1. Mittetulundusühing Eesti-Saami Ühendus (nimi) (edaspidi: Ühing) on kultuurilis-haridussihiline mittetulundusühing.
2. Ühing on eraõiguslik juriidiline isik, mis põhineb isikute vabatahtlikul ühinemisel, mille eesmärgiks või põhitegevuseks ei või olla majandustegevuse kaudu tulu saamine. Ühing ühendab hea tahtega isikuid, kes on huvitatud eesti ja saami, samuti teiste põlisrahvaste kultuuride tundmaõppimisest ja vahendamisest.
3. Ühingu nimi on Eesti-Saami Ühendus, lühendatult ESÜ.
4. Ühingu aadress on: Eesti Vabariik, Rapla maakond, Rapla linn, Lõuna 5-20, indeks 79511.
5. Ühing on asutatud 30. novembril 1988.a. Eesti Vabariigis, Tallinnas.
6. Ühing omab õiguse teostada kõiki seadusega sätestatud tehinguid.
7. Ühingul on õigus koguda sihtotstarbelisi annetusi, saada sponsorabi, sõlmida kokkuleppeid nii Eesti kui ka teiste riikide füüsiliste ja juriidiliste isikutega.
8. Ühingu majandusaasta algab 1. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril.
9. Ühing on asutatud tähtajatult.
10. Oma tegevuses juhindub Ühing Eesti Vabariigi seadustest ja teistest õigusaktidest, rahvusvahelise kultuurikoostöö põhimõtetest ja käesolevast põhikirjast.

12. Ühingu eesmärkideks on:
12.1. eesti ja saami, samuti teiste maailma põlisrahvaste vaimuvara uurimine, kogumine, säilitamine ja tutvustamine
12.2. kultuurivahetuse korraldamine
12.3. kaasaaitamine saami rahvuskultuuri väärtustamisele, looduskeskkonna ja kultuurimälestiste kaitsele
12.4. kursuste, seminaride, konverentside, festivalide, laagrite ja õppereiside ning ekspeditsioonide korraldamine; ühiste haridus- ja kultuuriprojektide väljatöötamine ja koostööpartnerite otsimine
13. Oma eesmärkide saavutamiseks ühing:
13.1. toetab oma liikmete tegevust, andes neile võimalusel ja vajadusel materiaalset, juriidilist ja moraalset abi, edendab nende omavahelisi kontakte;
13.2. korraldab koolitust;
13.3. kogub ja kirjastab eesti ja saami kultuuri tutvustavaid ja teisi kultuurilisi ning trükiseid ja teabe- ning õppematerjale;
13.4. kogub ja levitab kultuurilist jm. tegevust puudutavat teavet;
13.5. osaleb koostööprojektides teiste ühendustega nii kodu- kui välismaal;
13.6. teeb koostööd riigi-, teadus- ja kultuuriasutustega ning teiste samu ideid kandvate organisatsioonide ja loominguliste ühendustega ning asjast huvitatud üksikisikutega nii kodu- kui välismaal;
13.7. asutab soovi korral erakooli lähtudes erakooliseadusest ja kooli põhimäärusest;

14. Ühingu liikmeks võib olla iga isik, kes tunnistab ühingu eesmärke ja põhikirja ning tasub liikmemaksu.
15. Ühingu liikmeid võtab vastu üldkogu ning üldkogu koosolekute vahelisel perioodil juhatus.
16. Liikmeks saada soovija esitab juhatusele sellekohase avalduse. Juhatus vaatab esitatud avalduse läbi ja teeb oma otsuse taotlejale teatavaks hiljemalt kolme kuu jooksul arvates avalduse laekumise päevast. Kui juhatus keeldub taotlejat liikmeks võtmast, põhjendab ta oma otsust kirjalikult. Taotlejal on õigus paluda küsimuse arutamist üldkogul.
17. Ühingu liikmel on õigus:
17.1. valida ja olla valitud ühingu ja sektsioonide juhatustesse;
17.2. esitada arupärimisi, avaldada arvamust ning teha ettepanekuid üldkogu ja juhatuse töö kohta;
17.3. osaleda üldkogu koosolekul, komisjonide ja toimkondade töös;
17.4. saada teavet kõigis ühingu tegevust puudutavates küsimustes;
17.5. ühingu liikmel on eelisõigus osaleda kõigil ühingu poolt korraldatud üritustel ja saada võimaluse korral soodustusi;
18. Ühingul võivad olla sektsioonid. Sektsioonid ei ole iseseisvad juriidilised isikud. Nende loomine otsustatakse ning töökord määratakse juhatuse otsusega.
