Hõimurahvaste programm II Riiklik abiprogramm uurali (soome-ugri ja samojeedi) põlisrahvaste keelte ja kultuuride toetuseks (2005-2009)

Hõimurahvaste programm II (Riiklik abiprogramm uurali (soome-ugri ja samojeedi) põlisrahvaste keelte ja kultuuride toetuseks (2005-2009)) on jätkuks samanimelisele programmile aastaist 1999-2004. Viimase tähtsust omariikluseta hõimurahvaste keelte ja kultuuride toetamisel ja arendamisel on raske üle hinnata.

Programmi toel on rohkem kui 100 noorel hõimurahvaste esindajal olnud võimalus õppida Eesti kõrgkoolides, samuti on programmi vahendeist rahastatud mitmeid olulisi rahvusvahelisi üritusi (III ja IV soome-ugri rahvaste maailmakongress, IX rahvusvaheline fennougristikakongress jm). Kõik see on kujundanud positiivset kuvandit Eesti riigi ja selle haridus-, kultuuri- ja välispoliitika kohta nii koostöös Soome ja Ungariga kui ka Venemaa suunal.

Programmi eesmärgid on jätkuvalt aktuaalsed, sest eelkõige on tegu pikemas ajaperspektiivis realiseeruvate eesmärkidega. Praegugi õpib Eesti kõrgkoolides umbes 80 hõimurahvaste üliõpilast, kelle õpingud jätkuvad ka lähiaastatel.

Riiklikus programmis "Hõimurahvaste programm II" ei korrata eelmises programmis toodud põhimõisteid ja strateegilisi eesmärke. Uue programmi koostamisel analüüsiti põhjalikult varasemate aastate tegevust, võrreldi seda kaugemate eesmärkide saavutamiseks vajalikuga ning saadud analüüsi tulemusena koostati jätkuprogramm.

Programmi temaatika jaguneb viieks toetatavaks valdkonnaks (haridus ja koolitus, teadus, kultuur, teabevahetus ning tervis- ja keskkonnahoid), mis on kavandatud üksteist vastastikku toetavatena. Valdkondade eesmärkide määratlemisel on juhindutud Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee resolutsioonist 1171 (vt Lisa 1), Eesti – Soome – Ungari kultuuri- ja haridusministeeriumide delegatsioonide kohtumise protokollist (vt Lisa 2), Soome-ugri rahvaste III maailmakongressi resolutsioonist (vt Lisa 3) ning Eesti Vabariigi Soome, Ungari ja Venemaaga sõlmitud kultuuri ja hariduse alastest lepingutest.

Programmi juhib haridus- ja teadusministri moodustatav programminõukogu, kes otsustab programmi vahendite jaotuse avaliku konkursi korras laekunud projektidele. Programminõukogul on õigus ka iseseisvalt algatada programmi eesmärkidega kooskõlas olevaid projekte, samuti muuta erinevate valdkondade rahastamise proportsioone lähtuvalt konkreetsete projektide edukusest ning ajas muutuvatest eelistustest.

 1. TOETATAVAD VALDKONNAD

1.1. Haridus ja koolitus

Programmi eesmärkideks hariduse ja koolituse alal on aidata kaasa uurali põlisrahvaste

• omakeelse rahvusliku haritlaskonna arengule,
• emakeelse koolihariduse taastamisele või loomisele,
• omakeelse õpetamise metoodika väljatöötamisele eelkõige emakeele, võõrkeelte ja ajaloo alal,
• kultuuritraditsioonide ja ajalootunnetuse säilitamisele,
• õigusliku eneseteadvuse kasvule,
• integreerumisele tänapäeva maailma,
• konkurentsivõimelisemaks saamisele nüüdismaailmas.

 Programm toetab eelkõige järgmisi projekte:

• lektorite kutsumine Eestisse, võimaldamaks Eestis viibivatel uurali põlisrahvustest üliõpilastel emakeeles õppida ja oma rahvuskultuurist osa saada, et vältida üliõpilaste kontakti katkemist oma rahvusega,
• täiendõpe ja -koolitus erinevates vormides, eriti uurali põlisrahvaste õpetajate täiendkoolitus,
• uurali põlisrahvaste keelekümblusprojektid,
• emakeelse õppemetoodika väljatöötamine (kursused, seminarid, nõustamine),
• emakeelse õppekirjanduse, õppevahendite ja abimaterjalide väljaandmine.

Pideva toetusena tagab programm uurali põlisrahvustest üliõpilastele, eelistatavalt magistrantidele ja doktorantidele, akadeemilise hariduse andmise Eesti kõrgkoolides erinevatel erialadel ning Tartu Ülikooli Paul Ariste soome-ugri põlisrahvaste keskuse ülalpidamise.

