Kaks kommentaari III mordva kongressile
Allpool avaldatavad Mihhail Mosini intervjuu ja Ivan Jefimovi artikkel "Kolmanda kongressi Trooja hobune" (lühendatult) vajavad aru saamiseks lühikestki sissejuhatust. Muidugi on sellesse kätketud vaid üks viis Mordvamaa olukorda näha, kuid siiski - parem pool muna kui tühi koor.
Kui tarvitada Konstantin Zamjatini lihtsustust, võiks öelda, et praegu on Mordvamaal toimumas kahe rahvust loova rühma võitlus. Ühed, nimelt ersad, kes koondunud Ersa Keele Päästmise Fondi ja selle ajalehe Erzjanj Mastor ümber, on loomas ersa rahvust. Teised, Mordva Vabariigi juhtkonnale lähedal seisvad mokðad koos reaalpoliitiliselt mõtlevate ersadega, kelle arv näikse viimase nelja aasta jooksul suurenenud, aga mordva rahvust. Esimesed lähtuvad sellest, et eksisteerib kaks eri keelt, kaks eri kultuuri ja kaks eri identiteeti, mille põhjalt tuleks rahvusi ehitama hakata, teised aga sellest, et on üks Venemaa Föderatsiooni "subjekt" - Mordva Vabariik koos kohaliku võimu ja eelarvega. Päris ilma rahata ja võimu vastu ei saa ju tänapäeva Venemaal rahvuslikku ülesehitustööd teha, arvavad nad ilmselt.
Et III mordva (mokða ja ersa) rahva kongress õnnestus korraldada ainult Mordva Vabariigi raha eest, näitab teiste edemust. Paraku on nad loogikaga üle pingutanud, soovides lisaks ühtsele mordva rahvusele luua ka ühist mordva keelt. Võiks meelde tuletada, et marid on samavõrra subjektid kahe keele olemasolul, handid ja mansid on kumbki "pool subjekti". Ning olukorras, kus isegi olemasolevaid emakeeli koolis ei õpetata, on vist küll raiskamine ühist kirjakeelt looma hakata. Muidugi on kurjast, kui ersad ja mokðad omavahel vene keeles suhtlevad, kuid mingi neljanda keskmise keele loomine ajaks asjad veel segasemaks. Prof Mosini mõte hakata koolis ersadele lisaks ersa keelele mokða keelt ja mokðadele ka ersa keelt õpetama on hea, kuid kõigepealt võiks näiteks ersa-mokða ning mokða-ersa vestmiku ja sõnaraamatu välja anda. See oleks väga lihtne: ersa-vene ja mokða-vene vestmik ja sõnaraamat on koostatud.
Mordva kongressi dokumendid on avaldatud venekeelsetena internetis (http://www.suri.ee/doc/ru/mord/sjezd3/), nagu ka siin avaldatud intervjuu ja artikli originaalid, lisaks veel mõned venekeelsed vastukajad, vt http://www.suri.ee/r/mordva/3kong/. IL Üheskoos tööle rahvusküsimuste tsiviliseeritud lahendamiseks
Intervjuu Mordva rahva Taassünni Komitee esimehe Mihhail Mosiniga
Mastorava, 1999, nr 2, 26. nov (vt ka originaali)
Millised olid probleemid enne kongressi? Milles seisis kongressi vajalikkus? Kuidas lahendati mordva rahva probleeme pärast eelmist kongressi?
Peaprobleem on taastada mordva keelte avalik kasutus. Kõigil elualadel peaks mordva keeli kasutatama vene keelega võrdselt. Ainult siis vastaksid nad konstitutsioonis määratud riigikeelte staatusele.
Mordva kultuur ei peaks jääma ainult rahvalaulude tasemele, käibima peaksid teisedki mordva kultuuri komponendid. Mordva intelligents ei peaks ainult sõnades ja nime poolest, vaid ka sisuliselt mordva oma olema.
Mordva linnade ja rajoonikeskuste välisilmes peaks avalduma rahvuslik koloriit. Paljud Mordvamaa külalised on üllatunud, et siin pole mingit rahvuslikku omapära. See kõneleb elementaarse kultuuri puudumisest. Seegi vähene, mis rahvuskeeles kirja pandud, on täis õigekirjavigu. Selles plaanis on tarvis pidevalt konsulteerida asjatundjatega. Ka meie ajalehed peaksid rohkem jälgima oma kirjaoskuse taset.