19. Ühingu liikmed võivad ühingust lahkuda, informeerides juhatust kirjalikult.
20. Liikme ühingust väljaarvamine toimub vastavalt esitatud avaldusele juhatuse otsusega, millest teavitatakse avalduse esitajat kirjalikult hiljemalt kümne päeva jooksul avalduse laekumisest.
21. Juhatuse ettepanekul võib liikme ühingust välja arvata põhikirjasätete täitmata jätmise või ühingut olulisel määral kahjustamise tõttu. Ühingu liikme võib ühingust välja arvata juhatuse otsusega kui ühingu liige ei ole majandusaasta lõpuks tasunud ühingu liikmemaksu, ei ole viimase kahe aasta jooksul ühelgi üldkoosolekul või ühingu poolt korraldatud üritusel. Ühingust väljaastumise või väljaarvamise korral ühingu liikmemaksu ei tagastata.
Väljaarvamine juhatuse ettepanekul toimub üldkogu otsusega. Väljaarvamise otsus on langetatud kui selle poolt hääletab vähemalt üle poole üldkogu liikmetest. Väljaarvataval on õigus osaleda küsimuse arutamise juures. Väljaarvamise otsuse tegemisest ja selle põhjendustest teatatakse väljaarvatud liikmele kirjalikult hiljemalt kümne päeva jooksul arvates otsuse tegemise päevast.
22. Üldkogu otsusega võib ühingu liikmele anda teistest erinevaid kohustusi, saades selleks liikme eelneva nõuoleku.
23. Teistest liikmetest erinevate kohustuste ennetähtaegseks lõpetamiseks esitab liige üldkogule kirjaliku avalduse.

24. Ühingu kõrgeimaks organiks on üldkogu. Üldkogu tuleb kokku vähemalt üks kord aastas.
25. Üldkogu võtab vastu otsuseid ühingu juhtimise kõikides küsimustes, mida ei ole seaduse või põhikirjaga antud juhatuse või ühingu muu organi pädevusse.
26. Üldkogu pädevusse kuulub:
26.1. põhikirja muutmine;
26.2. eesmärgi muutmine;
26.3. juhatuse või muu organi liikmega tehingu tegemine või tema vastu nõude esitamise otsustamine ja selles tehingus või nõudes ühingu esindaja määramine;
26.4. ühingule kuuluvate kinnisasjade ja registrisse kantavate vallasasjade võõrandamine ja asjaõigustega koormamise otsustamine ning tingimuste määramine nimetatud tehinguteks;
26.5. muude küsimuste otsustamine, mida ei ole seaduse või põhikirjaga antud teiste organite pädevusse;
26.6. majandusaasta aruande kinnitamine;
26.7. juhatuse valimine. Valimise reglemendi otsustab üldkogu;
26.8. juhatuse esimehe kinnitamine juhatuse ettepanekul;
26.9. muude põhikirjaga määratud organite liikmete valimine;
27. Üldkogu kutsub kokku juhatus;
27.1. ühe majandusaasta aruande kinnitamiseks;
27.2. kui seda nõuab kirjalikult ja põhjust ära näidates vähemalt 1/10 ühingu liikmetest;
27.3. muudel juhtudel, kui ühingu huvid seda nõuavad.
28. kui juhatus ei kutsus üldkogu kokku punktis 27.2. nimetatud asjaoludel, võivad taotlejad üldkogu ise kokku kutsuda samas korras juhatusega.
29. Üldkogu kokkukutsumisest peab kirjalikult ette teatama vähemalt neliteist päeva.
30. Üldkogu võib vastu võtta otsuseid, kui selles osaleb või on esindatud üle poole ühingu liikmetest.
31. Kui üldkogu ei ole punktis 30 sätestatu kohaselt pädev otsuseid vastu võtma, kutsub juhatus kolme nädala jooksul kokku uue üldkogu sama päevakorraga. Uus üldkogu võib toimuda ka samal päeval, kui see võimalus on ära näidatud koosoleku kutsel.