1.2. Teadus

Programmi eesmärkideks teaduse alal on aidata kaasa uurali põlisrahvaste

• rahvusteaduste arengule ja kultuuripärandi väärtustamisele,
• parema enesetunnetuse loomisele, nende ellujäämisstrateegiate väljatöötamisele, oma olukorra parandamisele ja praktiliste probleemilahenduste leidmisele demograafia, sotsioloogia, õigusteaduse, politoloogia, majandusteaduse jm teadusalade saavutuste rakendamisega,
• keelte kasutusala laienemise eelduste loomisele,
• enesest lähtuva ajalookäsituse loomisele,
• kultuuritraditsiooni kogumisele, talletamisele ja säilitamisele.

Programm toetab eelkõige järgmisi projekte:

• teadusvahetus ja teadlaste koolitusprogrammid,
• uurimisprojektid (sh ühisprojektid), eriti rakendusliku suunitlusega uurimused,
• keelekorraldus (sh terminiloome) ja keeletehnoloogiliste rakenduste väljatöötamine,
• teaduskonverentsid, seminarid, nõupidamised,
• ühisekspeditsioonid,
• teaduspublikatsioonid (sh ühispublikatsioonid Eesti ja teiste maade teadlastega, interneti-väljaanded ja andmebaasid),
• krestomaatiliste suurteoste (sõnastikud, grammatikad, allikapublikatsioonid) koostamine ja väljaandmine,
• rahvusentsüklopeediate ja teaduskirjanduse väljaandmine uurali põlisrahvaste keeltes.

1.3. Kultuur

Programmi eesmärkideks kultuuri alal on:

• toetada põliste oskuste säilimist ning autentse rahvakultuuri viljelemist,
• leida võimalusi uurali põlisrahvaste tänapäevase rahvusliku kultuuri toetamiseks,
• toetada põlise kultuuripärandi ja rahvusliku mälu säilitamist tänapäevastel infokandjatel,
• toetada nii uurali põlisrahvaste omavahelist kultuurivahetust kui ka uurali põlisrahvaste kultuuride tutvustamist teistele rahvastele,
• toetada Eestis säilitatava uurali põlisrahvaste kultuuripärandi (rahvaluule ja -kunst) viimist uurali põlisrahvaste aktiivsesse kultuurikäibesse.

Programm toetab eelkõige järgmisi projekte:

• uurali põlisrahvaste ja Eesti ühisprojektid kõigil kunstialadel, sealhulgas koostöös teiste maailma põlisrahvastega,
• uurali põlisrahvaste ilukirjanduse ja kultuurialaste raamatute, eriti lasteraamatute kirjastamine,
• ekspeditsioonid rahvakultuuri õppimiseks ja talletamiseks,
• õpikojad, mõttetalgud, välilaagrid ja seminarid uurali põlisrahvaste loomeinimestele,
• uurali põlisrahvaste loomeinimeste enesetäiendamine Eestis (erialane enesetäiendamine, töö arhiivides),
• Eesti loomeinimeste töö uurali põlisrahvaste asualadel.

1.4. Teabevahetus

Programmi eesmärkideks teabevahetuse alal on:

• kaasa aidata uurali põlisrahvaste omakeelse teabevahetuse edenemisele rahva kogu asualal,

• toetada infovõrkude loomist uurali põlisrahvaste asualadel,

• kaasa aidata uurali põlisrahvaste omavahelisele teabevahetusele,

• kaasa aidata maailma avalikkuse teavitamisele uurali põlisrahvaste probleemidest,

• toetada infotehnoloogia vahendite laialdast kasutuselevõttu uurali põlisrahvaste teabevahetuses,

• anda uurali põlisrahvastele tõest informatsiooni Eesti kohta.

Programm toetab eelkõige järgmisi projekte:

• infotehnoloogia alased projektid,

• võrguprojektid, millesse on haaratud mitme uurali põlisrahva esindajad,

• ajakirjanduse, eriti laste- ja noorteajakirjanduse toetustellimused rahva kogu asualal,

• koolitusprojektid,

• uurali põlisrahvaste ajakirjanike ja teiste meediatöötajate enesetäiendamine Eestis,

• Eesti ekspertide ja koolitajate töö uurali põlisrahvaste asualadel,

• Eestit tutvustavate materjalide saatmine uurali põlisrahvaste asualade vastavatesse asutustesse (raamatukogud, õppeasutused, meediaasutused), samuti niisuguste materjalide loomine.