Kongressi ees seisnud probleemid olid ka varem olemas. Kuidas neid lahendati?
Tegelikult ei lahendatudki, või siis oli töö selles suunas ebaefektiivne ja loid. Ilma valitsusstruktuurideta, ilma Riikliku Rahvusasjade Komitee ja teiste ametkondadeta ei ole võimalik lahendada mingeid olulisi rahvusprobleeme. Ka Taassünni Komitee täitevkomitee on töötanud loiult, kuigi algatusi on tehtud mitmeid.
Millised on rahvusliikumise reaalsed perspektiivid?
Kongressi resolutsioonide põhjal on välja töötatud ettepanekud [Mordva Vabariigi] Riigikogule, vabariigi valitsusele ja vastavatele ametkondadele. Praktiliselt kõik nad on realiseeritavad ilma lisakulutusteta, seadusandliku initsiatiivi alusel ja ametkondades olemasolevate töötajate abil.
Loodame, et Rahvusasjade Komitee ja Taassünni Komitee hakkavad aktiivsemalt ja viljakamalt tööle. Vabariigi Juht Nikolai Merkuðkin on hakanud pöörama tõsist tähelepanu rahvusküsimustele ja väljendanud huvi nende lahendamise vastu. Ka valitsus on lubanud vastu tulla ja hakata kardinaalselt rahvusküsimusi lahendama.
Kuidas suhtute mordvakeelsesse haridusse?
Pole tarvis jalgratast leiutada. Mordvakeelne haridus on juba olnud. Emakeelne haridus tuleb ainult taastada ja kohandada tänapäeva nõuetele. Meie naabritel Tðuvaððias, Marimaal, Tatarstanis ja teistes regioonides töötavad emakeelsed koolid juba ammu. Kõigis koolieelsetes asutustes, koolides, lütseumides jne õpetatakse rahvuskeeli, rahvuskoolides aga käib kogu õppetöö rahvuskeeles. (Marimaal on tegelikult mari keel õpetuskeeleks ainult algastmes – IL toim.) Ülikoolis tuleb hakata õpetama mordva keelt kohustusliku ainena ja mordva kirjandust fakultatiivselt.
Kas meie kõrgkoolides esineb rahvusprobleeme?
Iseenesest mitte. Kuid muret teeb kaadriküsimus. Oleks kena, kui igas teaduskonnas oleks mordvalastest õppejõude 30%. Meil pole midagi 64% venelaste ja 4% tatarlaste vastu. (Protsendid vastavad rahvuste osakaalule "vabariigi" elanikkonnast – IL toim.) Kuid loomulikult peaks rahvas, kes on meie vabariigile nime andnud, olema vääriliselt esindatud meie kõrgharidussüsteemis.
Kuidas suhtute mordva keelte õpetamisse igal pool [Mordvas]?
Arvan, et kõigile vägivaldselt mordva keeli õpetada ei tohi. Aga mordva keele õpetamine koolieelsetes asutustes on reaalne. Maridel see juba töötab, kuigi neil on täpselt samasugune rahvuslik ja keeleline olukord nagu meil.
Kuidas suhtute ühtse mordva keele loomisse?
Leian, et ühtse kirjakeele loomine on tähtis ülesanne, mille peab lahendama mordva teadlaste käesolev põlvkond, mitte ainult keeleteadlased, vaid ka ajaloolased, kirjanikud, kirjandusteadlased, koduloolased jt. Lingvistid ei hakka niisama ühist kirjakeelt looma, kuigi see ei ole utoopia, nagu arvab nt Ivan Jefimov. Mordvalastele tuleb õpetada mõlemat keelt ning tulevikus nende baasil välja töötada ühtsed kirjakeele normid.
Ühtse keele vastased toovad põhjenduseks leksikaalseid erinevusi. Nagu näiteks traks - skal ('lehm' mokða ja ersa keeles– IL toim), jam - ljam (mokða keeles vastavalt 'puder' ja '(kapsa)supp', ersa keeles on esimene 'supp' – IL toim), kutsju - pentð, ('lusikas' – IL toim) ja mõned teised.
