Riigikogu soome-ugri toetusrühma esimees
Jaan J. Leppik 2002. aasta hõimupäevade avamisel
Estonia talveaias:

Auväärt hõimupäevlased, sõsarad ja velled,

ei oleks vast palju tänase piduselt mõnusa sündmuse puhul nimetada mõningaid olmasid, mida Riigikogu soome-ugri rahvaste toetusrühma esimehena oma suureks rõõmuks ja ka suureks kurbtuseks nimetama pean.

Minu rõõmud asetuvad perspektiivsele vaatlusele hõimurahvaste töö edenemisest või arengust, kui soovite.

Eestlaste isekas uhkus on üldtuntud. Kui mitte indo-eurooplaste man, siis vähemasti hõimlaste juures. Sellele isekale uhkusele on paradoksaalselt toetunud töö hõimlastega ning asjaolu, et me neid ei ole unustanud. Selle uhkuse pääle asetub hõimutöö ka edaspidi ja loodan, et ka järgmisel aastal valitavas parlamendis.

Ma mulgina saan täiesti aru, et päris üksi edasi ei saa. Kuigi tahaks ju. Naabritalu peab olema mu nägemisulatusest väljas, aga suits peab kätte paistma.

Nii on ajalugu näidanud, et ka meie hõimlased on küll meist eemal, suits aga paistab kätte. Igatahes. Kui enam ei paista, siis läevad eestlaste tallaalused tuliseks ning nad hakkavad ennast ebakindlalt tundma. Vahest indo-eurooplased ei mõistagi hõimluse olemust nii sügavalt ja tunnetuslikult kui meie. Seda enam peame seda tunnetust kultuuririkkusena hoidma.

Kurbtusest kah. Lärmi on palju saanud meie keskel. Inimesed karjuvad rohkem, jooksevad rohkem ja ei pane enam niipalju tähele. Ei märka enda kõrval olevat inimest, putukat ei pudulojust. Selline eluolu on iseloomulik hääoluühiskonnale, mis toodab üha egoismi ja enesemuredesse tõmbumist ning tarbijamentaliteedi kasvu.

Näen murelikult väärtushinnanguid, mis tähtsustavad ainult hetkeolukorda, ühtepäevalibliku lendu , valuliste tulekahjude kustutamist, üleüldse kaugelevaatava mõtlemise piinlikku vähesust. Selline suhtumine avaldub kõikjal riigis, ka hõimutöö ei ole sellest prii. Vahest liigagi tihti jäävad märkamata ja seeläbi ka adumata soome-ugri rahvaste tõelised mured Venemaal. Vahest liigse agarusega vahime omaenda erakvähikarpi? See kurbtus on tõsine ja vajab tööd. Eeskätt iseendaga. 

Kutsun kõiki seda tööd tegema. Aga rõõmsalt ja hää tahtega. Sest hõimutöö on mitte lammutamise ja nututöö, vaid tugevaks saamise ja naeratuse töö. 

Tervitan kõiki külalisi ja hõimurahvaste esindajaid.