 1.5. Tervis- ja keskkonnahoid

 Programmi eesmärkideks tervis- ja keskkonnahoiu alal on:

• aidata kaasa nende teadusalade saavutuste rakendamisele uurali põlisrahvastele ellujäämisstrateegiate loomiseks, olukorra parandamiseks ja praktiliste probleemilahenduste leidmiseks,

• leida võimalusi uurali põlisrahvaste tervise, keskkonna ja lastega perede teadusliku ning rakendusliku uurimise toetamiseks,

• aidata kaasa tervis- ja keskkonnahoiu-alase teadlikkuse kasvule uurali põlisrahvaste hulgas.

 Programm toetab eelkõige järgmisi projekte:

• demograafia-, ökoloogia- ja sotsioloogia-alased uurimisprojektid, eriti rakendusliku suunitlusega uurimused,

·         tervis- ja keskkonnahoiu-alased koolitusprojektid sh täiendkoolitus erinevates vormides (kursused, seminarid, õpikojad, mõttetalgud, välilaagrid, individuaalne enesetäiendamine) uurali põlisrahvaste tervishoiu ja keskkonna probleemidega tegelevatele inimestele,

·         tervis- ja keskkonnahoiu-alane selgitustöö,

·         Eesti keskkonna- ja tervishoiuekspertide ja -koolitajate töö uurali põlisrahvaste asualadel.

2. TOETUSVAHENDID

 Toetuste jagamise otsustab vastavalt programmi eelistustele Hõimurahvaste programmi nõukogu, kes on kehtestanud ka taotluste vormid ja nende esitamise korra. Programminõukogul on õigus ka ise projekte algatada. Programmi raames võivad toetust taotleda Eesti Vabariigi juriidilised isikud. Eelistatavad on taotlused, milles osalevad uurali põlisrahvaste esindajad või organisatsioonid.

Programmi finantseerimine toimub Eesti Vabariigi riigieelarvelistest vahenditest Haridus- ja Teadusministeeriumi kaudu mahus 3 miljonit krooni aastas.

 2.1. Pidev toetus

 2.1.1. Uurali põlisrahvaste üliõpilaste koolitus Eestis

 Programmi raames tagatakse uurali põlisrahvaste üliõpilaste, eelistatavalt magistrantide ja doktorantide koolitamine. Kandidaatide valiku esitatud taotluste hulgast teeb programminõukogu. Programmi vahenditest kaetakse üliõpilaste õppekulud ja stipendium. Üliõpilaskandidaadid peavad üldjuhul valdama oma emakeelt ning olema enne Eestisse kutsumist lõpetanud vähemalt kõrgkooli I kursuse või vastava eriala keskeriõppeasutuse.

2.1.2. Tartu Ülikooli Paul Ariste soome-ugri põlisrahvaste keskus

 Tartu Ülikooli Paul Ariste soome-ugri põlisrahvaste keskuse ülesanded on määratletud tema statuudis (vt Lisa 4). Keskuse jooksvad kulud kaetakse täielikult käesoleva programmi vahenditest vastavalt programminõukogu otsusele.

2.2. Ühekordsed toetused

 Osa abist jagatakse ühekordsete toetustena (projektitoetused ja lähetustoetused).

Programmi raames võivad avaliku konkursi kaudu oma projektidele toetust taotleda Eesti Vabariigi juriidilised isikud, soovitavalt koostöös uurali põlisrahvaste esindajatega. Toetatakse uurali põlisrahvastega seotud teaduse, hariduse, kultuuri, teabevahetuse ning tervis- ja keskkonnahoiu- alaseid projekte vastavuses programmi eelistustega. Taotlus peab sisaldama projekti sisulist põhjendust ja eelarvet. Projektitoetusi jagab programminõukogu.

Lähetustoetusi jagatakse korraldaja(te) ettepanekul neile uurali põlisrahvaste esindajatele, kes on kutsutud osalema Eestis toimuvatel teadus-, haridus-, kultuuri- vm üritustel, kui lähetuskulusid ei ole võimalik katta muudest allikatest.

Lisa 1

 Euroopa Nõukogu Parlamentaarne Assamblee

Resolutsioon 1171 (1998)¹ 
Ohustatud uurali vähemuskultuurid

1. Maailmas on üle 23 miljoni uurali keelte kõneleja ja 1989. aasta rahvaloenduse kohaselt elab neist peaaegu 3,3 miljonit vähemusrahvustena Venemaa Föderatsioonis. Mitte kõik neist ei kasuta oma emakeelt regulaarselt. Assamblee on mures uurali keelte ja kultuuride ohustatuse pärast Venemaal.