Kui soome keeles on ühe mõiste tähistamiseks sageli viis sünonüümi, siis miks peaks meil olema iga mõiste jaoks ainult üks sõna. Eri lekseemide olemasolu ühe mõiste jaoks pole puudus, vaid hoopis positiivne nähtus, mis rikastab keelt. Selles valdkonnas peaks esimeseks sammuks olema ühtse kirjakeele loomise komisjoni moodustamine.
Millised on Teie soovid?
Rahvusasjade Komiteele soovin asuda tööle, pakilisi ülesandeid lahendama. Tuleb hakata koos rahvusküsimusi tsiviliseeritult lahendama.
_________________________________
Mihhail Mosin on ersa, sündinud Mordvamaal Ardatovo rajooni
Ketðenbie (Þabino) külas. Keeleteaduse professor, Mordva
ülikooli filoloogiateaduskonna dekaan. Olnud professor Paul
Ariste aspirant. III mordva (mokða ja ersa) rahva kongressil
valiti ta teist korda järjest Mordva Rahva Taassünni Komitee esimeheks.
Kolmanda kongressi Trooja hobune
Ivan Jefimov
Erzjanj Mastor, 1999, nr 77 (vt ka originaali)
Ersade ja mokðade teadvusse juurutatakse visalt mõtet ühismordva keelele ülemineku võimalikkusest. Ja tehakse seda justnagu etnoste tugevdamiseks. Alguses kõneldi, et on olemas ühtne mordva rahvas, aga ersad ja mokðad on selle subetnosed. Kui aga on üks rahvas, tähendab, et ka keel peab olema üks. On toodud ka mitmeid tõendeid: ersasid ja mokðasid ühendab välismaa teadlaste meelest ühine etnonüüm "mordva", mitmete sõnade ühised tüved ja lõpuks ka ühine riiklus. Neid "tõendeid" tugevdatakse ideoloogilise kontseptsiooniga rahvaste lähenemisest ja ühtesulamisest, sest ühtsus olla rahvuse vägevuse alus. Ja lõpuks käivat kogu maailmas integratsiooniprotsessid, meie aga ignoreerivat neid.
Niisuguse ühendavate algete valiku juures on riskantne kõnelda vastupidist. Siin ei aita kaasa ka meie tänane tegelikkus: NSVLi lagunemine, verised rahvustevahelised konfliktid, elatustaseme langus. Niisugune olukord tõukab rahvast otsima süüdlasi, st "vaenlasi". [- - -] Öeldakse: lammutasid Liidu, lammutavad Venemaad, nüüd aga on nad asunud Mordva riiklust ja mordva rahva ühtsust lammutama, rahvast kaheks jaotama, mingiks ersa ja mokða rahvaks. Ühtne rahvas! Maha separatism! Kes teisiti arvab, peab vakka olema.
Kelmus kongressi resolutsiooniprojektidega on omaette asi. Peatume kongressi reaktsioonil "Etnoajaloo, kultuuri ja kunsti" sektsiooni resolutsioonile:
"Võttes arvesse katkematuid katseid lõhestada mordva rahvast nn ersa ja mokða rahvaks, tuletab sektsioon meelde, et rahvas on etnose sotsiaalpoliitiline vorm ja tema ühtsust ei määra üheselt subetnoste lingvistilised iseärasused. Sektsioon annab teada, et mordva rahva lõhestamise katsetel pole mingit teaduslikku alust ning need ei ole midagi muud kui poliitilised spekulatsioonid, mille eesmärk on ilmne: muuta Mordva Vabariik tatari, ersa ja mokða autonoomse rajooniga Saranski oblastiks. Niisugune muutus viiks mordva rahva välja Venemaa rahvuspoliitiliste subjektide hulgast ja muudaks ta tulevikus eraldatud etnilisteks rühmadeks kõigi sellest tulenevate tagajärgedega. Samas märgib sektsioon, et niisuguseid meeleolusid on tihti stimuleerinud subetniliselt tasakaalustamata kaadripoliitika ning kutsub Mordva Vabariigi juhtkonda üles sellele tähelepanu pöörama."
Näete, millised väljavaated teil on, kui mõtlete või tegutsete teisiti. Tegelikult tuleb neile keerulistele küsimustele läheneda ettevaatlikult, et mitte jätta tähelepanuta kahe keele ja kultuuri ning nende kandjate probleeme.
