Uusi suundi Rootsi vähemuspoliitikas

Contact Bulletin of the European Bureu for Lesser Used Languages

nr 16, nov 1999

Rootsi kultuuriministeerium andis 1999. a juunis välja teabelehe valitsuse ettepanekutest Rootsi vähemusrahvuste asjus. Üldjoontes on selle eesmärgiks tugevdada vähemusrahvuste positsiooni Rootsis ja kindlustada nende püsimajäämine ka tulevikus. Ettepanekud hõlmavad nii regionaalset, rahvuslikku kui ka rahvusvahelist tasandit.

Regionaalsete meetmed hõlmavad on õigust kasutada saami, soome ja meä keelt (Põhja-Rootsis Tornio jõe orus räägitav soome keele variant) teise ametliku keelena neis piirkondades, kus neid on traditsiooniliselt räägitud ja räägitakse ka praegu. Samuti antaks linnades, kus räägitakse saami, soome ja meä keelt, vanematele võimalus panna lapsed eelkooli, kus kasutatakse osaliselt või täielikult vastavaid vähemuskeeli. Samuti on tehtud ettepanek, et kohalikud oma-valitsused pakuksid vanuritele osaliselt või täielikult saami-, soome- või meäkeelset hooldust.

Rahvuse tasandil teeb valitsus ettepaneku viia kooliprogrammi sisse muudatusi ning lisada informatsiooni rahvusvähemuste ning nende keele ja kultuuri kohta. Vastavalt kohandataks ka õpetajakoolitust. Kolmas ettepanek on arendada haridus- ja uurimisasutusi, mis on juba seotud saami, soome ja meä keele alaste projektidega. Edaspidi kavatsetakse vaagida, kas on piisavalt võimalust ja huvi teha ülikoolikursusi ja uurimisprojekte ka romi (mustlaskeele) ja jidishi (juudi keele) kohta – nende kahe keele kohta, millel ei ole Rootsis soome, saami ja meä keelega võrdset staatust. 2000. aastal kasvab toetus kultuuriprojektidele ühe miljoni Rootsi krooni (1,82 miljoni EEK) võrra ja Kultuurküsimuste Rahvuskomitee vaeb, kuidas saaks vähemusi ning nende kultuuri ja keelt edaspidi Rootsi kultuuriellu haakida. Kasvab toetus soome-, saami- ja meäkeelsele pressile. Teised ettepanekud rahvustasandil hõlmavad vanurite hooldust, vähemusgruppide õigusstatuutide tõlkimist kohalikesse keeltesse, rahvusvähemuste mõjujõudu ja piire ületavat koostööd. Rahvusvahelisel tasandil soovitatakse ratifitseerida Euroopa rahvusvähemuste kaitse raamkonventsioon ja Euroopa harta regionaalsete ning vähemuskeelte kohta. 2000. aastaks on ettepanekute täideviimiseks määratud kokku 10 miljonit Rootsi krooni.

Rootsi vähemus- ja kohalikud keeled on saami (koos murretega), soome, meä keel, romi keel (koos murdega) ja jidish.

D. Breathnach, refereerinud KR

Fenno-Ugria Infoleht, 2000, nr 1 (21). © SURI, 2000