2. Venemaal elavatest uurali rahvastest on karjalastel, mordvalastel, maridel, komidel ja udmurtidel omariiklus omanimeliste vabariikide näol; hantidel, mansidel, permikomidel ja neenetsitel on autonoomia oma autonoomsetes halduspiirkondades, kusjuures paljudes nendest üksustest ei moodusta nad elanikkonna enamust. Assamblee väljendab suurt muret raskete füüsiliste olude ja sotsiaalse kaitse madala taseme üle uurali väikerahvaste hulgas, kes elavad lähisarktilistel aladel rasketes tingimustes vaevu toimetulekupiiril.

3. Statistikast ilmneb, et nende osakaal elanikkonna hulgas, kes räägivad oma rahvuskeelt või peavad seda oma emakeeleks, on pidevalt vähenenud. Selle peamised põhjused on linnastumine, kaasaegsed demograafilised ja migratsioonisuundumused, segaabielud ja traditsioonilise eluviisi hääbumine. Kõige kiirem on rahvuskeeltest loobumine olnud linnaelanike ja noorte hulgas. Mõnede väikeste uurali keelte arengut on takistanud ka rändav eluviis ja hajaasustus.

4. Ühiskonnas ja majanduses valitseva segase olukorra tõttu on vähemuskeelte seisund muutunud veelgi ebakindlamaks, kuna inimesed on sunnitud keskenduma igapäevaelu probleemidele ja elatise teenimisele. Põhjamaades on saamidel tänapäeval seadusejärgne õigus oma keelele, kultuurile ja emakeelsele haridusele. Venemaa Föderatsiooni põhiseaduses, Venemaa Föderatsiooni rahvaste keelte seaduses ja rahvusliku kultuuriautonoomia seaduses ning rahvusvabariikide põhiseadustes ja seadustes on olemas sätted rahvuskeelte ja ‑kultuuride säilitamiseks ja arendamiseks. Rahvusvabariikides on rahvuskeeled vene keele kõrval riigikeeled. Praeguses raskes sotsiaalmajanduslikus olukorras ei suuda riik siiski tagada piisavalt ressursse nende sätete rakendamiseks.

5. Venemaa Föderatsioonis toimub koolides õppetöö seitsmekümne viies rahvuskeeles, nende hulgas kolmeteistkümnes uurali keeles. Vabariikides ja piirkondades, kus elavad uurali rahvad, on olemas nii rahvuslikud alg- ja keskkoolid kui ka vene koolid – seda peamiselt maapiirkondades –, kus uurali keeli õpetatakse eraldi õppeainena. Haridussüsteemi kriisi tõttu Venemaa Föderatsioonis nende koolide arv ei kasva ja neis valitseb terav õpetajate- ja õpikutepuudus. Assamblee usub, et haridus on kõige tähtsam valdkond uurali rahvaste rahvusliku eneseteadvuse ja kultuuri säilimisel, ning peab ülioluliseks astuda kiireloomulisi samme uurali rahvaste emakeelse hariduse säilitamiseks ja arendamiseks. Mõnede Kesk- ja Põhja-Venemaa ning Siberi põlisrahvaste keeled eksisteerivad üksnes suulisel kujul.

6. Soome, eesti ja ungari keelt emakeelena kõnelevad inimesed väärtustavad oma keeletausta, mis ei ole indoeuroopalik. Kultuuride ja keelte mitmekesisust tuleks pidada hinnaliseks ressursiks, mis rikastab meie Euroopa pärandit ja samas tugevdab iga rahvuse ja üksikisiku eneseteadvust.

7. Venemaa Föderatsioonis vähemusrahvastena elavad uurali rahvad ei esita nõudmisi poliitilisteks muudatusteks, ent nad vajavad ametivõimude toetust oma keeltele ja kultuuridele, millest mitmed tõenäoliselt hääbuvad ilma selliste organisatsioonide nagu Euroopa Nõukogu poolse sekkumiseta. Assamblee on sügavas mures uurali rahvaste rahvuskultuuride võimaliku allakäigu, sealhulgas rahvuskeelsete väljaannete, raadio- ja teleprogrammide arvu vähenemise ning rahvusteatrite ja traditsiooniliste kunstialade toetamise lõpetamise pärast majanduskriisi tõttu Venemaa Föderatsioonis.

8. Assamblee meenutab oma soovitust 1203 (1993) mustlaste kohta Euroopas ning soovitusi 1291 (1996) jidiši kultuuri kohta ja 1333 (1997) aromaani kultuuri ja keele kohta, milles nimetatakse hajutatud vähemusrahvuste uurimiskeskuse asutamist koostöös Euroopa Nõukoguga. Selle organi ülesanne oleks aidata neil vähemustel säilitada oma kultuuritraditsioone ja ajalootunnetust, toetada keelemälestiste ja suulise traditsiooni kogumist ja salvestamist, edendada materjalide väljaandmist nende emakeeles ja üldse anda oma parim, et hoida ära Euroopa keelte ja kultuuride hääbumine. Seda peetakse väga tähtsaks. Uurimiskeskusele tuleks anda ka seirefunktsioonid.