Kõigepealt rahvast kui “etnose sotsiaalpoliitilisest vormist”. [- - -] Kreekakeelne sõna etnos 'rahvas' on vajalik seetõttu, et mõistel rahvas (narod) ei ole ühtset tähendust. Teda tarvitatakse rohkem mitmesuguste sotsiaalsete gruppide, mingi piirkonna rahva, ajalooliselt kujunenud rühmade (plemja-narodnostj-nacija), poliitiliste liikumiste (rahvademokraatlik partei, rahvarinne) tähistamiseks jne. Mõiste etnos lihtsalt aitab vabaneda sõna rahvas mitmetähenduslikkusest. Nüüd asendage sõna etnos tsitaadis sõnaga rahvas. [- - -] Kõiki etnilisi üksusi võib iseloomustada nii sisult kui vormilt etnosotsiaalsete, kuid mitte "sotsiaalpoliitiliste" moodustistena. Seejuures on etnosotsiaalne liitsõna, milles põhisõnaks on sotsiaalne ja etno- esiosa kannab ainult seletavat funktsiooni.
Paljude imestuseks toodi tsiteeritud resolutsioon kongressi ette mööda minnes kongressi täitevkomiteest, kus vaadati läbi kõik projektid, samuti ka kongressi redaktsioonitoimkonnast. Ja tehti seda nii osavalt, et väsinud kongress ning isegi ersa ja mokða rahva huvisid kaitsma asunud Vabariigi Juht ei pannud tähele ersadele ja mokðadele kahjulikku koerustükki. [- - -]
Kuid asi ei ole süngetes prognoosides. Nende eesmärk on [- - -] hirmutada rahva aktiivsemat osa. Koer on maetud hoopis kavalalt koostatud fraasi: "rahvas on etnose sotsiaalpoliitiline vorm ja tema ühtsust ei määra üheselt subetnoste lingvistilised iseärasused". Need "lingvistilised iseärasused" pole rohkem ega vähem kui aastatuhandete jooksul kujunenud ersa ja mokða keel! Kõik need salakavalad ideed on omavahel seotud: viia ersa ja mokða rahvas subetnoste tasemeni, ning et siis "kasvada" ja "konsolideeruda" etnoseks, likvideerida need "subetnosed", st nii ersa kui mokða keel. Nende meelest ei kao emakeele kaotusega "mordva" etnos, sest keel pole ainus etnose tunnus. Terjuhhanid Niþni Novgorodi oblastis ja karataid Tatarstanis, räägivad nad, loevad end mordvalasteks, kuigi on oma keele kaotanud. Ning et teha keele kaotus valutumaks, on keeleteadlastest ämmaemandad võimendama hakanud ideed, et on võimalik ühtse mordva keele sünd. Selles on tolle otsuse mõte, mis esitati kongressile ja mille teie, delegaadid, võtsite vastu erilise meelepahata. [- - -] Tundub, et enamik delegaate ei jõudnud resolutsiooni süveneda ja võtsid ta vastu nagu troojalased müütilise hobuse, mille olid kreeklased neile saatnud, et linna vallutada ja hävitada. [- - -]
Muuseas, selline kogemus on meil juba olemas, kuigi sellest püütakse mitte rääkida. Ajalehe Jakstere Teðte ('Punane täht') esimesed numbrid ilmusid ühismordva keeles. Kuid ajalehe lugejad (ersad ja mokðad) mõistsid selle algatuse üksmeelselt hukka ja heitsid kõrvale. [- - -]
Viited ajaloolistele faktidele, kui on toimunud eri murrete baasilt ühtsete kirjakeelte loomine (nagu eestlastel ja soomlastel) on alusetud, sest need protsessid toimusid teistes ajaloolistes tingimustes. [- - - ]. Praegu, kui ersa ja mokða keel on välja suremas, kui isegi ersa räägib ersaga vene keelt, rääkimata sellest, et ersa mokðaga muud keelt ei kõnelegi, kui toimub mõlema rahva ennenägematu assimilatsioon keset kasvavat rahvuslikku nihilismi, kui suure vaevaga on loodud kaks kirjakeelt, milles ilmuvad ajakirjad ja ajalehed, kui neile keeltele on konstitutsiooniga kinnistatud riigikeelte staatus, pole ohtlikud üksnes praktilised sammud niisuguses suunas, vaid isegi nendest rääkimine. [- - -]
Ajalugu on veenvalt näidanud, et rahva hukk algab ta keele hävingust...
Fenno-Ugria Infoleht, 2000, nr 1 (21) SURI, 2000