Hõimupäevade esinejad 2006
Mordens | Nõvjas | Böljak | Mari Sem | Korpi | Kāndla

Ersa- ja mokšamordva ansambel „Mordens” on olnud tihedalt seotud Eestiski tuntud ersade folklooriansambliga “Toorama”, sest ansambli juht Juri Bujankin oli “Toorama” asutajate hulgas. 2005. aastal asutatud ansambel esitab traditsioonilist ersa ja mokša folkloori vägagi erinevatel instrumentidel. Ansambel on osalenud erinevatel folkloorifestivalidel Venemaal, käidud on aga Eestiski. Mordensi nime all mainitakse mordvalasi esimest korda Jordanise kroonikas 551. aastal.

Komi folklooriansambel „Nõvjas” – „Neiukesed” on asutatud 1998.a. Sõsoli rajooni Vizinga küla kultuurimaja juurde. Ansambel esindab erinevaid komi traditsioone, komi rahvamuusika kõrval esitatakse ka Venemaa erinevate piirkondade folkloori. Ansambel on tihe esineja erinevatel Komi ja Üle-Venemaalistel ülevaatustel, folklooripidudel jne. Ansamblil on kümneid diplomeid ja aukirju. 2005. aastal tuldi võitjaks
Komi vabariiklikul festivalil "Kui ilus on meie maailm" kui parim naiskollektiiv. Ansambli repertuaaris on nii komi rahvalule kui ka laule vabariigi amatöörheliloojatelt, samuti tšastuškasid, mis on üles korjatud Kuratovo külast Sõsoli rajoonis. Komi laule saadab bajaanil ja karmoškal Komi Vabariigi teeneline kultuuritöötaja Aleksandr Golosov, kes ongi ansamblile näo andnud.

Udmurdi ansambel „Böljak” – „Naaber” on asutatud 2005. aastal soome-ugri rahvaste rahvusvahelise etnofuturismi festivali „Artana” mõjutustel. Ansambel pärineb Kesk-Udmurimaalt Vavožki rajoonist, repertuaaris aga on lõunaudmurtidele iseloomulik rahvamuusika. Etnofuturistlikus võtmes esitatakse töövõtteid. Vanemat folkloori puudutavad nekrutilaulud, rituaalmängud ja tantsud. Samuti on repertuaaris kaasaegsemat folkloori nagu tšastuškad ja peolaulud.

Folklooriansambel „Mari Sem” – „Mari viisid” on asutatud 1990.a. Naberežnõje Tšelnõ (Tatari Vabariik) kultuurimaja juurde. Ansambli eesmärgiks on tutvustada mari rahva ajalugu ja traditsioone. Kollektiivis on 30 inimest. Ansambli repertuaari kuuluvad traditsioonilised niidu- ja idamaride mängud, tantsud ja laulud, mida saadavad rahvapillid. Ansambel sai 1996. aastal kõrge aunimetuse – rahvakollektiiv. „Mari sem” on tihe esineja kõige erinevamatel folkloorifestivalidel Mari Vabariigis, Baškortostanisja Tatarstanis. Välismaale tullakse esimest korda. Ansambli juht on Tatjana Zakirova.

Peterburi põlisrahvaste folklooriansambel „Korpi” – „Laas” on asutatud kui Leningradi oblasti põlisrahvaste ansambel. Ansambel on rahvuslik, selle koosseisus laulavad ingerisoomlased, isurid, vadjalased, vepslased, karjalased. Kokku on ansamblis 15 inimest, keskmine vanus 36 aastat. 2005. aastal andis ansambel välja CD „Ingeri kaja”. Ansambel on esinenud Moskvas, Peterburis, Petroskois ja Tveris, samuti Eestis ja Soomes. Kokku on saadud 14 diplomit ja aukirja.

Folklooriansambel esitab Kalevala meetrikal põhinevaid traditsioonilisi rahvalaule, mille vanus ulatub sadade aastate taha. Samuti on repertuaaris mitmeid 20. sajandi alguse rahvaviise.Laule esiatatakse autentselt, jälgides külades või piirkondades kõlanud erinevaid dialekte. Muusikainstrumentidest kasutatakse bajaani ja käsitrummi. Tihtipeale esinetakse mängude programmiga „Põlisrahvaste rahvamängud”. Folklooriansamblil on suur kogemus meistriklasside läbiviimisel: õpetatatakse vanu rahvatantse, samuti käsitööd ja muud rahvapärimust. On välja töötatud spetsiaalne loengkontserdi programm, mis tutvustab Peterburi põlisrahvaid. Ansambli liikmed kannavad oma külades kasutusel olnud rahvariideid.

Liivi folklooriansambel “Kāndla” on 17-liikmeline: 7 täiskasvanut ja 10 noorema
põlve esindajat – liivlaste järeltulijad ja liivi sõbrad. Ansambel „ Kāndla” – „Kannel” tegutseb alates 1972. aastast Targale vallas, aga kuna paljud osalised on kodu- ja koolikohaks valinud Ventspilsi linna, siis tänu Ventspilsi ja Targale valla heale koostööle on ansamblil võimalik koos käia Ventspilsis, Liivi ordulossis.
Ansambel on korduvalt olnud külas Eestimaal: Tartus, Tallinnas, Paldiskis, Saare- ja Hiiumaal. Pidevalt on osaletud rahvusvahelisel folkloorifestivalil „Baltika” nii Eestis kui ka Lätis.

Noorem osa ansamblist – “Piski Kāndla” – „Väike Kannel” esindab liivi folkloori igal aastal Lätis toimuval rahvusvahelisel koolinoorte festivalil Pulka eimu, pulka teku.
Ansambli rahvalauludes, -tantsudes ja -laulumängudes kajastuvad aastaringne liivlaste elu ja rahvakombed. Mängitakse ka rahvapille: kannelt, plokkflööti, väikest trummi ja jauramit.