9. Assamblee toetab kultuuri- ja hariduskomitee töö jätkamist sel alal koostöös Venemaa võimudega.

10. Assamblee julgustab maid, kus elavad uurali keeli kõnelevad vähemused, ja eelkõige Venemaa Föderatsiooni, nende püüdlustes tagada sellistele vähemustele elav tulevik Euraasia kultuurikaardil. Tuleks arvestada järgmisi põhimõtteid:

i)      emakeelne kool on alus, millelt keeli ja kultuure elavdada ja arendada. Seetõttu tuleks kõnealuseid riike julgustada ja toetada lastele emakeelse õpetuse andmisel alguses põhikooli nooremates klassides, laiendades seda hiljem järkjärgult ka vanematele klassidele. Rahvuskeelsed koolid tuleks asutada nii linnades kui ka maapiirkondades;

ii)    rahvusvähemustele koolide rajamise ja emakeelse õppetöö alusena tuleb kõigepealt tagada nendes keeltes õppevahendite ja abimaterjalide olemasolu. Tuleb teha ka jõupingutusi, et toetada õpetajate väljaõpet. Nende eesmärkide saavutamine eeldab positiivseid hoiakuid vähemustepoliitikas ja nõuab ressursside eraldamist õppetöö ümberkujundamiseks, õpetajate väljaõppeks ja õppematerjalide koostamiseks;

iii)   keelte säilimise eeltingimus on nende aktiivne kasutamine kirjalikus ja suulises suhtluses. Seetõttu tuleb vähemuskeelseid ajalehti, raadio- ja teleprogramme ning muud elektroonilist meediat säilitada või edendada ning erinevates vabariikides ja regioonides elavate rahvusvähemuste vahel peavad olema tagatud kontaktid;

iv)   töötajate ja õpilaste vahetus uurali piirkondade ja teiste maade ülikoolide, uurimisinstituutide ja riigiasutuste vahel peaks suurenema. Esituskunstnike, kirjanike jne kultuurivahetus erinevate vähemusrahvuste vahel tugevdab samuti nende eneseteadvust ja loob sidemeid multikultuurse maailmaga. Peale selle tuleks suunata toetusi mitmesugustele organisatsioonidele ja ühingutele, võimaldamaks neil töötada kohalikul tasandil, et elavdada ja kaitsta rahvuskeeli;

v)    uurali rahvaid tuleks arvestada soovituse 1291 (1996) rakendamisel, eriti seoses hajutatud vähemuskultuuride uurimiskeskusega;

vi)  Muinsuskaitselised kohad, nagu näiteks Tsikmä (Kozmodemjanski) vanalinn, tuleks lülitada UNESCO maailmapärandi nimekirja, et säilitada vanu ümarpalkmaju ja puunikerdusi.

__________

¹ Assamblee debatt 25. septembril 1998 (32. istung) (vt dok. 8126, kultuuri- ja hariduskomitee aruanne, ettekandja: pr. Isohookana-Asunmaa).

Tekst assamblee poolt 25. septembril 1998 (32. istungil) vastu võetud.

Lisa 2

 Eesti, Soome ja Ungari kultuuri- ja haridusministeeriumide delegatsioonide kohtumise protokoll

Eesti, Soome ja Ungari delegatsioonide 9. augustil 2000. a Tartus toimunud kohtumise käigus väljendatud eesmärkide saavutamiseks peavad kohtumisest osa võtnud riikide kultuuri- ja haridusministeeriumid vajalikuks:

1. Selgitada laiale avalikkusele, rahvusvahelistele organisatsioonidele, riiklikele institutsioonidele ja valitsusvälistele ühendustele uurali rahvaste keelte ja kultuuride väärtust ning probleeme ja tõmmata neid kaasa hõimurahvastele suunatud tegevustesse.

2. Koostada tutvustavaid materjale iga uurali rahva kohta ja anda need välja uurali rahvaste keeltes, võimalusel ka vene, inglise, prantsuse ja saksa keeles.

3. Tõhustada koostööd uurali keelte sõnaraamatute, vestlussõnastike ja õppematerjalide väljaandmisel.

4. Korraldada koolitust uurali rahvaste emakeelsete õpikute koostajatele ning tagada koostöö ja infovahetus kirjanduse väljaandmise vajaduse üle nendes keeltes.