32. Uus üldkogu on pädev vastu võtma otsuseid, sõltumata üldkoosolekul osalenud või esindatud liikmete arvust, kuid üksnes juhul, kui üldkogul osaleb või on esindatud vähemalt kaks ühingu liiget.
33.Kui üldkogu kokkukutsumisel on rikutud seadust või põhikirja nõudeid, on üldkogu õigustatud otsuseid vastu võtma ainult siis, kui üldkogul osalevad kõik ühingu liikmed.
34. Üldkogu võtab vastu otsuseid küsimustest, mis on üldkogu kokkukutsumisel kirjalikult teatavaks tehtud. Muudes küsimustes on üldkogu õigustatud otsuseid vastu võtma ainult siis, kui üldkoosolekul osalevad või on esindatud kõik ühingu liikmed.
35. Üldkogul võib osaleda ja hääletada ainult ühingu liige.
36. Igal ühingu liikmel on üks hääl. Liige ei või hääletada, kui ühing otsustab temaga tehingu tegemist või temaga kohtuvaidluse alustamist.
37. Üldkogu otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletab üle poole üldkogul osalenud ühingu liikmetest.
38. Üldkogu otsus loetakse vastuvõetavaks üldkogu kokku kutsumata, kui otsuse poolt hääletavad kirjalikult kõik ühingu liikmed.
39. Põhikirja muutmise, ühingu lõpetamise, ühinemise või jagunemise otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletab 9/10 ühingu üldkogu liikmetest.
40. Ühingu tegevuse eesmärgi muutmiseks on vajalik kõigi liikmete nõusolek. Üldkogul mitteosalenud ühingu liikmete nõusolek peab olema esitatud kirjalikult.
41. Üldkogu tööd juhib üldkogu poolt valitud juhataja.
42. Üldkogu otsused protokollitakse. Protokollile kirjutavad alla protokollija ja üldkogu juhataja. Protokolli saadetakse nelja nädala jooksul, arvates üldkogu toimumisest, kõigile liikmetele.
43. Üldkogude vaheajal juhib ühingut üldkogu poolt ühingu liikmete hulgast valitud vähemalt 1- ja maksimaalselt 5- liikmeline juhatus. Juhatuse liikmete arvu määrab üldkogu. Juhatuse volitused kehtivad 3 aastat. Juhatuse liikmetel on õigus saada oma ülesannete täitmiseks kompensatsiooni.
44. Juhatus:
44.1. valib juhatuse esimehe lihthäälteenamusega,
44.2. töötab reglemendi alusel;
44.3. korraldab üldkogu otsuste täitmist, liikmete arvestust ja aruandlust;
44.4. suunab ühingu rahaliste vahendite kasutamist;
44.5. esindab ühingut riigiasutustes ja muudes organisatsioonides,
44.6. esitab hiljemalt kuue kuu jooksul pärast majandusaasta lõppu üldkogule kinnitamiseks majandus- ja tegevusaruande lõppenud aasta kohta;
44.7. annab ühingu liikmeile vajalikku teavet liidu juhtimise kohta;
44.8. sõlmib, muudab ja lõpetab juhatuse seast valitud esindaja kaudu tegevuslepingu ühingu tegevjuhiga;
44.9. kinnitab ühingu tööplaani ja eelarve ning kontrollib nende täitmist;
44.10. otsustab ühingu osalemise koostööprojektides ning liitumise teiste ühendustega;
44.11. otsustab individuaalsed ja kollektiivsed loomingulised lähetused;
44.12. annab juhatuse esimehele ja palgalistele töötajatele nõusoleku ning seab tingimused ühingu kinnisasjade või registrisse kantud vallasasjade võõrandamiseks või asjaõigusega koormamiseks;
44.13. täidab muid ülesandeid, mis tulenevad seadusest, ühingu põhikirjast või üldkogu otsustest;
44.14. annab volitusi ühingu esindamiseks.
45. Juhatuse kõigil liikmetel on õigus esindada ühingut kõigis õigustoimingutes.
46. juhatuse koosolekud toimuvad vastavalt vajadusele, kuid mitte harvemini kui üks kord kolme kuu jooksul.
