehtud. See oleks TARi austav kohus ja ülesanne. Aga EEMSSiga mõtleme välja mingi tulutoova programmi. Võiks näiteks anda välja trükiseid, mille realiseerimisest oleks võimalik tulu saada, alates ersa- või mokðakeelsete pealdistega postkaartidest, mida neil seal kohapeal ei ole. Viimane Sarani vaatega postkaart anti välja 10 aastat tagasi.
TS: Kui seda tahtsime osta, siis postkontori töötaja läks koju ja tõi järgmiseks päevaks.
IS: Postkaart on trükitav suhteliselt vähese vaevaga. Samas on ta esmatarbekaup, mille keelepoliitiline tähtsus ei ole sugugi väike, kui kirjad on vene keelega paralleelselt või ainult ersa või mokða keeles.
TS: Arvan, et rahalisest on olulisem moraalne tugi, et nad teaksid, et oleme olemas ja püüame midagi nende heaks ära teha, et neid on tähele pandud, et nende keelt ja kultuuri ikkagi väärtustatakse. Nad kannatavad just kõige enam usu ja lootuse puuduse all, nii et nad ei tahagi enam ersad ja mokðad olla. Kui nad rohkem tahaksid, ehk nad jõuaksid ära oodata mingisugused muutused Venemaal. Seda tahtmist me peaksimegi turgutama kasvõi sellega, et kirjutame nendest siin, Mordvast vaadates välismaal.
IS: Sealses kontekstis mõjub iga asi hoopis teistmoodi, kui meie oskame siin ette kujutada. Eestis antakse võibolla iga nädal välja üks CD, aga seal on terve Mordva "vabariigi" peale üks CD välja antud, seesama Toorama oma.
TS: Mõlemad seltsid peavad olema valmis tabama iga hetke, kui tekib mingi võimalus raha saada,...
IS: ...siis peab olema kava valmis, mis siis teha.
TS: Kogu aeg peab õli lambis olema: kui tont tuleb, oled juba valmis, ei hakka siis enam mõtlema, mida teha võiks.
Küsitlenud
Andres Heinapuu,
üles kirjutanud Ott Heinapuu