5. Vahetada informatsiooni eesti, soome ja ungari keele lektorite valiku ning õppetöö korralduse kohta.

6. Vahetada informatsiooni hõimurahvaste üliõpilaste ja uurijate stipendiaatideks vastuvõtmise kohta.

 7. Jätkata ning võimalusel laiendada uurali rahvaste ühiste teadus-, haridus-, kultuuri- ja spordiürituste korraldamist. Viia läbi seminare, õpikodasid, mõttetalguid ja loomelaagreid uurali rahvaste loomeinimestele.

8. Toetada rahvusvaheliste ühisekspeditsioonide korraldamist uurali rahvaste aladele sealse kultuuripärandi tundmaõppimiseks ja talletamiseks. Otsida võimalusi ekspeditsioonidel kogutu tutvustamiseks näitustel, filmides, audio- ja videomaterjalides, ajakirjandusartiklites, teaduspublikatsioonides ja mujal.

9. Eriti tähtsaks peetakse selgitada eesti, soome ja ungari keele ning kultuuri professuuride vastastikuse asutamise vajadust ja võimalusi.

10. Selgitada üksteise keele ja kultuuri vastastikuse õpetamise vajadust ja võimalusi Eesti, Soome ja Ungari üldhariduskoolides.

11. Eesti ja Soome Hõimurahvaste programmide juhid ja Ungari poolt hiljemalt l. novembriks 2000. a nimetatav hõimurahvaste koostööd esindav isik tegutsevad alalise tööorganina. Käesoleva protokolli elluviimist hinnatakse igal kolmandal aastal ministeeriumide delegatsioonide kohtumisel. Ungari delegatsiooni ettepanekul toimub järgmine kohtumine 2003. a Ungaris.

Eesti delegatsiooni nimel Peep Ratas

Soome delegatsiooni nimel Vilho Hirvi

Ungari delegatsiooni nimel László Imre Komlósi

Lisa 3

SOOME-UGRI RAHVASTE III MAAILMAKONGRESSI
RESOLUTSIOON 

Soome-ugri koostööst on tänapäeva maailmas saanud jõud, mis väljendab ja kaitseb üldinimlikke väärtusi ja ideaale:

• kõigi rahvaste väärtuslikema kultuuripärandi säilitamist tulevastele sugupõlvedele;
• tsivilisatsiooni arengu ja traditsioonilise vaimsuse harmoonilist ühitamist;
• noorsoo kasvatamist austama esiisade ajaloolist pärandit;
• Soome-ugri ühiskonnas on pärast Sõktõvkaris ja Budapestis peetud I ja II soome-ugri rahvaste maailmakongressi toimunud märgatavaid muutusi;
• soome-ugri ühiskonnast on saanud rahvaid tugevdav ja riikidevahelisi suhteid konstruktiivselt mõjutav tegur;
• omavaheliste suhete igakülgne areng on lähendanud soome-ugri rahvaid üksteisele, eriti selgelt kultuuri, hariduse ja teaduse alal; teadlikkus sellest, mis rahvaid ühendab, on levinud;
• nii riiklike organisatsioonide kui kodanikuühenduste vahel toimuv dialoog annab soome-ugri rahvastele kogemusi enesemääramisega seotud kesksete küsimuste lahendamiseks;
• soome-ugri rahvaste kultuuride, keelte ja rahvusliku eneseteadvuse elustamine ja arendamine on leidnud erilist tähelepanu; rahvuslikud koolitussüsteemid laienevad, massikommunikatsioon areneb ja seadusega kaitstud soome-ugri rahvaste arv suureneb;
• Soome-Ugri Rahvaste Konsultatiivkomiteest on saanud soome-ugri ühiskonda korraldav keskus, mis on loonud sidemete võrgu mitmesuguste riiklike ja mitteriiklike organisatsioonidega; see võrk võimaldab kaitsta põlisrahvaste ja keeleliste vähemuste õigusi ka rahvusvaheliste organisatsioonide kaudu.

Ülemaailmne ja üleeuroopaline areng on tervikuna tulnud kasuks põlisrahvaste õiguste teostamisele. Eriti regionaalsed instrumendid: Etniliste vähemuste kaitse raamkonventsioon (1992), Regionaalsete keelte ja vähemuskeelte Euroopa harta (Strasbourg, 1992), Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni konventsioon nr 169. Kongress teeb ettepaneku kõikidele riikidele, mida traditsiooniliselt asustavad soomeugrilased, ratifitseerida need dokumendid.

Samas on mõnede soome-ugri rahvaste asualadel sotsiaalmajanduslik olukord halvenenud. See mõjub negatiivselt nende rahvaste üldisele olukorrale, iibele ja arengule. Teravaks on jäänud demograafilised probleemid. Ebasoodsa arengu tõttu (assimilatsioon, negatiivne iive jm) on mõnede rahvaste arvukus vähenenud.