47. Juhatuse koosoleku kutsub kokku esimees. Koosoleku kokkukutsumisel ja läbiviimisel rakendatakse põhikirja punktides 27.2 ja 28-34 sätestatut.
48. Juhatuse koosoleku otsus on vastu võetud kui selle poolt hääletab 2/3 kõigist juhatuse liikmetest. Juhatuse liikmed võivad otsuseid vastu võtta ka koosolekut kokku kutsumata - kirjalikult.
49. Juhatuse liikmed vastutavad seaduse või põhikirja nõuete rikkumisega, samuti oma kohustuste täitmata jätmise või mitte nõuetekohase täitmisega ühingule süüliselt tekitatud kahju eest solidaarselt.
50. Juhatuse koosoleku otsused protokollitakse ja protokollile kirjutavad alla kõik juhatuse koosolekul osalenud liikmed. Protokoll saadetakse kahe nädala jooksul, arvates koosoleku toimumisest, kõigile liikmetele.
51. Juhatuse liikme võib enne volituste lõppemist tagasi kutsuda üksnes kohustuste olulisel määral täitmata jätmise korral.
52. Juhatuse esimees, kes kinnitatakse üldkogu poolt lihthäälte enamusega kolmeks aastaks:
52.1. juhib juhatuse tööd;
52.2. valmistab ette ning kutsub kokku juhatuse koosolekud;
52.3. kirjutab alla ühingu poolt sõlmitavatele lepingutele;
52.4. sõlmib, muudab ja lõpetab töölepinguid ühingu tegevjuhi ning teiste palgaliste töötajatega ning juhib ja kontrollib nende tööd.
53. Palgalise toimkonna juhtimiseks võib juhatuse esimees sõlmida töölepingu ühingu tegevjuhiga, kes sõlmib , muudab ja lõpetab vastavalt juhatuse suunistele töölepingud teiste palgaliste töötajatega, juhib ja kontrollib juhatuse otsuste täitmist. Palgaline ühingu tegevjuht annab aru palgalise toimkonna tegevusest juhatusele.
54. Juhatuse esimehe võib enne volituste lõppemist tagasi kutsuda üksnes juhatus üldkogu otsusel.
55. Ühingu finantstegevust korraldab juhatus või raamatupidaja vastavalt raamatupidamisseadusele.

56. Ühingu vara ja rahalised vahendid moodustuvad:
56.1. liikmemaksudest;
56.2. majandustegevusest ja ürituste korraldamisest;
56.3. annetustest ja toetustest;
56.4. muudest tuludest.
57. Ühingu vara käsutab ühingu juhatus. Juhatus võib ühingu kinnisasju või registrisse kantud vallasasju võõrandada või asjaõigusega koormata üldkogu otsusega ja selles ettenähtud tingimustel.

58. Ühingu järelvalveorganiks on revident, kes valitakse üldkogu poolt kolmeks aastaks.
59. Revident kontrollib:
59.1. juhatuse tegevust üldkoosoleku otsuste täitmisel;
59.2. finantsmajanduslikku tegevust ja asjaajamist;
59.3. vara allesolemist ja abinõude rakendamist selle tagamiseks
60. Revident annab aru üldkogu ees.
61. Üldkogu otsusel võidakse juhatuse tegevusele määrata audiitorkontroll.

62. Ühingu lõpetamine, ühinemine ja jagunemine toimub kooskõlas mittetulundusühingute seadusega ning kui selle poolt hääletab 2/3 ühingu liikmetest.
63. Kui lõpetamise aluseks on üldkogu otsus, võib üldkogu enne vara jagamise alustamist otsustada ühingu tegevuse jätkamise või ühingu ühinemise või jagunemise. Tegevuse jätkamise otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletas üle 2/3 üldkoosolekul osalenud liikmetest.
64. Ühingu likvideerijateks on juhatuse liikmed, kui seadus või üldkoosoleku otsus ei näe ette teisiti.
65. Ühingu lõpetamisel jaotatakse ühingu allesjäänud vara selleks õigustatud isikule, kes määratakse üldkogu otsusega ja on pärast võlausaldajate nõuete rahuldamist ühingu tegevuse jätkaja.
66. Ühingu lõpetamise, ühinemise ja jagunemise teated avaldatakse üleriigilise levikuga ajalehes ja Riigi Teatajas.