Soome-ugri rahvaste keelte säilitamine ja areng nõuab jätkuvat tööd. Rahvas, kes kaotab keele, sulandub varem või hiljem enamuskultuuri. Etnilisest kodumaast eraldatud soome-ugri diasporaad saavad arendada oma kultuuri ainult koos oma rahva pearühmaga.

Eesmärgiks sugulasrahvaste jätkuv igakülgne areng, otsustab III soome-ugri rahvaste maailmakongress:

I. Edendada kõikvõimalikel viisidel kõigi soome-ugri rahvaste enesemääramisõiguse teostamist üldiselt tunnustatud rahvusvaheliste normide ja põhimõtete järgi, arvestades iga rahva olukorda ja tegelikke võimalusi.

II. Kaasa aidata elava kultuuripärimuse ja pärimusliku maailmavaate arengule, sugulasrahvaste tänapäevase linnakultuuri loomisele, otsides uusi lähenemisviise ja lahendusi, sidumaks pärimuslikku vaimsust tänapäevaste maailmataju viisidega. Toetada soome-ugri rahvaste kultuuripärandi ja traditsioonilise maailmavaate säilitamist, loomaks tingimusi noorte füüsilisele, vaimsele ja mentaalsele tervisele ning sideme säilitamisele oma rahva kultuuri ja keelega.

III. Lähtudes õigusest emakeelsele haridusele tuleb jätkata soome-ugri keelsete õppeasutuste loomist ja laiendada nende tegutsemise eeldusi algharidusest kuni kõrghariduseni. Selleks tuleb arendada keelte sõnavara ning toetada omakeelsete õppevahendite väljaandmist ja õpetajakoolitust. Keelte elujõulisuse tugevdamiseks saavutada, et nad oleksid suhtlusvahendeiks kõigis elusfäärides, ka elektroonilises ja trükimeedias. Tuleb toetada taotlusi taastada oma keel peresuhtluses ja noorte hulgas.

IV. Pöörata erilist tähelepanu soome-ugri rahvaste diasporaade kultuuri ja keele arengule, sest iga diasporaarühm on rahvuskultuuri lahutamatu osa.

V Korraldada soome-ugri rahvaste asualadel tervishoiu- keskkonna- ja lastega perede alaseid uuringuid.

VI Jätkata põlisrahvaste, väikerahvaste ja rahvusvähemuste õiguste alase seadusandluse arendamist. Taotleda seaduste vastuvõtmist, mis tagab neile rahvastele ja nende esindusorganitele õigusliku staatuse riigi poliitilistes struktuurides, kaitseb nende asualasid ning arengu sotsiaalmajanduslikke ja kultuurilisi aluseid.

VII Konsultatiivkomitee peab oma tegevusega mõjutama ÜRO Põlisrahvaste õiguste deklaratsiooni vastuvõtmist.

VIII Teha Soomele, Ungarile, Venemaa Föderatsioonile ja Eestile ettepanek algatada koos Soome-ugri rahvaste aastakümne korraldamine.

IX Kuulutada oktoobrikuu kolmanda nädala laupäev soome-ugri hõimupäevaks.

X Käesoleva resolutsiooni täitmist peab koordineerima Soome-Ugri Rahvaste Konsultatiivkomitee.

Helsingi, 13. detsembril 2000

Lisa 4

TARTU ÜLIKOOLI NÕUKOGU MÄÄRUS

KINNITATUD
Tartu Ülikooli nõukogu
25. juuni 1999. a otsusega nr 56

TARTU ÜLIKOOLI PAUL ARISTE SOOME-UGRI
PÕLISRAHVASTE KESKUSE STATUUT

I. Üldsätted

   1. Tartu Ülikooli Paul Ariste soome-ugri põlisrahvaste keskus (edaspidi keskus) on Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonna juures tegutsev interdistsiplinaarne üksus, mille eesmärk on koondada Tartu Ülikoolis ja Lõuna-Eesti kõrgkoolides õppivaid, soomeugrilasi õpetavaid ning fennougristika ja teiste põlisrahvaste alase uurimisega tegelevaid ülikooli liikmeid ja selleks tegevuseks vajalikke vahendeid, et muuta hõimurahvaste alane õppe- ja teadustöö Tartu Ülikoolis dünaamilisemaks ning senisest laiemalt tutvustada seda väljaspool Tartu Ülikooli.

   2. Keskus juhindub oma tegevuses Eesti Vabariigi seadustest, Tartu Ülikooli põhikirjast, käesolevast statuudist ning teistest õigusaktidest.

   3. Keskuse statuudi ning selles tehtavad muudatused ja täiendused kinnitab Tartu Ülikooli nõukogu.

   4. Keskuse rahalised vahendid moodustuvad riiklikest ja mitteriiklikest eraldistest, toetustest ja annetustest.

   5. Keskuse arveldused toimuvad Tartu Ülikooli raamatupidamise kaudu. Keskuse finantsmajanduslikku tegevust kontrollib Tartu Ülikooli rektori poolt määratud isik, kes ei tohi kuuluda keskuse nõukogusse.

II. Keskuse struktuur, juhtimine ja tegevus

   6. Oma eesmärkide saavutamiseks keskus:
       6.1. valmistab ette Eestis õppivaid soome-ugri ja samojeedi rahvaste üliõpilasi akadeemiliseks ja erialaseks suhtluseks eri kultuuripiirkondadesse kuuluvate inimestega ning abistab neid eesti kultuuri tundmaõppimisel ja Eesti oludega kohanemisel;
       6.2. arendab soome-ugri ja samojeedi keelkonda kuuluvaid ning teisi põlisrahvaid puudutavaid multi- ja interdistsiplinaarseid teadusuuringuid nende kõigis aspektides;
       6.3. edendab üliõpilaste ja õppejõudude akadeemilist ettevalmistust fennougristika valdkonnas;
       6.4. edendab soome-ugri ja samojeedi rahvaste ning teiste põlisrahvaste keele ja kultuuri õpetamist ja tutvustamist;
       6.5. korraldab kursusi, loengutsükleid ja seminare;
       6.6. annab välja trükiseid;
       6.7. arendab rahvusvahelist koostööd põlisrahvaste organisatsioonidega kogu maailmas;
       6.8. osaleb regionaalsete ja rahvusvaheliste konverentside ning kongresside korraldamises ning korraldab muid üritusi.

   7. Keskuse tööd juhib keskuse juhataja ja keskuse nõukogu.

   8. Keskuse nõukogu koosneb 7 liikmest ja selle eesistuja on filosoofiateaduskonna dekanaadi esindaja. Nõukogu koosseisu kinnitab rektor. Nõukogu liikmeteks on:
       8.1. filosoofiateaduskonna dekanaadi esindaja,
       8.2. eesti ja soome-ugri keeleteaduse osakonna esindaja,
       8.3. välisüliõpilastalituse esindaja,
       8.4. uurali keelte õppetooli esindaja,
       8.5. Tartu Ülikoolis õppivate soome-ugri üliõpilaste esindaja,
       8.6. MTÜ Fenno-Ugria Asutuse esindaja,
       8.7. keskuse juhataja.
Ühe nõukogu liikme ettepanekul ja eesistuja nõusolekul võib erakorraliselt kutsuda istungil osalema teisi isikuid.

   9. Keskuse nõukogu:
       9.1. määrab kindlaks keskuse töö põhisuunad ja -vormid,
       9.2. kooskõlastab keskuse tegevuse sellega seotud erinevate üksuste huvidest lähtudes,
       9.3. taotleb keskuse tööks vajalike vahendite eraldamist riiklikest ja muudest allikatest, kinnitab keskuse projektid,
       9.4. volitab keskuse esindajaid teiste (sh rahvusvaheliste) organisatsioonide juurde.

   10. Keskuse nõukogu töötab tema enda poolt kinnitatud kodukorra alusel. Nõukogu tuleb kokku vähemalt 4 korda aastas eesistuja algatusel ja tema poolt määratud aegadel, võttes arvesse liikmete ettepanekuid. Nõukogu on otsustusvõimeline, kui otsuste tegemisest võtab osa vähemalt 2/3 nõukogu liikmetest. Otsus on vastu võetud, kui selle poolt on hääletanud üle poole kohalviibijatest.

   11. Keskuse tööd korraldab ning organiseerib keskuse juhataja, kelle valib keskuse nõukogu. Juhatajaks võib olla Tartu Ülikooli korraline õppejõud.

   12. Keskuse juhataja on aruandekohustuslik keskuse nõukogu ja filosoofiateaduskonna dekaani ees.

   13. Keskuse juhataja käsutab rahalisi vahendeid rektorilt saadud volituse alusel, kooskõlastades oma tegevuse keskuse nõukoguga.

   14. Keskuse eelarve kinnitab filosoofiateaduskonna nõukogu.

   15. Keskuse asutab, reorganiseerib ja lõpetab Tartu Ülikooli nõukogu.

Jaak Aaviksoo
Rektor, professor

Ivar-Igor Saarniit
Akadeemiline sekretär